• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

03 Aqpan, 11:50:07
Almaty
+3°

30 qarashada saǵat 18:00-de Almaty qalasyndaǵy "Alataý" dástúrli óner teatrynda aqyn, Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń múshesi halyqaralyq "Alash" ádebı syılyǵynyń laýreaty Maǵısa Qunapııaqyzynyń "О́leń – sózdiń patshasy" atty jyr keshi ótedi. 

zz

Maǵısa Qunapııaqyzy – 1972 jyly 15 mamyrda Altaı aımaǵy Býyrshyn aýdany Shuńqyr aýylynda dúnıege kelgen. Qytaıdaǵy «Tulpar» ádebı syılyǵynyń ıegeri. Aqynnyń «Qyzyl sholpy», «Aı júzine kóp qarap», «Qyzyl qaıyń» atty jyr jınaqtary jaryq kórgen.

Qamshy.kz aqparat agenttigi aqynnyń birqatar óleńin oqyrman nazaryna usynady. 

Sóz aýlaǵan kún

Qadaldym nege jalǵyz núktege,
Súńgi-muz kirpik, kóz jaýrap.
Úılesim tappaı mynaý tirlikten,
Keńistikte ushqan sózdi aýlap.

Shaqshadaı basta zymyran oılar
Tabanym jerdi mekendep.
Tizbegin sózdiń ańdýmen ót­tim,
«Tusymnan qashan óter?» dep…

San soqtyrady sıqyr sóz-álem,
Ańǵal jandarǵa tek bizdeı.
Jalǵan sáýlege kóz arbalǵanda,
О́t­ti de ket­ti jetkizbeı!

Kól betinen de jylylyq izdep,
Aıdy da kókten qyzyqtap.
Qos mekendi ómir keshkennen soń ba,
Alań-salańmyn, umytshaq.

Júrekti shanshyr sezimderim kóp,
Jaı tappas jyr bop tynǵansha.
Sıqyrly Sózdi zaryǵa kútip,
Qusuıqy bolǵan tún qansha?!

Shat­tyqqa shomam sóz aýlaǵan kún,
Bólispeı qalaı irkemin?!
Kesteli jyrmen
Jylaǵan júrek
Kóz jasyn eppen súrtemin!

Meniń ákem

Meniń ákem – jerde emes, kóktegi adam,
(Bir-aq túnde kókke ushyp ketken adam).
Bir adamǵa «Áı, sen!» dep sóılemesten,
Renjitpeı eshkimdi ótken adam

О́ris qandaı, ol kezgi qonys qandaı!
Aı da bizdiń tóbede tolysqandaı.
Býdaqtaǵan aýyldyń tútini de,
«Saǵynarsyń bizdi áli…» dep ushqandaı!

Sybyzǵydan bir áýen esilmes qur,
Boldy aqyry jetpes oı, sheshilmes syr.
Sonan beri aspanǵa ańtaryltyp,
Kórinbedi, amal ne, otyz bes jyl!

Kólbeńdeıdi mańymda kóbik adam.
Tııanaqsyz kóriner kóbi maǵan.
Saǵynyshtyń monshaǵyn kózge tizip,
Keı sát­teri abaısyz tógip alam.

Bul ǵumyrdyń aldy – shý, arty qandaı?
Sabyrymdy saǵynysh sarqyǵandaı.
Ajal nege bolmaǵan ádilet­ti,
Kelisimge keletin, tartyp almaı….

Balalyǵym shashyldy…
jınaǵam joq.
Terip alyp bireýge syılaǵam joq.
Tastap kete almaımyn, ıt ómirdi,
Ul men qyzym saǵynyp, qınalar dep…

Kózdiń nury kóp kútip seldiredi,
Qarashyǵym aǵardy, móldir edi…
Minezi de ,túri de aýmaıtuǵyn,
«Ákesiniń qyzy» edim, el biledi….

Kúz degeniń…

Jerge túsken jemister, solǵan gúlim.
Aıtyp jatyr bir mezgil bolǵandyǵyn.
Kóńilshekteý japyraq tez sarǵaıyp,
Sabyrlysy sezdirmes tońǵandyǵyn.

Jıi-jıi bult bizge jýyqtaıdy.
Kólge bala júzýge qunyqpaıdy.
Jyltyr sózi sekildi keıbireýdiń,
Kóringenmen kún kózi, jylytpaıdy.

Saǵynyshty esińe sala júrer,
Sarǵaıýdyń azabyn dala biler.
Jándik bitken tyǵylad jer qoınyna,
Qaıtqan qus pen qalǵan qus – bári ábiger….

Mezgil osy dybysyn bildirmegen,
Odan eshkim qashýǵa úlgermegen.
Kúz – solǵyndaý boıaýdyń jıyntyǵy,
Kúz degeniń – shertpe kúı, kúmbirlegen!

Qııa almaı...

Qııa almaı zorǵa qalasyń daǵy,
Alasyń kózden muń urlap.
Eki kezdesý arasyndaǵy,
Úzilis nege tym uzaq? 

Eki kezdesý arasyndaǵy,
Bolmaıdy bostyq tym tynysh.
Qyzǵanysh,kúdik,ókpe,renish,
Saǵynysh,alań,kúrsinis. 

Jańbyrdyń jyry,ormannyń bıi,
Borannyń kúıi- uqqanym.
Qalypqa oıym syımaǵanmenen,
Qalyptan biraq shyqpadym.

Taldyrdy muńym,talshyq etip em,
О́tken kúnderdiń elesin.
Basqalar netken baqytty edi,
О́zińdi kúnde kóretin.

Suq saýsaqtarym múıizgek boldy,,
Esigin qaǵyp baqyttyń.
Jolyqpaı múmkin ketermiz bizder,
Qanjyǵasynda ýaqyttyń...

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir