Foto: Qamshy.kz
Qaraǵandyda «Alash» taqyryby arnalǵan «Arqa arystary» degen ataýmen press-týr bolyp ótti. Elordalyq, Almaty men Túrkistandyq jáne jergilikti jýrnalısterdiń basyn qosqan jıynnyń uıymdastyrylýyna áýeli aımaqtaǵy belsendi jastar túrtki bolǵan. Bastama qoǵamdyq uıymdar men jergilikti ákimdik tarapynan qoldaý taýyp, aqparaty mol, mazmunǵa baı eki kúndik tyǵyz keste túzilgen.
Arqadaǵy is-shara asharshylyq pen qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni qarsańynda alash taqyrybyn jaıdan-jaı arqaý etpegen. Alashorda qozǵalysynyń basynda turǵan Álıhan Bókeıhan men qozǵalystyń beldi ókili Álimhan Ermekov dál osy topyraqta týyp, kindik qany tamǵan.
Sapardyń I kúni
Qyzyl terrordan aman qalǵan jalǵyz alashordashy
Press-týrdyń alǵashqy kúngi alǵashqy is-shara Qaraǵandydaǵy Álimhan Ermekovtyń zıratyna zııarat etýden bastaldy. Alash arysyna aralas beıitten topyraq buıyrypty. Beıitke bettegennen-aq kózge kórinetin arnaıy jolbelgiler alash azamatynyń mekenine adastyrmaı aparady.
Jýrnalısterge jergilikti ólketanýshy, shejireshi Tuńǵyshbaı Muqan esimdi aqsaqal jolbasshy bolyp, Ermekovtiń ómiri men qyzmeti haqyndaǵy áńgimeler men estelikterdiń tıegin aǵytty.
Ermekov zıraty temir sharbaqpen qorshalǵan eshkimdikinen erekshelenbeıtin qarapaıym-aq qorym eken. Áıeli ekeýi qatar jatyr. Shejireshiniń sózinshe, arqa azamattary zıratty sáýletti etip qorshap, kózge kórinerlikteı kúıge keltirýdi josparlap júrgen kórinedi.
Tuńǵyshbaı aqsaqal Ermekovtiń shyqqan tegi, ómiri men saıası hám aǵartýshylyq eńbegi, Abaıdyń áýletimen baǵzydan jaqyn joldastyǵy týraly birshama derekterdi bólisti.
Álimhan Ermekovtiń tarıhı eńbegi týraly sóz qozǵalǵanda aldymen aýyzǵa onyń qazaq shekarasyn shegendep ketkeni eske túsedi. Bul – jasyryn aqparat emes. Alaıda táýelsizdiktiń 30 jyldyǵynda qaıratkerdiń eńbegi memlekettik deńgeıde kóp nasıhattalmaǵandyqtan, tarıhtan asa habary joq jurtshylyq muny bile bermeıdi. Is júzinde Qazaqstannyń qazirgi shekarasynyń belgilenýine táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh prezıdenti Nursultan Nazarbaev emes, bir ǵasyr buryn Álimhan Ermekov eńbek sińirgen. Ol alash arysynyń bilimi men sheshendiginiń, tabandylyǵynyń, keltirgen ýájderine Lenınniń kózin jetkize alǵanynyń arqasynda múmkin bolǵan.
1920 jyldyń tamyzynda Máskeýde jár máselesi boıynsha birneshe jıyn ótedi. Dıskýssııa, dáıekpen dáleldeý birneshe kúnge sozylady. Alashtanýshy ǵalym Tursyn Jurtbaı suhbattarynyń birinde sol kezde Reseı, Altaı quramalary, Astrahan, Sibir ókilderi, qurylý prosesinde bolǵan Túrkistan avtonomııasy jan-jaqtan antalap, qazaq jerine kóz alartqanyn aıtady. Aqyry Ermekov Lenındi degenine kóndirip, Lenın 1920 jylǵy 26 tamyzda Qyrǵyz ASSR-in (1925 jyldan keıin Qazaq ASSR atandy) qurý jáne onyń terrıtorııasyn belgileý týraly dekretke qol qoıyp, sonyń arqasynda Qazaqstannyń qazirgi terrıtorııasy qalyptasty.
Ermekov Lenınniń kóńilin tapqanymen ózge alashordashylarmen birge Stalınniń qaharyna ushyraıdy. Úsh márte sottalyp, ómiriniń on segiz jylyn túrmede ótkizedi. Alǵashynda Ahmet Baıtursynov, Muhtar Áýezovpen birge 1932 jyly úsh jyl qamaýda otyrady. Ekinshi márte 1938 jyly qamalyp, ǵaıyptyń kúshimen ólim jazasynan aman qalady. Toǵyz jyl túrmede otyryp, 1947 jyly bosap shyǵady da, bir jyldan soń qaıta tutqyndalyp, Stalın ólgennen eki jyldan keıin 1955 jyly bir-aq bosap shyǵady.
Shejireshi Tuńǵyshbaı Muqan Álimhan Ermekovke túrmede bilimi, zańdy tereń biletini kóp kómekteskenin aıtady. Ol sottalýshylardyń erte bosap shyǵý týraly ótinishterin saýatty jazyp, olarǵa raqymshylyq jasalýyna septigi tıgen. Túrmeniń ózinde syı-bedeli mol adam bolǵan. Birde túrme basshylyǵyna áldeneni esepteýge kómektesip, sonyń arqasynda túrmedegi jaǵdaıy ózgelerden jaqsy bolǵan.
Kórnekti jazýshy Muhtar Maǵaýınniń ákesi Muqan Maǵaýın Álimhan Ermekovpen túrmede birge otyryp, Ermekovti óte aqyldy, ustamdy, menmen de emes, sonshalyqty jadaǵaı da emes, artyq sóz aıtpaıtyn óte saq, ózgelermen pikir talastyryp, jaǵa jyrtyspaıtyn adam retinde sıpattaǵan.
«Jalpy, Álekeń men bizdiń kópshiligimiz kómir shahtasynda jumys isteýdiń arqasynda lagerden aman shyqtyq» dep túrmede ajal quryǵynan aman qalýynyń syryn bólisken.
Álimhan Ermekov abaqtyda aman shyqqanymen udaıy NKVD-nyń baqylaýynda bolǵan. Quzyrly organ oǵan damyl bermeı, udaıy qysym jaǵdaıynda júrgen.
Tuńǵyshbaı Muqannyń aıtýynsha, Ermekovke 58-baptyń 8-tarmaǵy «Halyq jaýy» degen aıyp taǵylyp, Keńes bıligi sony únemi esine salyp turý úshin Ermekovke Qaraǵandydaǵy Lenın kóshesindegi 58 úıden páter beredi. Onymen qoımaı, alash ókilin qalaı da segizinshi páterge ornalastyrýdy kózdep, kirip qoıǵan páterden kóshire almaı, birinshi, ekinshi, úshinshi jáne tórtinshi nómirlerdi úıdiń ekinshi qabatyndaǵy páterlerge berip, Ermekovtiń páterine segizinshi nómirdi taqqan.
Álimhan Ermekov alash úkimeti ókilderiniń arasynda qyzyl terrordan aman qalǵan jalǵyz ult zııalysy. Sheshireshi Tuńǵyshbaı aqsaqal Ermekovtyń búkil alash qaıratkerleriniń ishinde keńes úkimetinde elý jyl ómir súrip, alashtyń kim ekenin, alashtyń sońǵy tuıaǵy ekenin dáleldep ketkeni onyń baqyty ekenin aıtady.
Ermekov túrmeden shyǵyp, tolyq aqtalǵannan keıin Qaraǵandy Memlekettik tehnıkalyq ýnıversıtetinde matematıkadan dáris oqyp, 1970 jyly qaıtys bolǵan.
Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn este saqtaý murajaıy
Ermekov zıratynan soń baǵdarlama boıynsha press-týr Qaraǵandydan ońtústik-batysqa qaraı 45 shaqyrymdaı jerdegi Dolınka kentindegi Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn este saqtaý murajaıyna barýmen jalǵasty. Mýzeı buryn Qaraǵandy eńbekpen túzeý lagerindegi (QarLAG) «NKVD» basshylyǵy otyrǵan ǵımaratta ornalasqan. QarLAG 1931 jyly qurylǵan. Aýmaǵy soltistikten ońtústikke qaraı 300 shaqyrym, shyǵystan batysqa qaraı 200 shaqyrymdy alyp jatqan. Mýzeı ornalasqan ǵımarat 1933-1935 jyldary myńdaǵan tutqynnyń kúshimen salynǵan.
Murajaı 2 qabattan, ondaǵan ekspozısııalyq zaldan turady. Ol jerlerde saıası qýǵyn-súrgin tarıhynan habar beretin jádigerler, muraǵat qujattary, hattar, fotosýretter, QarLAG tutqyndarynyń jeke isteri, tutqyndar qolynan shyqqan óner týyndylary bar. Murajaıda jalpy 6 myńnan astam jádiger bolsa, sonyń 2 myńnan astamy QarLAG ýaqytynyń jádigerleri.
Ár zaldyń ereksheligine qaraı qoıylǵan mýzyka men bólmeniń jaryǵy sol dáýirdiń atmosferasyna eriksiz jeteleıdi. Murajaıdyń jertólesinde ornalasqan tergeý ızolıatorynyń ınstallıasııalary túrindegi karser, erler men áıelderdiń kameralary, tergeýshi kabıneti, azaptaý bólmesi, baqylaýshylardyń, tutqyndardyń músinderi, zarly áýen men aýadaǵy dymqyl syzǵa deıin qapastaǵy jaǵdaıdy meılinshe shynaıylyqqa jaqyndatý úshin jasalǵan.
Murajaıda tek kórme ǵana ótip qana qoımaı, ǵylymı-zertteý jumystary da júrgiziledi. Túrli konferensııalar, semınarlar uıymdastyrylady. Ǵylymı qyzmetkerler respýblıka arhıvterindegi saıası qýǵyn-súrgin tarıhy materıaldaryn zertteýmen aınalysady.
Press-týrdyń alǵashqy kúni Qaraǵandydaǵy «GOOD ZONE» kovorkıng-ortalyǵynda qaınar bastaýyn Alash ıdeıasynan alatyn «Esep» (Elin súıgen erler partııasy) partııasy týraly aqparat berilýmen, kúndi qorytyndylaýmen túıindeldi.
Sapardyń II kúni
О́zi saldyrǵan qorymǵa Álıhan emes, qalpaǵy jerlengen
Press-týrdyń ekinshi kúni erte bastaldy. Tilshiler tańǵy 3:00-de jınalyp arnaıy kólikpen Álıhan Bókeıhan men Álimhan Ermekov týǵan Aqtoǵaı aýdanyna qaraı tartty. Tún ortasynda attanýdyń syryn 257 shaqyrymdyq jolmen 6-7 saǵatta júrgende baryp uqtyq. Sóıtsek, alash arystarynyń aýylyna aparatyn joldyń sapasy syn kótermeıdi eken.
Aqtoǵaıǵa jetken soń kólik tumsyǵy birinshi bolyp Álıhan Bókeıhannyń ata-anasy, týǵan-týystary jerlengen Jińishke ózeniniń jaǵasyndaǵy «Taldy Beıit» qorymyna kelip tireldi. Ata-baba árýaǵyna quran baǵyshtalyp, dástúr boıynsha sózdi Tuńǵyshbaı aqsaqal aldy.
Beıitti Álıhan Bókeıhan áýletine dep óz qolymen qazaqtyń segiz qanatty úıiniń úlgisimen segiz qyrly etip salǵyzǵan. Zıratty áýletine topyraq bir jerden buıyrsa degen nıetpen turǵyzǵan. Beıit kirpishi topyraqqa qamys pen shı týrap, shıyrshyq taspen aralastyryp quıylǵan. Ol jerge alǵash 1901 jyly Álıhannyń ákesi Nurmuhamed jerlengen. Odan bólek, atasy Myrzataı, anasy Begimaı, baýyrlary Ázihan, Tátihan, Smahan, qaryndasy Nurbekke sol jerden topyraq buıyrǵan. Beıit ishinde osy áýletke qatysy bar ózge de adamdardyń qorymy baıqalady. Alaıda olardyń aty-jóni belgisiz.
Zırattyń dál ortasynda aǵash ósip tur. Ony Álıhan arnaıylap Ombydan aldyryp otyrǵyzǵan desedi.
Shejireshi aǵash Brazılııada ósetin Sámbi taly ekenin aıtady. Qazirgi ýaqytta aǵash butaqtary jan-jaqqa tarmaqtalyp jaıqalyp tur. Qorym bertin kele Taldy beıit atalýy osy jaǵdaımen baılanysty. Qazir beıit tórelerdiń qorymy bolǵandyqtan, el aýzynda Ata qorym dep atalady. Qorymǵa arab áripterimen jazylǵan qulpytastar qoıylǵan. Sol qulpytastardyń birinde «Qyr balasy, el aǵasy, jel jaǵynda qalasy, yq jaǵynda panasy, Álıhandy umyta ma, qazaqtyń bar balasy» dep jazylǵan eken. 1962 jyly aýdandyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy jazýdy «býrjýazııalyq ıdeıany nasıhattaıdy» dep qashap óshirtkizbek bolǵan. Alaıda jazý tolyq óshpegen.
Atalǵan qorymdy Álıhan Bókeıhan saldyrtqanymen ózine bul jerden topyraq buıyrmaǵany kópshilikke málim. Áýleti Álıhan Bókeıhan atylyp, súıegi qaıda qalǵanyn bilmegen soń yrymdap qorymǵa onyń qalpaǵyn ákelip jerlegen.
Al Álıhan Bókeıhannyń ózi qaıda jerlengeni uzaq jyl beımálim bolyp kelgen. 1937 jylǵy 27 qyrkúıekte Máskeýde ólim jazasyna kesilip, atylǵany ǵana belgili-tin.
Tek 2010 jyly alashtanýshy Sultan Han Aqquly jýrnalıster Bolat Múrsálim men Ádil Nurmaqovtyń kómegimen belgili qoǵam jáne memleket qaıratkeri Nyǵmet Nurmaqov pen Álıhan Bókeıhan Máskeýdegi Don dep atanatyn baýyrlastar zıratynda jerlengenin, anyǵyn aıtqanda kómilgenin anyqtaǵan. Ony Don qorymynyń dırektory tıisti qujattarmen rastaǵan. Ult qaıratkerleri aýmaǵy shamamen 2-3 sharshy metr bolatyn jerge basqa adamdarmen birge kómilgen. Álıhan Bókeıhan jáne Nyǵmet Nurmaqovpen qatar kómilgenderdiń sany, aty-jóni molada kórsetilmegen. Tek keıin anyqtalǵan derekter negizinde mola basyna adam attary jazylǵan eskertkishter pen taqtaıshalar qoıylǵan.
Qorymnan shyqqan top Bókeıhan áýletine tıesili bolǵan Jekejal qystaǵynyń ornyn kórip, Álıhan basyna shyǵyp, oıǵa shomyp otyratyn jartasqa shyqty.
«Arqa arystary» press-týry Sáken Seıfýllın atyndaǵy Qaraǵandy oblystyq qazaq drama teatry sahnasynda qoıylǵan alash taqyrybyn arqaý etken «Ultqa qyzmet» spektaklimen aıaqtaldy.
Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.
Pikir qaldyrý
pikir