“Ulymdy qatty oılaǵanda bar óshimdi baqshadaǵy aramshópten alam". Dýmancyz úıdiń bir kúni

Jetpiske jaqyndap qalǵan Almas Tilepov pen Qalımash Toıshybekovanyń ómiri sońǵy bir jylda múlde ózgergen. Eki birdeı ekstremıstik bap boıynsha sottalyp jatqan uldary, táýelsiz jýrnalıst Dýman Muhammedkárimdi kórý úshin apta saıyn júzdegen shaqyrym jol júredi. Sot úrdisine qatysty kúrdeli termınder men uǵymdardy, saıası prosesterdi túsinýge tyrysady. Jıi-jıi jýrnalısterge suhbat beredi. Týǵan týys, dos-jarannan jyraqtap, belsendilermen kóbirek aralasatyn bolǵan. Zeınetaqylarynyń ár tıynyn sanap, áýpirimdep aıdan-aıǵa jetkizedi. Jańa kıim almaǵaly da jyldan asqan. Qamshy tilshisi kúresker ata-anany kezekti jolǵa ázirlik kezinde áńgimege tartyp, bir kúnin kórsetýge tyrysty.

200 teńge

Almas aǵa men Qalımash apaı azyq-túlikti ózderi turatyn Ile aýdany Túımebaev aýylyndaǵy Skıdochka dúkeninen alady. Munda sál arzanyraq degen olar jazyp alǵan tizimine qaıta-qaıta qarap, sebetke kámpıt, birneshe qorap pechene saldy. 1 blok Saryaǵash, azyn-aýlaq jemis-jıdek, kókónis ala shyqty. Munyń bári birdeı uldaryna emes. Ashtyq jarııalap jatqan Dýman tek sý, arasynda nári bar “Pıko” shyrynyn ǵana ishedi. Al kámpıt, pechene Dýmandy qoldap keletin belsendilerge júrek jalǵaý úshin. Nan, keıde baýyrsaq pisirip, et ala barady. Sot otyrystaryna qoldap belsendiler eldiń túpkir-túpkirinen keledi. Qal-qadirinshe kómek kórsetip, Almas aǵanyń shotyna aqsha aýdarady. Jýyrda bir kisi bir bólke nanǵa bolsyn jaratarsyz dep 200 teńge salyp jiberipti. Qart kisiler kez-kelgen qoldaýǵa shyn rıza.

Qusa

Dúkennen shyǵyp, qyzyl tústi úıge keldik. Qorshaý men shatyrdy kún jep, aqshyl tarta bastapty. Esiktiń aldy tap-tuınaqtaı, jap-jasyl, jaıqalǵan gúl, jaınaǵan baý-baqsha. Qart ata-ana kóńildegi kirbińdi, keýdedegi qaıǵy men sherdi osy baý-baqshany aınaldyryp, ýaqytsha umytýǵa tyrysatyndaı. Kúndiz jybyr-jybyrmen ýaqyt ótedi. Al túndi ótkizý bir azap. Múlgigen tynyshtyqta eriksiz oıǵa shomady. Alańsyz uıyqtaǵan kezderi esinde joq. Kóz ilý qıyn. Dóńbeńship ary-beri jatyp, áıteýir bir ýaqytta kirpik aıqasady. Biraq tań bozaryp atysymen 5-ten qaıta oıanyp alady. Kúnde osylaı.

Azaly ata-ana Dýman qamaýda bolǵaly birde-bir ret toıǵa barmaǵan. Jarqyrap júrgen kúnderdiń izi de joq. Baratyn kópshilik orta tek ólim-jitim. Onda da tez qaıtýǵa asyǵady. Sot prosesi bastalǵaly tipten qusa bolyp ketken. Kóp eshkimmen sóılespeıdi. Almas aǵa ishten tynyp júrse, jylaı-jylaı jasy sýalǵan Qalımash apaı “Ulymdy qatty oılaǵanda bar óshimdi baqshadaǵy aramshópten alam” deıdi.

“Meniń qarýym – tilim”

Dýman Muhammedkárim úıdegi eki balanyń úlkeni. Artynan ergen qaryndasy bar. Burynǵy dástúrmen ata-ájesiniń qolynda ósken “shaldyń balasy”. Atasy kommýnıst bolypty. "Sovhozda eki qoı ólse eki, úsh qoı ólse úsh dep jazatyn adal edi" deıdi Almas aǵa ákesi jaıly.

“Dýman osy atasyna tartqan. Aqty aq, qarany qara dep aıtady. Jasynan sotqar, tóbeleskish, birdeńege urynatyndaı tentek emes-ti. Tek óziniń kózi jetip, durys sanaǵan nársesinen qaıtarý qıyn. Talaı jyl memlekettik arnada jýrnalıst bolyp istedi. Birge Astanada turdyq. Odan Reseıge ketti. Esimde Jańaózen oqıǵasynan keıin ishteı ózimen kóp arpalysty. Sender shyndyqty kórsetpeısińder dep kóppen birge elden boqtyq ta estidi. Jańaózende túsirip, ekranǵa shyqpaı qalǵan vıdeolardy maǵan kórsetetin. Keıin Baıqońyrda proton jarylǵanda biraz ashy nárseler aıtyp, qarsylyǵyn syrtqa shyǵaryp júrdi. Artynsha radıoda istep, týra aıtamyn dep áldekimderge jaqpaı, 4-5 jyldyń júzi boldy táýelsiz jýrnalıstıkaǵa bet burdy. Dýmanda belsendi, oppozısııa bolý degen jospar eshqashan bolmaǵan. Ony belsendi, oppozısııa qylǵan bıliktiń ózi. Onyń bar oıy súıikti isimen shuǵyldaný edi. Jáne bireýdiń soıylyn soǵý, ıa bireýdi qaralaýdy oılamady. Tek shynaıy aqparat taratýdy kózdedi. Qazir ǵoı bılik Dýmandy ózine jaý sanaıdy. Áıtpese Dýman oppozısııada júrgen talaı adamǵa tutqıyldan suraq qoıyp, talaıyn tıtyqtatqan. “Bılikti synaısyńdar, ózderińniń ne usynarlaryń bar, bastaryń nege birikpeıdi” dep olarǵa qarata aıtqan sózderi ıýtýbta áli kúnge deıin tur. Shetelde júrgen Erjan Turǵymbaevpen suhbattasyp, onyń betperdesin sypyrǵan. Marqum Baltash Tursymbaımen áńgimelesý barysynda yńǵaısyz suraqtar qoıyp, shekisip, keıin til tabysqan kezderi bolǵan. Dýman qylmysker emes, esh súıeneri, qaltaly qoldaýshysy, aqshasy joq jáı jýrnalıst. Birde ustaǵan kezinde, polıseıler qarý bar ma dep surapty, sonda Dýman “meniń qarýym – tilim” dep tilin kórsetken. Onyń bar kinási shyndyqty aıtqany, jýrnalıst retinde alǵash bolyp Toqaevty synap, Áblıazovtan alǵash qazaqsha suhbat alǵany. Bul – bılikke jaqpady. Basqa túk te joq. Áıtpese Áblıazovtan suhbat alǵan jalǵyz Dýman ǵana ma”.

Qısyq júıe

Qalımash apanyń sháı qaınady, úıge kirińder dep úshinshi márte shaqyrýynan keıin qalǵan áńgime dastarhan basynda jalǵasty. Arasynda “jańa esimiz shyǵyp sý alýdy umytyp ketippiz ǵoı, myna jaqtyń sýy tuzdy. Ishe almaısyń. Úıdegi bar sýmen qaınattym” dep saıajaı máselesin de qozǵaı ketti.

Dýman alǵash ákimshilik is boıynsha qamalyp shyqqanda ata-anasy onymen jylap kórisken. Elge qalaı qaraımyz dep ýaıymdap, boıyn úreı bılegen. Qylmystyq is boıynsha qamaýǵa alynǵanda anasy ulyn keshirim surap, bosap shyǵýǵa kóndirmek te bolǵan. Alaıda ulynyń “Mama, sen Toqaevtyń adamysyń ba? Keshirim suraıtyndaı esh kinám joq, eshkimniń aldynda ıilmeımin” degen sózinen keıin “aqyryna deıin kúresýge, kez kelgen nátıjege daıyn bolýǵa bekinip otyrmyz” deıdi.

Qazir oıy uldarynikimen úndes, ustanymyn, tańdaýyn tolyq qoldaıdy. Tek tileýin tilep qana qoımaı, shama-sharqynsha shapqylap júr. Eńkeıgen shaqtarynda zań, quqyq, saıasat salasy boıynsha biraz saýattanǵan. Quqyqqorǵaýshylarmen keńesip, ár qadamyn aqyldasyp otyrady. Jýyrda qatarynda “áýejaı isi” boıynsha sottalǵan jýrnalıst Aıgerim Tileýjannyń anasy bar bir top belsendi bolyp Astanada AQSh elshiliginiń adamdarymen, Ermurat Bapı, Maqsat Tolyqbaı syndy parlament depýtattarymen kezdesip qaıtqan.

Qalımash Rymbekqyzy ulyn qamaý týraly buıryq bergen “joǵarydaǵy adamnyń” aty-jónin bilgisi keletinin aıtady.

“Birtalaı organ qyzmetkerleri, prokýror, generaldarmen sóılestik. Bári birdeı jaman deýden aýlaqpyn. Adamsha sóılesip, túsindiretinder, jónin aıtatyndar bar. Bizdiki tek joǵarydan kelgen buıryqty oryndaý dep aqtalady. Sol joǵarydaǵy adamnyń kim ekenin bilgim keledi. Toqaev deımiz, múmkin ol kisi emes shyǵar. Múmkin ol kisini ádeıi qaralaý, jeksuryn kórsetý úshin ózge bireýler qasaqana jasap otyrǵan shyǵar. Bilmeımiz ǵoı. Ashynǵannan keıde qatty da ketip jatamyz…”

Almas aǵa da tergeý organdarynda ózderimen adamsha sóılesetinder baryn, olar júıeniń qurbany bolyp otyrǵanyn aıta ketti.

“Aıdaýyldar, jalpy organ qyzmetkerleriniń ishinde adamdyǵyn joǵaltpaǵandar az emes. Biraq Nazarbaev quryp ketken júıeniń myzǵymastyǵy sondaı odan masa óte almaıdy eken. Polıseıler kóbine qyzmetten ketsek, jan baǵa almaı qalamyz dep oılaıdy. О́ıtkeni olardyń qulaǵyna “organnan ketseń eshkimge kerek emessiń, halyq betińe túkiredi” dep quıyp tastaǵan. Biri kredıtke úı, biri kólik alǵan. Bala-shaǵasy bar. Jumystan ketse, báriniń qolynan birdeı kásip kele bermeıdi. Ne isteıdi basqa, eriksiz júredi, buıryqty oryndaıdy. Bul jerde júıe qısyq bolyp tur ǵoı”.

“Qonaevta Dýmandy maqtamen baýyzdap otyr”

Qart kisiler bastapqyda Dýmannyń soty Qonaevta bolatynyna qýanǵan. О́ıtkeni Taldyqorǵanǵa qatynaý qıyn. Qysta aqtútek boran, jazda shilińgir ystyqtyń talaı azabyn tartqan. Eki kún júrse, úshinshi kúni buzylatyn kólikpen jolǵa shyǵýǵa senińkiremeıdi de. Synyp qalǵanda uıat ta bolsa belsendiler chatyna jazyp, aqshalaı kómek suraıdy. Salqyndatqyshy joq kóliktiń ishi qazirgideı jazda tipten qaınaıdy. Jemsaýmen aýyryp, múgedektik alǵan Qalımash apaıdyń ystyqtan tynysy tarylady. Biraq balasy úshin oǵan da kónip keledi. Kónbeske shara joq. О́zderin umytqaly qashan…

Biraq Dýmannyń Qonaevqa aýystyrylǵany joldy qysqartqanymen, kóp qýanysh syılaı qoımaǵan. Narazylyq retinde shashyn taqyrlap, ashtyq jarııalaǵan Dýman búginde 50-aq keli bolyp qaldy deıdi Qalımash apa kóziniń jazyn súrtip.

“Dýmannyń densaýlyǵy ábden quryp bitti. Qos búıreginen otyra, júre almaıdy, Taıaqqa súıenip qalǵan. Úı qamaqqa aýystyrý týraly talabymyzdy qanaǵattandyrmaı otyr. Ne ózderi medısınalyq kómek kórsetpeıdi. Tek eki ýaqyt aýyrsynýdy basatyn dári berip qoıǵan. Búıregi aýyratyn adamǵa ol bolmaıdy ǵoı. Ol azdaı ótkende tyńdap júrgen radıosyn alyp qoıyp, terezesi joq, syz tartqan beton bólmede qamalyp otyrǵan ulymdy álemnen oqshaýlap tastady. Osylaı bular Dýmannyń da, bizdiń de júıkemizdi juqartyp, maqtamen baýyzdap otyr” deıdi zarly ana.

Sháıden soń úıdedegiler birden jolǵa shyqty. Saǵat 1-ge deıin Qonaevta bolyp úlgerýi kerek. Alda 50 shaqyrymdyq jol. Kún ystyq. Kóliktiń konderi joq. Terezeden ystyq aýa soǵady.