• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

22 Sáýir, 13:08:33
Almaty
+35°

08 Aqpan, 2024 Tarıh

Qazaqtyń shyn tarıhy. Shákárim Qudaıberdiuly

Shákárim atamyzdy qudyqqa tastaý – ulttyq qazynaǵa toly uly adamdardyń kózin joıý. Kitaptaryn órteý – qazaqtyń tarıhyn, jazýyn joıý, óz yńǵaılaryna saı ony qaıta jazý. Shákárimniń týǵan jerinde atom bombasyn jarý – mundaı ulylar qazaqta bolmasyn, kónbis adamdar jasaımyz deý.

qamshy.kz

Endeshe Qamshy.kz saıty Shákárim Qudaıberdiuly eńbekteriniń ishindegi tarıhymyzǵa qatysty «Qazaqtyń túp atasy» atty óleńin óz nazarlaryńyzǵa usynady. Shyn tarıhymyzdy bile júreıik, aǵaıyn! 

 

Qazaqtyń túp atasy – batyr Túrik,

«Arabsyń» degen sózdiń túbi shirik.

«Pálenshe sahabanyń zatysyń» dep,

Aldaǵan din jamylǵan óńkeı júlik.

 

Adamnyń tuqymynan – Nuq paıǵambar,

Úsh uly – Ham, Sam, Iаfas, mine, osylar.

Iаfastyń bir balasy Túrik degen,

О́rbigen sonan ósip talaı jandar.

 

Bolady arab jurty – Samnyń uly,

Biledi shejireni bári muny.

Túriktiń shyn aty eken Nadulushe

Túrik dep nege atandy tyńda sony.

Qarly Altaı qatty sýyq taýda júrip,
Ot jaqqan Nadulushe oımen bilip.
Sýyqtan sóıtip elin saqtaǵan soń,
Túrik dep han kótergen patsha qylyp.

Oq ótpes – túrik degen – temir tumaq,
At qoıǵan uıqastyryp eli tym-aq.
Jan saqtar temir kıim, ot el saqtar,
Emes pe jarasymdy, kórseń synap.

Atalǵan sóıtip Túrik Nadulushe,
Ol kezde jyldar ótti myńdap neshe.
Túrikten shyqqan talaı saıypqyran,
Jer júzi titirengen túrik dese.

Kim bilmes baıaǵy ótken Oǵuzhandy,
Qaratqan qol astyna talaı jandy.
Basynda Azııany túgel bılep,
Úrim, Parsy, Arabtyń da kóbin aldy.

Jazady talaı eldiń jazýshysy,
«Adamnyń ózgeshe, – dep, – qylǵan isi».
340 jyl buryn paıǵambardan,
Ataǵy jer júzine shyqqan kisi.

Oǵuzhan – Muǵylhannyń nemeresi,
Qarahan edi onyń óz ákesi.
Erligi, estiligi, ádileti,
Álemde bolǵan emes bir teńdesi.

Aıtaıyn Atıllanyń qylǵan isin,
Sıqyr dep oılaǵan jurt qaırat, kúshin.
Azııany túgel bılep, Evropanyń
Kóbi aýǵan Atılladan qoryqqany úshin.

Atılla — Munjyqhannyń balasy edi,
Basy úlken, keýdesi keń, alasa edi.
1500 jyldaı boldy ólgenine,
Onyń da qylǵan isi tamasha edi.

Qaıteıin aıta berip alǵan jerin,
Atańnyń oıǵa túsir sondaı erin.
Qor bolyp osy kúnde otyrsyń da,
Qozǵalsyn ótkendi oılap ishte sheriń.

Kim bilmes keshegi ótken Shyńǵyshandy,
Jartysyn dúnıeniń túgel aldy.
Talaıyn Evropanyń bas ıgizip,
Qorqytyp Qytaıǵa da alym saldy.

Qolyna týyp edi qan ýystap,
Álemdi bıleıtuǵyn úlgi nusqap.
Qoıylǵan Shyńǵystaýǵa sonyń aty,
О́zenin osy haqan ketken qystap.

Ortasyn arab, qytaı túgel alyp,
Azııa, Evropaǵa jarlyq salyp.
Meıirimdi, alǵan elge ádiletti.
Ketedi, qarsylassa, qanǵa malyp.

800 týǵanyn jylǵa toldy,
Temýchın atyn buzyp, Shyńǵys qoıdy.
Shydamdy Shyńǵys degen myqty demek,
Otyzǵa kelmeı turyp baqyt qondy.

Ol týǵan Búlúnjyldyq degen jerde,
Rahymdy qol astynda kirgen elge.
Ne dinge, ne ǵurypqa qol suqpaǵan,
Oı jiber, mine, osyndaı kemeńgerge.

Keshegi Ámir Temir qandaı edi,
Álemge jaqqan jaryq shamdaı edi,
Mine onyń týǵanyna 600 jyl,
Batyrdyń saıypqyran mańdaıy edi.

Ákesi Taraǵaı da batyr edi,
Kishi degen jerdi bılep jatyr edi.
Tý ustap Ámir Temir atqa mindi,
Jazasyn talaı jaýy tartyp edi.

Shyńǵystyń alǵan jerin o daǵy alǵan,
Bolmaıdy bul sózimniń biri jalǵan.
Túriktiń han Iyldyrym Baıazıtin
Aǵashqa jeńip ustap tańyp alǵan.

Dushpannan qarsy kelse qan aǵyzǵan,
Bir emes mundaı qandy kóp aǵyzǵan.
Alǵanda Asfahandy kóp soǵysyp,
Jetpis myń bas súıekten úı salǵyzǵan.

Túrikten talaı sabaz batyr kelgen,
Shyqqan ba ondaı batyr bóten elden.
Qytaıdy shabamyn dep bara jatyp,
Ol Temir dál jetpis bir jasynda ólgen.

Kim bilmes keshegi ótken Toqtamysty,
Orystan alym alyp, kórdeı qysty.
Qazaq pen noǵaılynyń aqyndary,
Edige, Toqtamysty jyr qylypty.

Demeńiz ataqtynyń bárin de jaz,
Jazýǵa túgel terip jetpes qaǵaz.
Keıingi aıtylatyn sózdi tyńda,
Túrikten taǵy qandaı shyqqan sabaz.

Joǵarǵy aıtqanymdy qylsań paıym,
Quıa ber qulaǵyńa uqqan saıyn.
Bul kúnde Stambýlda bólek turǵan,
Aıtaıyn endi Ospandy, túrik jaıyn.

Túriktiń Saqa degen bir taby edi ol,
Taýyna Gımalaıdyń barypty ol.
Saqadan qańly degen tap bólinip,
Barýǵa Úrim jerine tartypty jol.

Solardyń ketkenine 700 jyl,
Aıtyldy biraz odan, ony da bil.
Kez bolyp kezip júrip zor baqytqa,
Qandaı baq berdi táńiri, sony esep qyl.

Qańlynyń hany bolǵan Qııa degen,
Jer alyp, erlikpenen el bılegen.
Ol ólip, jalǵyz uly er Súleımen,
Sol jerden qaıta kóship, jónep bergen.

Evfrattyń darııasyna kelip jetken,
Sý tasyp, nóser quıyp asqan shekten.
Aldy-artqa qaza kelse qarata ma,
Qapyda er Súleımen sýǵa ketken.

Talapty taǵdyr oǵan bala bergen,
Qaıraty, aqyly artyq dana bergen.
Er Tuǵyryl – Súleımenniń jalǵyz uly,
Sol jerde 400 úımen qala bergen.

Kóshse de óńkeı qańly, kóshpeı qalǵan,
Erlikpen mańyndaǵy eldi alǵan.
Birtalaı az ýaqyt ásker jıyp,
Er Tuǵyryl esti batyr dep atalǵan.

Han emes, kóp áskerdiń basy bolǵan,
Qartaıyp súıtip júrip jasy tolǵan.
Ornyna Ospan degen uly otyryp,
Er Tuǵyryl 90 jasta opat bolǵan.

Osy Ospan kóp el alyp han bolypty,
Aqyldy, asa aılaly jan bolypty.
Kelgenshe osy kezge sol at óshpeı.
«Ospandy túrik» degen dań bolypty.

Uǵyp al osy sózdi, jas ulandar,
О́z baýryń ol túrik te, osyny ańǵar.
Qul bolyp biz qorlyqta otyrsaq ta,
Kóp shyqqan atamyzdan arystandar.

Shyńǵystyń úlken uly Joshy han ǵoı,
Balasy Batý-daǵy batyr jan ǵoı.
Sart, noǵaı, qalmaq, qyrǵyz, qypshaq,
Basynda bári soǵan qaraǵan ǵoı.

Orysty alǵash alǵan Batý ózi
1243 jyldyń kezi.
«Saǵymǵa sadaq ilgen Saıyn han» dep,
Batýǵa qoıylǵan at laqap edi.

Batýmen bir týysqan Toqaı temir,
Kóshpeli Kók ordany sol bılep júr.
Bizdiń el onda qazaq atanǵan joq,
Sart, noǵaı, qazaq, qalmaq – túbimiz bir.

Batýdyń juraǵaty – О́zbek han,
Tusynda bolǵan eken ol musylman.
«Din qaldy О́zbekten» degen maqal,
Qalmaıdy áli kúnge aýzymyzdan.

Temirhan – Toqaıtemir juraǵaty,
Deıtuǵyn Ormanbet han laqap aty.
Aınytpaı atasynyń ornyn basqan,
Túriktiń ol daǵy bir asyl zaty.

1446 jyl kelgende,
Ormanbet qaza jetip ol ólgende.
Talasyp, zor handyqqa usaq handar,
Byt-shyt qyp noǵaılyny tórt bólgende.

Astrahan, Qyrym, Qazan qalasynda
Bolypty tórt bólek han talasynda.
Bılegen bergi shetti Ábilqaıyr
1450 jyldyń shamasynda.

Osy kez bizdiń «qazaq» atanǵandyq,
Túrikte bir ádet bar eski zańdyq –
Tamyzyp, qanyn sútke qosyp iship,
«Anda» dep jasaıdy eken týysqandyq.

Týysqa anda bolǵan qaramaıdy,
Jaqyn dep qan qosylmaı sanamaıdy.
Ishse de qaı urýmen qanyn qosyp,
«Bir týǵan jaqynym» dep baǵalaıdy.

Quralǵan ár rýdan qazaq basy,
Anda bop qan qosylǵan qaryndasy.
«El bolyp, óz erkimen erkin júrgen»
Degen sóz – qazaqtyqtyń maǵynasy.

Qazaqtyń Áz Jánibek hany bolǵan,
Bılegen syrtyn noǵaı zańy bolǵan.
Arǵynnyń arǵy atasy Daıyr qoja,
Deıtuǵyn bir ádil bı taǵy bolǵan.

Ol bıdi Ábilqaıyr jaqsy kórgen,
«Aqjol» dep oń tizeden oryn bergen.
Qobylandy qara qypshaq batyr edi,
Namys qyp kúndestikpen shaıtanǵa ergen.

О́ltirgen ańdyp júrip Aqjol bıdi,
Qazaqqa osy jumys aýyr tıdi.
Qysasqa Qobylandyny óltirem dep,
Jar salyp, Áz Jánibek halqyn jıdy.

Jalynǵan «úsh kisiniń qunyn al» dep,
Almaǵan «bizge kerek emes mal» dep.
Bermegen Ábilqaıyr Qobylandyny,
«Muny óltirseń, qalǵan el buzylar» dep.

Sondyqtan ókpe qylyp qazaq kóshken,
Qypshaqty shaýyp-janshyp, qatty óshtesken.
«Shýdaǵy Shaǵataıdyń násilinen,
Qaraımyz Muǵyltemir hanǵa» desken.

Áskerin úshke bólgen Áz Jánibek,
Uly júz, orta júz ben kishi júz dep.
Shaǵataı tuqymynan Ahmet-Alash.
Ústinen kóshken eldiń turǵan bılep.

Ol kezde qazaq, qalmaq jerge talas,
Bolsa da tuqymy bir, zaty aralas.
Ahmetti «Ázireıil alashsyń» dep,
Qalmaqtar onyń atyn qoıǵan Alash.

1500 jyl bolarda batyr Shaıbaq,
Násilin Ámir Temir túgel aıdap.
Samarhand pen Buqardy tartyp alyp,
Tashkentke de kiripti kózi jaınap.

Soǵysqan Oratóbe degen jerde,
Uqsaǵan aǵyzǵan qan aqqan selge.
«О́zbek — óz aǵam, sart – sadaǵam» dep,
Bolysqan sonda qazaq Shaıbaq erge.

Bul Shaıbaq – Ábilqaıyr nemeresi,
Ataqty О́zbektiń shóberesi.
О́ltirip Alash handy, Tashkentti alǵan,
Úıirin qaıta tapty degen osy.

Balasy Áz Jánibek – Qasym edi,
Ataǵy sol soǵysta asyp edi.
«Qasymnyń qasqa jolyn» sol shyǵarǵan,
Tashkenniń altyn taǵyn basyp edi.

Qasymnyń balasy edi Syǵaı hanyń,
Tur edi túgel bılep Tashkent mańyn.
Syǵaıdyń balasy eken Táýekel han,
Aıtaıyn sart Tashkentti qaıta alǵanyn.

1598 jyldyń kezi,
Tursynhan Tashkentti alyp, sol bıledi,
Túrikke sart atanǵan han bop turǵan,
Bul Tursyn – Shaıbaq erdiń tuqymy edi.

Esimhan Táýekelden týyp qalǵan,
«Esimniń eski joly» zań shyǵarǵan.
О́ltirip tún ishinde Tursynhandy,
Tashkentti, sartty shaýyp, qaıtyp alǵan.

1600 jylǵa taıanǵanda,
Esimhan eski taǵyn qaıta alǵanda.
Aıbıke, Qońyrbıke, Nurbıkeni
Oljalap alyp kelgen sol barǵanda.

Tursyndy óltirerde túnde baryp,
Kúzetshisin esiktiń baılap alyp.
Esimniń qasyndaǵy bir jyrshysy,
Oıatqan Tursynhandy ánge salyp.

Sondaı er búgin qaıda, Qudaıym-aý,
Bul eldiń búıtip qor bop turǵany anaý.
О́lmegen Tursynhandy oıatqanda,
Tólegen jyrshysynyń sózi mynaý:

«Eı, qataǵannyń han Tursyn,
Kim aramdy ant ursyn.
Jetim eldi jylatyp,
Jer táńirisip jatyrsyń,
Han emessiń – qatynsyń.
Qazaq keldi – qapylsyń.
Altyn taqta jatsań da,
Ajalyń jetken paqyrsyń.
Kónbeseń de kónersiń,
Imanyńdy aıt, ólersiń.
Eńsegeı boıly er Esim
Shashqaly tur qanyńdy,
Alǵaly tur janyńdy,
Keshikpeı sonan kórersiń».

Esimniń Salqam Jáńgir balasy edi,
Ol daǵy qalyń eldiń panasy edi.
Jáńgirdiń qalmaq qyzy qatynynan
Áz Táýke adamzattyń danasy edi.

Qyzy edi Qaıyp hannyń bir qatyny,
Osydan Ýálibaqy týǵan uly,
Áz Táýke han bolǵan soń ókpe qylyp,
Ketipti Úrgenishke deıin muny.

Osy edi Abylaıdyń arǵy atasy,
Bolmaıdy bul sózimniń esh qatasy,
Abylaıdyń osy atasy sol jaqta ólip,
Han bolǵan munda kelip qara basy.

Bul jerde Abylaıdy toqtataıyn,
Qarańdar shejiremnen onyń jaıyn.
«Basynda Kúltóbeniń kúnde keńes»
Jol salǵan Áz Táýkeni sóz qylaıyn.

Aqyly aıdyn kóldeı tolsh turǵan,
«Qasqa jol», «Eski joldy» tolyqtyrǵan.
Bekitip birjolata qazaq zańyn.
Jol salyp, minsiz qylyp ornyqtyrǵan.

Azdan soń jaý kóbeıip bolǵan qaýip,
Qazaqty tus-tusynan ár el shaýyp.
1552 jyldarynda
Shetine Amýdarııa barǵan aýyp.

Balasy Bolat han bop, Áz Táýke ólgen,
Han shyqqan Nádir degen parsy elden.
Jan-jaǵyn álgi Nádir jalmaǵan soń,
Qaıta aýyp bizdiń qazaq Syrǵa kelgen.

Kelgeni 1700 shamasynda,
Qalmaq bar buryn Syrdyń jaǵasynda.
«Ári otyr», «beri otyr» dep talas shyǵyp,
Bolypty talaı soǵys arasynda.

Qazaqtan, qalmaqtan da qandar jaýǵan,
Az emes ólgen adam adyr taýdan.
1723 jyl shamasynda,
Jeńilip, ári jutap qazaq aýǵan.

Qazaqtar Qarataýdan asa kóshken,
«Aqtaban shubyryndy boldy» desken.
Tusynda Abylaıdyń qalmaqty aıdaı,
Qorlyqtan kek alǵany qalmaıdy esten.

Jazǵanmyn endigisin munan buryn,
Shejiremniń «Eńlik-Kebek» oqy birin.
Osyǵan sony qosyp jattap alsań,
Bilersiń túp atańnyń barlyq syryn.

 

 

 

 

 

 

 

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir