Túrkistan oblysy muǵalimderi halyqaralyq oqytý kýrsyna qatysa alady

Qazirgi tańda zaman aǵymy muǵalimderden bilimimen qatar, biliktiligin de únemi jetildirip otyrýdy talap etedi. Osy rette pedagogter mektepishilik, oblystyq, respýblıkalyq deńgeıdegi túrli oqytý baǵdarlamalaryna qatysyp jatady. Al siz eki birdeı shetelge aparyp, halyqaralyq deńgeıde oqytatyn kýrs týraly estip pe edińiz? Muǵalimderge arnalǵan mundaı erekshe kýrsqa qalaı qatysýǵa bolady? Shetelde offlaın biliktilikti arttyrýǵa qaı muǵalimder bara alady? Osy jáne ózge de suraqtardyń jaýabyn Bugin.kz tilshisi usynady.

Bul qandaı kýrs?

"Bilim berýdegi damyǵan elderdiń ozyq ádistemeleri men tájirıbesin meńgerý" kýrsy muǵalimderge arnalady. «Bilim berýdi damytý ortalyǵy» KMM men «Daryn Teacher» uıymdastyrǵan joba Túrkistan oblysynda iske asyrylady. Jalpy oqytý kýrsy 3 kezeńnen turady. Úshinshi kezeńge ótken qazaqstandyq muǵalimder Sıngapýr jáne Malaızııa memleketterinde ótetin Halyqaralyq oqytý kýrstaryna qatysa alady

Bilikti mamandar qatary kóbeıgende ǵana bilim berý mazmuny, ortasy, oqytý prosesi ózgeredi. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev “Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm” atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda mektepterdiń jumysyn jaqsartý sharalaryn qolǵa alý keregin, sonyń ishinde muǵalimderdiń biliktiligin damytý jóninde atap aıtqan.

“Muǵalimderdiń biliktiligin arttyrýǵa jáne áleýmettik mártebesin kóterýge kóńil bólgen abzal. Ustazdar – ulttyń zııatkerlik qýaty. Olar bilimdi urpaq tárbıeleý arqyly elimizdiń órkendeýine jol ashady. Úzdik oqý baǵdarlamasy, zamanaýı mektepter, ozyq basqarý júıesi bolsa da, ustaz bilikti bolmasa, onyń bári beker ekeni anyq. Sondyqtan pedagogıkalyq joǵary oqý oryndaryna talapty, qabiletti jastardy qabyldaýǵa basa mán berý kerek. Jalpy, bul baǵyttaǵy jumystyń betalysy jaqsy, ony jalǵastyrý qajet”, - dedi Memleket basshysy Joldaýynda.

 

 

Bul kýrs osy Joldaý men 2024-2025 jyldarǵa arnalǵan “Barshaǵa qoljetimdi sapaly bilim” ulttyq baıandamasy aıasynda uıymdastyrylyp otyr.

Halyqaralyq oqytý kýrsynyń muǵalimder úshin qandaı paıdasy bar?

Jalpy kýrsqa qatysqan barlyq pán muǵalimi álem boıynsha bilimnen top jaratyn Japonııa, Fınlıandııa, Sıngapýr, Ońtústik Koreıa, Kanada jáne Anglııa elderiniń bilim berý salasyndaǵy ozyq tájirıbelerimen, ádisterimen tanysady.

• pedagogıkalyq joldy endi bastaǵan jas mamandar qorjynyn jańa bilimmen tolyqtyrady, jańa tehnologııa men ádis-tásilderdi meńgeredi.

• kópjyldyq tájirıbesi bar ustazdar kýrstan halyqaralyq standarttarǵa sáıkes oqytý baǵdarlamasyn qura alýdy úırenedi;

• synyp jetekshiler bala tárbıesine qatysty tyń ıdeıalar alady;

• ár muǵalim kóshbasshylyq qabiletin damyta alady, jańa ortamen baılanys ornatý arqyly oqytý tájirıbesimen almasady.

Eń mańyzdysy, muǵalimder shetelden bilim alǵan úzdik pedogog trenerlerdiń 10-15 jyldyq tájirıbesin úırenedi. 

Kýrs neshe kezeńnen turady?

Jalpy oqytý kýrsy 3 kezeńnen turady.

I kezeń

Halyqaralyq oqytý kýrsynyń alǵashqy kezeńi “Bilim berýdegi damyǵan elderdiń ozyq ádistemeleri men tájirıbesin meńgerý” taqyrybynda onlaın formatta ótedi. I kezeń eki ret ótkiziledi. Birinshisi 16-22 qyrkúıek arasy, al ekinshisi 7-13 qazan aralyǵynda ótedi. Ekinshi topqa tirkelý 30 qyrkúıekke deıin jalǵasady. Kýrs uzaqtyǵy – 7 kún. Akademııalyq saǵat sany: 70-80 saǵat.
 Kýrs sınhrondy jáne asınhrondy formatta ótedi.

7 kúndik oqý baǵdarlamasy muǵalimderge qurmet jáne qoldaý kórsetý, moraldyq tárbıe, synı oılaý, fenomenge negizdelgen oqytý, áleýmettik-emosıonaldyq oqytý, jan-jaqty bilim berý, oqytýdyń jeke traektorııasy, pándik ıntegrasııa jáne jobalyq oqytý jáne oqýshylardyń psıhıkalyq, emosıonaldyq densaýlyǵyn qoldaýǵa baǵyttalǵan taqyryptar qamtylady.

II kezeńge I kezeńnen iriktelgen pedagogtar ǵana qatysa alady. Onlaın kýrsta ár kúni ótilgen taqyryp boıynsha 25 test tapsyrmasy oryndalady. Jınaǵan ball ortaq nátıjege qosylyp otyrady. Kýrs sońynda ár muǵalimniń barlyq kún boıynsha jalpy baly esepteledi. Eń joǵary ball jınaǵan ár toptan 25 muǵalimnen, barlyǵy 50 muǵalim ekinshi kezeńge ótedi. 

II kezeń

II kezeń 28 qazan men 3 qarasha aralyǵynda “Pedagogterdiń kóshbasshylyq qabiletin damytý” taqyrybynda Almaty qalasynda ótedi. I kezeńnen ótken qatysýshylar 14-18 qazan aralyǵynda tirkelýge tıis. Offlaın kýrs 5 kúndi qamtıdy. Akademııalyq saǵat sany: 50-60 saǵat. Ekinshi kezeńge 50 muǵalim ǵana iriktelip alynady.

Almatyda ótetin offlaın kýrs kezinde ustazdar qalanyń beldi mektepteriniń muǵalimderimen tájirıbe almasýǵa múmkindik alady. Ártúrli mádenı is-sharaǵa qatysyp, qalanyń mádenı oshaqtary – teatr, kınostýdııa, óner murajaılaryna ekskýrsııalar jasaıdy. Úshinshi kezeńge ótý úshin muǵalimder ártúrli tapsyrmalar oryndaıdy. Qazylar alqasy muǵalimderdiń jumysyna 1-den 10-ǵa deıingi ball berip,  eń joǵarǵy ball jınaǵan 10 ustazdy 3-shi kezeńge ótkizedi. 

III kezeń

Úshinshi kezeń 25-30 qarasha aralyǵynda Sıngapýr jáne Malaızııa memleketterinde ótedi. Baǵdarlama taqyryby – “Muǵalimderdiń zamanaýı jáne bolashaqtaǵy bilim berý sapasyn arttyrý”. Iriktelip alynǵan 10 muǵalim 7 kún boıy shetelde offlaın túrde bilimin jetildiredi. Biliktilikti jetildirýmen qatar ustazdarymyz ádemi atmosferada tıimdi ýaqyt ótkizedi. Ár kún saıyn eki eldiń beldi mektepteri men ýnıversıtterine baryp, ondaǵy oqytýshylardyń oqý-bilim boıynsha kásibı baǵdarymen tanysady. Sıngapýr men Malaızııanyń mádenı ortalyqtaryna ekskýrsııa jasap, tanymyn keńeıtedi. Bul muǵalimder úshin jańa tynys bolady.

Aǵartýshylyq ári tanymdyq baǵyttaǵy halyqaralyq oqytý kýrsynyń árbir kezeńiniń sońynda baǵdarlamany tolyq aıaqtaǵan pedagogterge sertıfıkat tabystalady.

Qysqasy, qurmetti ustazdar qaýymy, bilim men bilik jetildirip qana qoımaı, tanym kókjıegin keńeıtetin kýrstan qur qalmańyz! Sizdi shetelge saıahat, tyń tájirıbe, zamanaýı bilim men bilikti áriptester ortasy kútip tur. Daryndy oqýshyǵa keregi – damýshy ustaz ǵana!