Sýısıd nege kóp? Qazirgi balaǵa burynǵy tárbıe júrmeıdi

Zaman kóp ózgerdi. Qatty ózgerip barady. Qazirgi balalardyń oılaýy, damýy bólek. Endeshe bala tárbıesine baıaǵydaı emes, basqasha jónmen kelý kerek. Qamshy.kz «Jazasyz tárbıe» kitabyn jazǵan maman Eljas Ertaıulyn sózge tartty.

Eljas myrzanyń negizgi ustanymy – balany jazasyz tárbıeleý. Ol ata-analarǵa balany «bala kináli emes» degen pozısııamen tárbıeleýdi usynady. Sebebi, bala kináli emes. Balaǵa kómek qajet. О́mirge tap-taza, pák bolyp kelgennen keıin onyń ózgerýine aınalasyndaǵy eresekter sebepker bolady.

– Eljas myrza, paraqshańyzda qazirgi balalardyń 6 kemshiligin aıtypsyz. Ol qandaı kemshilikter?

– Balalarda empatııa tómen, qıynshylyqqa tóze almaýy. Ol áleýmettik sebepterden týyndaıtyn nárse. Kezinde áke-sheshelerimiz kóptegen qıynshylyqty, joqshylyqty kórip ósken soń, bizdiń urpaqta tózimdilik qasıeti jaqsy damyǵan. Al qazirgi balalar kerisinshe, molshylyqta ómir súrip jatyr. Qalaǵan nársesine qoly jetedi. Dúnıege kele sala telefon ustaıdy. Olarda tózimdilik degen qasıet damymaǵan. Olar tipti qıynshylyqqa tózýdi qajet dep sanamaıdy. Kóp nársege tym jeńil qaraıdy.

Mysaly, buryn biz úshin jumys aýystyrý, jumystan shyǵý degen nárse úlken tragedııa sekildi bolatyn. Sol úshin kúızeliske túsetinbiz. Al qazirgi býynǵa bastyq unamasa, ne jumys unamasa, oılanbastan qolyn bir siltep, jumystan shyǵa salady.

– Siz balaǵa uryspaı, taıaqsyz tárbıele deısiz. Nege?

– Balany jazalamaı tárbıelegen durys. 2018 jyly osyny aıta bastaǵanymda kópshilik tarapynan qarsylyq boldy, jekeme hat jazǵandar bar. «Biz taıaq jep óstik. Jaman bolmadyq. Qazir úlken jetistikterge jetip, bildeı bir mekemeni basqaryp otyrmyz», deıdi mysaly. Iá, olar jetistikke jetken shyǵar. Biraq mundaı adamdardyń kóbi baqyt pen jetistikti shatastyrady. Taıaqtyń kúshimen, qysymmen adamdy jetistikke jetkizýge bolady. Iá, ákesi esiktiń aldynda beldikpen sabaýǵa daıyn tursa, bala sabaǵyn jaqsy oqýy múmkin. Trener boqtap, tepkilep júrip daıyndasa, baladan chempıon shyǵarýǵa bolady. Biraq ol baqytty bola alady ma degen másele qarastyrylýy kerek. Jalpy, bul álemde jetistikke jetken adamnyń bárin baqytty dep aıtý qıyn. Jetistikke jetken kóptegen adamdar ómiriniń sońynda jalǵyz qalǵan, ishimdikke salynyp, otbasyn tastap ketken degendi kóp estımiz. Taıaq jep ósken bala jaman bolmaıdy, biraq sezimsiz bolady. Ishki sezimderin kórsete almaıdy, basqara almaıdy. Osynyń astaryna úńilý kerek dep oılaımyn. Burynǵy ádis-tásilmen tárbıeleý qazirgi balalar úshin óte qaýipti. Qazirgi bala sezimtal, ony taıaqpen, kúshpen, aıqaımen basqarýǵa tyryssańyz, ony ózińizden alystata beresiz. Bálkim, qazir ózine ózi qol jumsaý jaǵynan aldyńǵy elderdiń qatarynda bolýymyzdyń basty sebebi osy shyǵar. Sondyqtan jazasyz tárbıeleýge kóshýimiz kerek.

– Balany kishkentaıynan úıirmelerge qatystyrý durys pa? Iаǵnı,  erte jastan sharshatyp, mıyna kúsh salýǵa bola ma?

– Úıirmelerge kelsek, ár balanyń jasyna baılanysty shegi bar ǵoı. Mamandardyń keńesin tyńdap, balany belsendiligine qaraı úıirmelerge berý kerek. Erte jastan balanyń úıirmelerge qatysýy durys. Sebebi, bala kishkentaıynan kez-kelgen nárseni tez qabyldaı alady. Oǵan kishkentaıynan jol kórsetip, qyzyǵýshylyǵyn, qabiletin ashqan durys. Japon jazýshysy Masarý Ikýbanyń «Úsh jastan keıin bári kesh» kitaby osyǵan dálel.

– Otbasynda áke men ananyń róli qandaı bolýy kerek?

– Bala jaqsy bolyp ósýi úshin, ol baqytty otbasynda tárbıelenýi kerek. Ár ata-ana ózine tıesili jaýapkershiligin sezinip, tolyq oryndap, sanaly bolǵany mańyzdy. Keıde otbasynda jaýapkershilikti bir-birine silteý kezdesip jatady. Bul zııan. Ákeniń balaǵa bere alatyn, ne bere almaıtyn nárseleri bar. Aldymen erli-zaıyptylardyń arasy túzelmese, balanyń jaǵdaıy jaqsarmaıdy.

– Ata-analarǵa arnap qandaı kitaptar shyǵardyńyz?

– Meniń kitaptarymnyń bári bala tárbıesine arnalǵan. Alǵashqy kitabym «Balany jazasyz tárbıele» dep atalady. Onda pozıtıvti tárbıeniń mańyzdylyǵy qarastyrylǵan, «biz taıaq jep óstik, odan jaman bolmadyq» deıtin ata-analarǵa jaýaptar beriledi.

Ekinshi kitabym «Balany tárbıeleme, ózińdi tárbıele!» dep atalady. Onda bala tárbıesindegi ata-ananyń róli, áseri týraly jazylady. Ata-analardyń túr-túri taldanǵan.

Úshinshisi, jubaılar arasyndaǵy qarym-qatynasqa arnalǵan. «Jubaıyńnyn janyn jaralama, jaýla!» degen kitap.

Tórtinshisi, «Bala men ata-ana arasyndaǵy altyn kópir» dep atalady. Onda «bala meni nege tyńdamaıdy» dep shaǵymdanatyn ata-analarǵa jaýap berilgen. Besinshisi «Baqytty bala hımııasy» degen kitap, altynshysy «Bala tárbıesindegi laıfhaktar» kitaby. Onda jıi qoıylatyn suraqtarǵa jaýap jazyldy. Máselen, balanyń balabaqshaǵa barǵysy kelmeýi, ár nárseni qyzǵanyp, talasýy, jylaýyq bolýy sekildi jaǵdaıda qandaı járdem kerek degen sekildi keńester berilgen.

– Suhbatyńyzǵa raqmet!