• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

23 Aqpan, 08:30:41
+35°

05 Qazan, 2023 Saıasat

Depýtat jaýaby: Qazaqstan men Qytaıdyń "shýly" kelisimi qaýipti emes

Kelisimniń bar maqsaty – qos azamattyqty anyqtaý jáne zańsyz kóshi-qonnyń jolyn kesý!

Qazaqstandaǵy KHR elshiligi

Qamshy.kz portaly Qazaqstan úkimeti men Qytaı úkimetiniń óz azamattary týraly aqparat almasý jónindegi kelisimine qatysty quzyrly oryndarǵa resmı saýal joldap, naqty suraqtar qoıǵan bolatyn. Kópshilikti mazalaǵan sol suraqtarǵa Májilis depýtaty Jarqynbek Amantaıuly jaýap berdi.

Tómende depýtattyń jaýabyn jarııalaımyz:

 

  1. Osy Zań negizinde Táýelsizdikten keıin Qytaıdan kelip, Qazaqstan azamattyǵyn alǵan qandastarymyzdyń málimeti Qytaı tarapy suranys jibergen jaǵdaıda olarǵa berile me? Qytaı tarapy áldeqashan azamattyq alǵan qandastarymyzdy qajet bolsa, osy Zańǵa súıenip, «buryn Qytaı azamaty boldy» degen jeleýmen keri qaıtaryp alýǵa quqyly» degen áńgimeler qanshalyqty shyndyqqa janasady?

Bul aqparat múlde shyndyqqa janaspaıdy. Qazaqstan men QHR arasyndaǵy kelisimniń negizgi maqsaty osy memleketter arasynda elge kelý, berilgen vızalardyń sany jáne azamattyǵyna qabyldanǵan adamdar týraly málimettermen almasý bolyp tabylady. Bul sharalar birinshi kezekte eki el arasynda aqparatpen almasý tek qos azamattyqty anyqtaý jáne zańsyz kóshi-qonnyń jolyn kesý maqsatynda ǵana júzege asyrylady.

Qazirgi qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes basqa eldiń azamattyǵyn alǵan adam bul týraly ózi habarlaýǵa mindetti. Bul norma 2016 jyly engizilgen bolatyn.

Sondyqtan aqparat almasý Qazaqstan azamattyǵyn 2016 jyldan bastap alǵan azamattar boıynsha júzege asyrylady («Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Úkimeti arasyndaǵy Taraptar memleketteriniń azamattaryna qatysty aqparat almasý týraly kelisimdi ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasyna sáıkes).

«Buryn Qytaı azamaty boldy» degen jeleýmen keri qaıtaryp alýǵa quqyly» degen áńgimeler shyndyqqa janaspaıdy.

Sonymen qatar elimizdiń Konstıtýsııasynyń 11-babyna sáıkes Qazaqstan azamatyn shet memleketke berýge bolmaıdy. Bul halyqaralyq shartta kórsetilgen jaǵdaıda ǵana múmkin bolatyn nárse.

Odan basqa, «Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵy týraly» Zańnyń 9-babyna sáıkes memleket óziniń aýmaǵynan tys jerde júrgen azamattaryn qorǵaýǵa jáne olarǵa qamqorlyq jasaýǵa kepildik beredi.

Sondyqtan, mundaı jalǵan alyp-qashpa áńgimeler taratý orynsyz dep sanaımyn.

  1. Qytaıdan kelip, azamattyqqa qujat tapsyrǵan qandastarymyzdyń málimeti olar azamattyq almaı turǵanda-aq Qytaı tarapyna berile me? Olardyń Qazaqstan azamattyǵyn alý, almaýyna Qytaı tarapy osy Zań negizinde tikeleı áser ete alady degen qanshalyqty ras? Iаǵnı Atajurtqa kelip, azamattyq alǵysy kelgen qandastarymyzdyń taǵdyryn Qytaı tarapy sheshe me? 

QR azamattyǵyn almaǵan adamdarǵa qatysty eshqandaı aqparat Qytaı tarapyna berilmeıdi.

Qytaı tarapy Qazaqstan azamattyǵyn alǵan adamdar týraly málimetti tek qos azamattyqty tekserý maqsatynda ǵana suraı alady.

Aqparat almasý tek 2016 jyldan bastap Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyn alǵan adamdarǵa qatysty júzege asyrylady.

Al, azamattyq berý máselesine eshkim syrttan aralasa almaıdy. Azamattyq alý tek Qazaqstannyń zańnamasy aıasynda júzege asyrylady.

Sondyqtan tarıhı Otanyna oralýǵa nıet bildirgen qandastarǵa esh alańdaýǵa negiz joq. Osy rette tek resmı aqparat kózderine senip, úreı týdyrmaýdy suraımyz. 

  1. Bul Zań bizdiń elimizge qanshalyqty tıimdi? Qytaıǵa kóship, sol eldiń azamattyǵyn alǵan qazaqstandyqtar kóp pe? Qytaı tarapy Qazaqstanǵa tıimdi qandaı aqparattar berýi múmkin? Eki el arasyndaǵy kóshi-qon tek bir jaqty ǵana, Qytaıdan kelýshiler ǵana bar, Qytaıǵa baryp, azamattyq alyp, sonda qonystanyp qalyp jatqan qazaqstandyqtar joqtyń qasy degen málimet bar. Dál qazirgi ýaqytta qansha qazaqstandyqtyń Qytaıǵa qonys aýdaryp, azamattyq alyp, turaqty turyp jatqany týraly anyq aqparat bar ma?

Bul Zań eki elge teń dárejede tıimdi.

Kelisim qos azamattyqqa qarsy kúres, sondaı-aq zańsyz kóshi-qon arnalarynyń jolyn kesý maqsatynda jasaldy.

Buǵan deıin bizdiń azamattarymyz zańsyz kóshi-qonnyń ulǵaıýyna, sondaı-aq Qazaqstanda sheteldikterdiń qylmys jasaý yqtımaldyǵyna elden qashyp ketý múmkindigine alańdaýshylyq bildirdi. Aqparat almasý týraly kelisim normatıvtik quqyqtyq aktiler buzylǵan jaǵdaıda, birinshi kezekte, shekarany zańsyz kesip ótken zań buzýshylardyń jasyrynýyna múmkindik bermeıdi.

Kelisimge sáıkes, Qazaqstan men Qytaı arasynda aqparat almasý tórt baǵyt boıynsha kózdeledi:

  • berilgen vızalar týraly
  • vızasyz kelgen/barǵan azamattar týraly
  • elge kelý jáne bolý tártibin buzýshylar týraly
  • azamattyqqa qabyldanǵan adamdar týraly

2023 jyldyń 9 aıynda Qytaı azamattyǵyn alýyna baılanysty 18 adam Qazaqstan azamattyǵyn joǵaltty.

Aıta keteıik, mundaı shart Ázirbaıjan, Belarýs, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Reseı, О́zbekstan elderimen jasalǵan jáne búginde kóshi-qon salasynda sátti júzege asyrylyp keledi. Bul jalpy álemdik tájirıbe. 

  1. Táýelsizdikten keıin Qytaı elinen Qazaqstanǵa oralǵan qandastarymyzdyń sany qansha? Azamattyq alǵan, ýaqytsha turyp jatqan etnıkalyq qytaılardyń naqty sany qansha?

Táýelsizdik alǵan sátten bastap 125  myńǵa jýyq Qytaıdan kelgen etnıkalyq qazaqtar Qazaqstan  Respýblıkasynyń azamattyǵyn aldy.

Qazirgi ýaqytta 26 myńnan astam QHR azamaty ártúrli maqsatta (týrızm, jumys, oqý, jeke isteri  boıynsha) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ýaqytsha turyp jatyr. 

  1. Osy kelisim arqyly Qytaıdan oralyp, azamattyq alǵan qandastarymyzdyń burynǵydaı «Turaqty tirkeýin óshirý», «Qytaı pasportyn qıǵyzý» deıtin áýreshilikten qutylatyny ras pa? Iаǵnı, Qazaqstan azamattyǵyn alǵany týraly aqparat Qytaı tarapyna jetken kúni ol eldiń azamattyǵynan, turaqty tirkeýden de avtomatty túrde shyǵarylatyny osy Zańda qarastyrylǵan ba?

Azamattyqty alý, ony toqtatý, turaqty turýǵa qaldyrý máseleleri  bul kelisimde kózdelmegen. Bul máseleler eki eldiń ulttyq zańnamalarynda qarastyrylady.

Eki el arasyndaǵy kelisim qos azamattyqty anyqtaý jáne zańsyz kóshi-qonnyń jolyn kesý maqsatynda ǵana júzege asyrylady.

 Bul rette Qazaqstanda da, Qytaıda da qos azamattyqqa jol berilmeıtinin eske salamyz. 

  1. Eger osy Zań Qytaıdan keletin qandastarymyzdyń Qazaqstan azamattyǵyn alýyna kedergi keltirip, tipti jeke bas amandyqtary úshin qandaıda bir qaýip tóndirse, osy Zańdy usynǵan nemese qabyldaǵan quziretti oryndar jaýapkershilikti arqalaýǵa daıyn ba? Eger daıyn bolmasa jalpyhalyqtyq talqylaýǵa salyp, jurt pikirimen sanasýdy nege oılamaımyz?  

Azamattyqty alý, ony toqtatý bul kelisimde kózdelmegen. Sondyqtan osy Zań qandastarymyzǵa elimizdiń azamattyǵyn alýǵa esh kedergi keltirmeıdi.

Kelisimge sáıkes eki eldiń quzyretti organdary ózderiniń azamattarynyń derbes derekteriniń qorǵalýy úshin jaýap beredi.

Sonymen qatar, Kelisimde egemendikke, qaýipsizdikke qaýip tóngen jáne zańnamaǵa qaıshy kelgen jaǵdaıda, suraý salýlardy oryndaýdan bas tartý kózdelgen. 

Bul kelisim birneshe memlekettiń azamattaryna qatysty aqparat almasýdy kózdeıtin birinshi qujat emes. Joǵaryda atap ótkenimdeı, Qazaqstan Ázerbaıjan, Belarýs, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne О́zbekstanmen osyndaı kelisimderge qol qoıyldy. Qazirgi ýaqytta basqada da memlekettermen arada osyndaı kelisimderdiń jobalary kelisilýde. 

  1. Zań mátinine baılanysty «Mátinder arasynda alshaqtyq bolǵan jaǵdaıda orys tilindegi mátin basym kúshke ıe bolady» deıtin sóılemdi qalaı túsinýge bolady? Sonda Qytaı men Qazaqstan arasyndaǵy, negizinen qandastarymyzdyń taǵdyryna qatysty Zańǵa orys tili negiz bola ma? Eki el arasyndaǵy memlekettik kelisim-sharttar qaı tilderde jasalady?

Atalǵan kelisim qazaq, qytaı jáne orys tilderinde jasaldy. Qujatta kórsetilgen tilderdiń barlyǵynyń kúshi birdeı.

Qazaqstan tarapy kelisim mátininiń qazaq tiline, al Qytaı tarapy qytaı tilindegi mátinine súıenedi. Al eger taraptar arasynda kelisimdi júzege asyrý boıynsha túsinispeýshilik týyndaǵan kezde ortaq máseleni sheshý úshin beıtarap bolyp tabylatyn orys tilin qoldanady. Sondaı-aq kelisimniń jobasyn kelistirý boıynsha kelissózder kezinde jumys tili retinde orys tili paıdalanylǵan.

Anyqtama úshin:

«Halyqaralyq sharttar quqyǵy týraly 1969 jylǵy Vena konvensııasynda» shart jasasý tilderin tańdaý erkindigi taraptarǵa berilgen. Bul rette atalǵan konvensııanyń 33-babynda eger halyqaralyq shart birneshe tilde jasalǵan jaǵdaıda belgili bir tildegi mátindegi basymdyq berilý múmkindigi kózdelgen. О́z kezeginde «Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttary týraly» Zańynyń 5-baby 6)-tarmaqshasyna sáıkes QR Úkimeti apparatyna engiziletin halyqaralyq sharttardy jasasý týraly usynystar sharttardyń qazaq jáne orys tilderindegi, sondaı-aq basqa da jasasý tilderindegi halyqaralyq sharttardyń jobalaryn qamtýy tıis.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir