• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

27 Qańtar, 20:48:58
Almaty
-7°

Sońǵy jyldary Túrkııa men Grýzııadan jarysa jyljymaıtyn múlik satyp alatyn qazaqstandyqtardyń sany kúrt artqan. Tipti, baı-baǵylandar men shoý bıznes ókilderi birinen soń biri sheteldegi qymbat apartmentteri men vıllalaryn kórsetip, onsyzda shabadanyn qolyna alyp, kóshýge shaq turǵan  halyqtyń delebesin qozdyra túsýde.

Statıstıkaǵa sensek, 2019 jyly Túrkııadan 700 otandasymyz jyljymaıtyn múlik ıelengen. Al karantın kezinde shekara asyp ketýshiler dúrmegi odan saıyn arta tústi. Sarapshylar 2020 jyly Alanııada jyljymaıtyn múliktiń baǵasy 10-15 paıyzǵa óskenin, al turǵyn úıdiń qymbattaı túsýine juldyzdardyń áser etkenin jasyrmaıdy. Osy oraıda aıta keter jaıt, qazir Túrkııada turyp jatqan ánshi Qaraqat Ábildına ótken aptada áleýmettik paraqshasynda qazaqstandyqtarǵa arnap arnaıy jazba qaldyrdy. «Qaıyrly kún, qazaq eli! Juma qutty-berekeli, duǵa-tilek qabyl bolsyn! Osynaý bir qasıetti kúnde sizderge bir oı aıtsam deımin. Osy kezderde jazyp júrgen oılarymnyń astyna jyly júrekti, aq nıetti kóp qaýym ıgi, izgi sózder jazady, Alla sizdi qýantsyn!

Sonymen qatar, salmaqty oı, saraly sózdiń mán-maǵynasyn da uqpaı, áı-sháı joq kıip ketip, jeke quqyǵyńdy taptap óte shyǵyp, iritki salatyn «kil aqyldylar» jazyp jatatyn pikirler de kózimnen qashpaıdy.

  1. «Qıyndyqtan kóz ashpaı biz júrmiz, sen jatyrsyń jyly jaqta» dep buldanǵan bir adam. Otbasym bolsa mynaý, kúıeýim — anaý, sender kettiń elden qashyp» degen netken kóp kisi. Aınalaıyndar-aý, men elden qashatyndaı jaý ma edim?! Álde elim maǵan jaý ma edi?!
  2. «Eldiń ishinde nege otyrmadyń?» deısiz, qatań karantın engizildi degennen balalarymdy baýyryma qysyp, tapjylmaı jatqan joqpyz ba úıden shyqpaı. Osy týra 9 aı syrtqy esikten qadam attap baspaı otyrdyq ta qoıdyq. Ne ózgerdi?! Meniń qolymda turǵan ne bar? Batpandap kelgen dertten men kimge arasha bola alam?
  3. «Halyqtyń aqshasyna shalqyp júrsiń» dep kinálaı ma taǵy. Kimniń jolyn tosyp, kimniń tonyn sheship aldyq eken?! Bireýdiń aqysyna kirip, ala jibin attaýdan Qudaı saqtasyn! Alla kásibimizdiń berekesinen, balalarymnyń nesibesinen, erimniń adal eńbek etip tapqan nápaqasynan aıyrmasyn. Múlde basqa nárseni meńzep turǵan postyń astyna kep «aqtalyp jatyrsyń baa» deı me… Nelikten aqtalaıyn?! Kimge baryp, ne úshin aqtalýym kerek? Allanyń aldynda ǵana aqtalamyn. Al kisi aldynda arym da, aqym da aq! Sóz sońynda aıtarym: offlaın ómir bolsyn, onlaın ómir bolsyn sózderińdi saralap, aıtaryńdy baǵamdap alǵanǵa ne jetsin! Otyz eki tisten oqtaı ushqan aýyr sóz qaıta aınalyp kep qaq mańdaıdan soqqandaǵy salmaǵyna tótep bere alar ma ekenbiz, sony da oılap qoıý kerek-aý… «Láq» etkizip aıta salǵan, jaza salǵan kesirli sózdiń kıesi ıesine, ne urpaǵyna, urpaǵynyń urpaǵyna áser etpesine kim kepil? О́ıtkeni, bul ómirde bári býmerang zańymen ózimizge qaıtyp keledi. Jaqsy sóz sóıleıik aǵaıyn! Bolmasa úndemeıik!» deıdi ánshi.

Rasynda da, úndemeıik Qaraqat hanym! ... Onsyz da tarydaı shashylǵan qazaqty bir Qazaqııanyń astyna jınaı almaı jatqanda sońǵy jyldary qazaqtardyń shetelge jóńkile kóshýi sumdyq ulttyq másele emes pe?! Tipti sol qazaqty jınaý úshin qansha jyl arnaıy qandastarymyzǵa arnap baǵdarlama jasap, mıllıondaǵan aqsha jumsaǵan joqpyz ba?! Al búgingi kúni Qaraqattyń 3 mln 700 myń adamy bar paraqshasynda shekaranyń arǵy betin jarnamalap otyrýy basqalarǵa qalaı áser etetinin nege oılamaısyz degimiz keledi?! Elbasynyń ózi osy máselege alańdap, «sheteldegi ómirdi ózimizde jasaýǵa tyrysaıyq» dep jatqanda, Qaraqattyń birese jyljymaıtyn múlikti jarnamalap, birese azyq túligin, endi birde aýa raıyn jarnamalaýy paraqshasyndaǵy mıllıondaǵan halyqqa qalaı áser etedi? Sondyqtan, úndemegen durys aý!

   Kúni keshe áleýmettik jelidegi paraqshasynda Qaraqat hanym bazarǵa barǵanyn saldy. Áýeli kóshede kezdesip qalǵan qazaqstandyq áskerı adammen tildesti. «Kóship kelgenime eki jyldan asty. Kelgeli densaýlyǵym jaqsy, Qazaqstanda áskerı adam bolyp neshe jyl qyzmet ettim, qazir osynda qonys aýdardym» dedi. Odan soń «kópten oıymda júr edi» dep, Alanııadaǵy jemis-jıdek, kókinisterdiń baǵasyn aıtyp, vıdeoǵa túsire bastady. «Qulpynaı 550 teńge, apelsın 275, alma 275, mandarın 330 teńge, júzim 500, kartop 140 teńge, qyzanaq 220. Qaıta bul 2-3 kúnnen beri qymbattap turǵany eken... » dep. Shyny kerek, Altyn ordanyń ózinde kartop 190 teńge, alma 400 teńge, júzim 800 teńge al qulpynaıdy emge tappaı turǵanda Túrkııadaǵy álgi baǵa ertegideı kórinetini ras. Onyń ústine «sońǵy kezderi qazaqstandyqtardy jıi kóremin Túrkııadan, kósheden kórip amandasyp jatamyn» degenine qarap, paraqshasyndaǵylar elde jurttyń ornynda qalǵandaı, keleshegi joq elde ózi ǵana qalǵandaı alańdaıtyny ras. Osy oraıda «áleýmettik jelidegi mundaı jarnama qazaqstandyqtarǵa qalaı áser etedi»? degen saýaldy áleýmettanýshylarǵa da qoıyp kórgen edik.

Nurbolat Aıekeshov, áleýmettanýshy:

– Rasynda da, qazir shetel dese, eleńdep turatyndar kóbeıdi. Oǵan Qaraqattaı juldyzdardyń jelidegi jarnamasy da óz áserin tıgizetini ras. Pandemııa kezinde elimiz medısınasynyń qaýqarsyzdyǵy, tipti jasandy tynys alý qondyrǵysyna jarymaı, shetelden keletin qondyrǵyǵa telmirip qalýymyz, baǵanyń kún sanap aspandaýy halyqtyń qoǵamǵa degen senimsizdigin qalyptastyrdy. Elbasy qansha jerden "ketpeńder" dese de, ketem deýshilerdi ustap qalý qıyn. Bir qınalatynymyz, buryn halyq el basyna kún týǵanda shashyrap ketse, qazir aıdyń kúniniń amanynda sheteldegi ómirdi ańsap ketip qalýda. Sondyqtan bul máseleniń astaryna úńilip, memleket tarapynan jumystar júrgizilýi kerek. Halyqqa qoǵamnyń qamqorlyǵyn sezindirý kerek.

Qýanysh Ersuńqar

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir