• USD 412.55
  • EUR 465.73
  • RUB 5.79
  • CNY 58.91

30 Mamyr, 2020 Ádebıet

AIаGО́ZDEGI «AQ ShKOL» HIKAIаSY

Jumash Kenebaı

1. Atameken kelbeti

Bul óńirde buırat-buırat tóbe kóp,
Saı-salalar toǵaı ósken jebelep.
О́tken ǵasyr – 20-shy jyldary,
Tamyljyǵan tamyz aıy keremet!..

Bul óńirdiń kórki bólek tańdaǵy,
Jatyr áne, ózen tasyp arnaly.
Terisinde – Aqshataýdyń aq jaly,
Batysynda – Qalǵutynyń ańǵary.

Quldyrańdap qulyn-taılar oıynda,
Búgin dýman Qalǵutynyń boıynda.
Qaratoǵaı – ıt tumsyǵy ótpeıtin,
Tunyp turǵan qaraqat pen moıylǵa...

Aıqara ashyq – aqboz úıler túńligi,
Aýyl jurty erte turǵan bul kúni.
Zeńgir kókte sharby bulttar bolǵanmen
Aspan ashyq, kúıdirip tur kún nury.

Qoıshy-qolań – mal órgizip, qaıyrǵan,
Tekemetter – úı syrtyna jaıylǵan.
Byrt-byrt úzip, betege men bedeni – 
Úıir-úıir, qalyń jylqy jaıylǵan.

Mańq-mańq eter tóbet úrip tasadan,
Buzaýlar tur sekire almaı qashadan.
Balalar men ıt-tazylar asyr sap,
Aýyl ishin abyr-sabyr jasaǵan.

Altyndaıyn altyn kúzdiń kezi edi,
Saı-salany qońyr samal kezedi.
Aqboz úıler – jaǵadaǵy aqqýdaı
Tunyp aqqan Qalǵutynyń ózeni.

 

ShaHarynda máýelegen baý-baǵy,
Sýǵa toly Aıagózdiń ańǵary,
Kún shyǵystan – jotalary aǵaryp,
Asqaqtaıdy Tarbaǵataı taýlary.

Soqpaq, joldar – shartarapqa tartady,
Tóste jortqan kıigi men arqary,
Tústiginde – Sandyqtas pen Aqjaılaý,
Terisinde – Shyńǵys taý men Han taýy.

Samal terbep, aq seleýli dalany,
Jas jylqyshy shyrqap ánge salady.
Aǵalı men Igiliktiń ózeni – 
Jeltumsyqty oraı aǵyp barady.

 

Kókpeńbek bop Kóksalanyń aýmaǵy,
Osy jerde mundaǵy eldiń bar maly.
Keremetteı mamyra-jáı sát edi.
Júzege asqan qazaǵymnyń armany...

 

Sýǵa súńgir qundyz bitken baǵaly,
Kókte búrkit qanattaryn qaǵady.
Qaraǵandy jáne Egindi-bulaqtar
Kóz jasyndaı tamyp, tamyp aǵady.

Qaraǵandar kúmis teńge taǵady,
Áppaq qandaı, aq bókenniń tamaǵy.
Kólbeń qaǵyp, Qońyrtaý men О́kpeti
Terisaıryq – teris baǵyp, aǵady.

Jarylqardaı barsha qazaq qaýymyn,
Kún súıedi qazaǵymnyń aýylyn.
Qoınaýynda: qyzyl túlki, or túlki
Oqshaý turǵan Delbegetaı taýynyń.

Aptap ystyq, kúnge qatty kúıesiń,
Shal barady jetelegen bıesin...
Jákeı menen Sanabaıdyń qystaýy
Aıtjuman men Jáleldeıin ıesin...

Jatsyn tynysh túz bórisi salmaı lań,
Búldirgenniń dámi ketpes tańdaıdan.
Jalǵyzsýdyń jalǵyz taly samalǵa
Japyraǵyn tosatyndaı sarǵaıǵan.

Jaz-dýmanmen óte shyqqan ómiri,
Alańdaýly qyz ben jigit kóńili...
Buırat-buırat tóbelerden turatyn
Gúl jaınaǵan Aqshataýdyń óńiri.

Sap-sary altyn-altyn kúzdiń kezi edi,
Qurǵyr júrek bir ózgeris sezedi.
Eń bıigi – Bıtan taýy qalqaıǵan
Aǵyp jatyr Aıagózdiń ózeni.

Ánshi ǵajap, beıne kúmis kómeıli,
Qaýqyldasqan, tyńdaǵan jurt mereıli.
Japan túzden «Qozy-Kórpesh» mazary
Tańsyq jaqtan ǵashyqtaryn jebeıdi...

...Bul óńirde – tań da erekshe atady,
Bul óńirde – kún de erekshe batady,
О́tetindeı tastaı sýy shekeden
Bastaý, bulaq – qaınap, shyǵyp jatady...

Kóz ushynda qaraquıryq barady,
Sum ańshyǵa jetkizbese jarady.
Sý boıynyń qymyzdyǵy – hosh ıisti
Bal qymyzdaı tanaýyńdy jarady.

О́rleı ósken anaý móldir tumany,
Qara, qyzyl... qaraqattar tunady.
Shaq-shaq etip sýyrlardyń aıǵyry
Anadaıdan aıbat shegip turady.

Bul ólkeniń qazaǵynyń baǵy bar,
Ne izdese de, bári munnan tabylar...
Qalyń toǵaı, belýardan kók shalǵyn,
Shilik, terek, aq qaıyńy taǵy bar.

Saı-qolatta alýan túrli ańy bar,,
Ár aýylda jer qaıysqan maly bar.
Judyryqtaı eshkishegi – eshkideı
Álde qaıdan úzdik-úzdik mańyrar.

 

Talyp jeter aryndy ózen shýyly,
Qandaı tátti jas sábıdiń ýili...
Toǵaı ishi, sańyraý qur – quryldap,
Estiledi shegirtkeniń shyryly...

Sáti kelse, jastyq shaq pa, irkiler,
Shattyq oınap, janarlarǵa nur túner.
Ushyrasqan jas jigit pen sulý qyz,
Qyltyń-syltyń, syńǵyr-syńǵyr kúlkiler...

 

2. «Alash» arystary – Qalǵutyda

...Ultymyzdyń betke shyǵar qaımaǵy,
Qyzyq-dýman Qalǵutynyń aımaǵy,
Keremet bir kez edi ǵoı ol jyly
Buzylmaǵan qazaǵymnyń qaımaǵy.

О́kinishten óksik ketpeı kómeıden,
Túzge shyǵyp, tynystary keńeıgen,
Tún jamyla jolǵa shyqqan kileń er –
«Qyzyl» kelip, oıran bolǵan Semeıden...

Baǵyttary – qalyń qonǵan el edi,
Osyndaǵy aǵaıynǵa senedi...
Qalǵutyny alǵan tike mańdaıǵa
Salt attylar – jele jortyp keledi.

Artqa tastap, kóne Semeı shaHaryn,
Tańdap alǵan olar osy saparyn.
Serikteri: Ahań, Jaqań, Júsipbek,
Jolbastaýshy – abyz qajy Shákárim.

Qonǵan bólek qalyń qazaq aýyly,
Jetpegen jaq «qyzyldardyń» daýyly...
Barar baǵyt – Qalǵutyda otyrǵan
Turǵan aýyl – Kenebaıdyń Sadyǵy.

Sákeńdi me, olar jaqsy biledi,
О́zderine dos-jar sanap júr edi.
Demeý bolǵan sarbazyna «Alashtyń»
Sadyq bastan júrek jutqan ul edi.

Kókeıine kóp armanyn toqyǵan,
Osy Sadyq – adam edi oqyǵan.
Bala jastan Kenebaıdyń Sadyǵy
Qýat alǵan Qalǵutynyń otynan.

Quda-jekjat, alys-beris talaımen,,
Tatý turǵan Tobyqtydaı mańaımen.
Tekti uly edi – Naımandaǵy Sybannyń
Quda bolǵan Qunanbaımen, Abaımen.

Aman shyqqan nebir shaıqas, tuzaqtan,
Tez sezetin jat dúbirin uzaqtan.
Dala arýy – Kúńkedeıin ápkesin
Bul Sybandar – Qunanbaıǵa uzatqan.

Bul Qalǵuty – Jańgóbektiń eli edi,
Egin egip, jer emshegin emedi.
Sol Kúńkeden: Qudaıberdi, Shákárim -
Sadyqtarǵa – jıen bolyp keledi.

 

Ashyq adam kókiregi, saraıy,
Tek tektiler – oqyǵandar mańaıy.
Bul Sadyqty qurmettegen erekshe
Alys-jaqyn,kúń, quldary, mańaıy.

 

Qysta – malmen, ósiretin jaz – egin,
Eńbegimen asyraǵan taza elin.
Kókjal bóri soǵyp alǵan bir ózi
Elge tirek – Aısamandaı áje bul.

Taza eńbekpen baılyq, yrys aǵylǵan,
Adam emes sara joldan jańylǵan.
Týǵan deıdi Aısamannan tórt bala
Bul óńirge – «Tórt bóri» bop tanylǵan.

Qaratoǵaı – qalyń jynys, orman-dy,
Tyń óńirge Sadyq soqa qoldandy.
Jańgóbektiń Seıteninen taraǵan
Tórt Bóriniń biri – Sadyq bolǵan-dy.

Jaýlaryna ashqan talaı maıdandy,
Bul kúnderi ózi de erge aınaldy.
Kókbórideı – batyr edi, arly edi,
Kókbórideı – azýly edi aıbarly.

Bizdiń Sákeń – bilimdi edi oqyǵan,
Sańlaýly edi oqyǵanyn toqyǵan
Tekti ul edi túz taǵysy– qyrandaı
Alǵan jemin bir-aq ret shoqyǵan...

Sadyq jaqqa jaqsy-jaısań aǵylǵan,
Jıi keler qudalar da saǵynǵan.
Ana jyly «Alash» uly Semeıde
Tý tikkende – Sadyq sonnan tabylǵan.

Ol qazaǵyn jan-tánimen súıedi,
Kúıer bolsa – ol ultymen kúıedi.
Múlt ketpesten quralaıdy kózge atqan
Sadyq mergen qoshemetke ıe edi.

Bilgen adam almaqtyń da salmaǵyn,
Túsingen jan – Azattyqtyń bar mánin.
Ana jyly aqtar shaýyp jatqanda
Osy Sadyq – qadap atqan jaýlaryn.

Ol jasynan bes qarýyn qolǵa aldy,
Dóńbekshýmen talaı túnder tolǵandy.
Oıran salyp, «aqtan» keıin «qyzyldar»
Shapqan kezde Sadyq qorǵan bolǵan-dy.

Jaman ıtteı qonaqtaryn talaǵan
Qalyń orys – shıebóri, qamaǵan.
Bul Sadyqty – «aq» ta, sosyn «qyzyl» da
Sergeopolge talaı ret qamaǵan.

Orta boıly, tyǵyrshyqtaı deneli,
Aǵaıynǵa asyp týǵan bedeli,
Talaı ret Aıagózdiń túrmesin
Buzyp shyqqan – osy Sadyq er edi.

Ol qyraǵy – jaýdy alystan sholatyn,
Túzde jortyp, túnde taýda qonatyn,
Osy Sadyq – qan qaqsatqan orysty
Aıagózdiń qaHarmany bolatyn.

 

Naǵyz mergen – qutyldyrmas qashqandy,
«Aq shkol»-dep jańa mektep ashqan-dy,
Osy Sadyq – Qalǵutyǵa mektep sap,
Urpaǵyna úlgi-ónege shashqan-dy.

 

Neshe túrli jyrlar arnap shashýǵa,
Júırik atpen qarsh-qarsh jerdi basýda.
Mine, «Alashtyń» serkeleri marqasqa
Kele jatyr – «Aq shkoldy» ashýǵa.

Qýyp shyǵyp sol Aıagóz «aqtardy»,
«Qyzyldardy» gúmpildetip atqan-dy.
Sadyq jaqtan – Aıagózdiń halqy da
Osy kezde habar alyp jatqan-dy.

Basy talaı báıgege de tigilgen,
Ol azamat – aqıqatqa júgingen,
Aıagózge aty shyqqan Sadyqtyń
Erligimen jáne bilik, bilimmen.

Jaýlaryna ol namysyn bermegen,
Qas dushpanyn jeksen etken jermenen.
«Sadyq – batyr», «Sadyq – mergen» dese jurt,
Endi Sadyq – mektep ashyp erlegen.

Bylaıǵy jurt aq-qarasyn biledi,
Sadyq erin maqtan etip júredi.
Aıagózdi meken etken ejelden
Osy Sadyq – Jańgóbektiń Tý edi.

Jerde ósken oı-shuqyrly, qyrqaly,
Osy Sadyq jurttan bólek tur taǵy.
Qarakereı Qabanbaıdyń jáne de
Aqtamberdi, Dýlattardyń urpaǵy.

Bizdiń Sadyq – bas ımegen orysqa,
Bizdiń Sadyq – qorǵan bolǵan qonysqa.
Oǵan týys – Aqtaılaqtaı abyz da,
Oǵan týys – Serikbaıdaı abyz da.

Ystyq keler – bul Aıagóz jazy da,
Qıyn sátte kimge júrer bazyna...
Oǵan týys – Árip aqyn aqtańger,
Oǵan týys – sol Serikbaı qajy da.

Týǵan jerdiń tas emshegin emedi,
Boıda baryn týǵan jurtqa beredi.
Aqtaılaq pen Árip aqyn shyqqan jer
Sadyqtyń da órisi bir eli edi.

Sadyq – dáıim jaqyn júrdi halyqqa
Ol shyǵardy qarańǵy eldi jaryqqa.
Jaqyn edi Abaı ózi syılaǵan
Qýandyqtaı aqyn qyz da – Sadyqqa...

Urpaǵyna Aıdy aspannan ápergen,
Sol jaılardy estigen em ákemnen.
Osy Sadyq – mektep ashyp eń alǵash
Aqshataýǵa zor jańalyq ákelgen.

Qulaq túrdi ol tól ultynyń zaryna,
Kileń erdi saılap alǵan janyna.
Bul Sadyqtyń jary – Bıshan arý-dy
Barlyq sátte demeý bolǵan jaryna.

Degen shaǵy – boıda qaırat bulqynyp,
Jaýǵa shapqan – «Qaptaǵaılap!», julqynyp...
Al buardyń Aıtjuman-dy – tuńǵyshy
Áli jap-jas – bir qulaǵan, bir turyp...

 

***

...Ult uldaryn Alla, Qudaı saqtasyn!
Artqa tastap Aqshataýdyń aq tasyn,
Sıyr túste serkeleri «Alashtyń»
Qalǵutyǵa tiregen-di at basyn.

Qonaqtarǵa umyttyryp sharshaýdy,
Sátter týǵan: saǵynyshty, ańsaýly...
Sal jigitter, qyz-kelinshek, aýyldyń
Úlkenderi qonaqtaryn qarsy aldy.

О́tip jatty asyl sátter arman-dy,
Sóz bastaǵan aqsaqaldar ańǵarly.
Ahań, Jaqań, Júsipbek pen Shákárim – 
Aq otaýda tórden oryn alǵan-dy.

Tektilerdi kórip halyq tań qalǵan,
Kópshilik te shólin basyp, jan qalǵan.
Altyn kúzdiń altyn sary qymyzy
Tórge qaraı qonaqtarǵa jalǵanǵan.

Jas kelinshek shaı quıady maıysyp,
Tek qabaqpen buıryq-raı alysyp,
Badanadaı baýyrsaqtar shashylǵan
Dastarqannyń ústi turdy qaıysyp.

Ne joq deısiz, dastarqanda bári bar,
Tomyrylǵan qazy-qarta taǵy bar.
Qant-sheker, órik-meıiz, sary maı,
Jent qosqan sary altyndaı tary bar.

Jarasymdy sátter edi áı, qandaı,
Arýlarǵa kóz túsedi aı mańdaı.
Bel bosatyp, terlep-tepship ishetin
Qymyzdan soń qyzyl-kúreń shaı qandaı!

Tús mezgili, oınar dala saǵymy,
Degen ýaqyt – beıne «bıe saýymy» – 
Qymyz-shaıdan alyp ishken molynan
Basylǵandaı qonaqtardyń saryǵy.

Bul ǵajap sát, umytylǵan muń-qaıǵy,
Aspan ashyq, bolyp turdy kún jaıly.
Búgin Sadyq – qonaqtarmen mereıli,
Sırek sóılep, kelgenderdi tyńdaıdy.

Qandaı ǵajap, Ahań, Jaqań sózderi,
Qandaı muńly, ulylardyń kózderi...
Tipti, erekshe ustaýlary ózderin
Qarapaıym mamyra-jaı kezdegi.

Kileń tórde tekti týǵan bataly ul,
Bir aqsaqal saýmalaıdy saqalyn...
Sadyq jaqqa kózin qysyp, kúlimdep,
Jıendigin jasap jatyr Shákárim...

Jańgóbekti – búgin Qudaı ońdady,
Jaqsy halyq – jaqsylaryn qoldady.
Qalyń oıda «Alash» uly Júsipbek
Mazalaýda múmkin óleń joldary...

Qonaqjaıly jurt peıili unady,
Barlyǵy da dastarqannan turady.
Mektep úıi – asqaqtap tur aq shańqan,
Shólin basqan jurt dalaǵa shyǵady.

Osy jaqta bar nazary qaýymnyń,
(Sol kúnderdi men de búgin saǵyndym...)
Aq shańqan úı – qıyp salǵan aǵashtan
Ortasynda asqaqtaıdy aýyldyń.

Mundaı jıyn bolmaǵan-dy talaıdan,
Attty-jaıaý aǵylýda mańaıdan.
Bir shetinde – Qaratoǵaı syńsyǵan,
Bir shetinde – Qarashoqy qaraıǵan.

Aqsaqaldar mań-mań, mań-mań basady,
Búgin kóńil shalqyp, esip tasady.
Kók qozynyń buırasyndaı bup-buıra
Arshaly saı qosh ıisin shashady...

Orta kóńil asyp-tasyp tolmaqshy,
Bul aýylǵa búgin Qydyr qonbaqshy.
Osy óńirdiń mektep úıi alǵashqy
Sonyń qazir ashylýy bolmaqshy...

Tórge ozǵan qutty qonaq bar munda,
Shoshaıady salt attylar ár qyrda.
Alda – Sadyq, Musaǵı men Musabaı,
Qalyń qaýym – mektep úıi aldynda.

Búkil óńir shattyq toıǵa bólendi,
Eńserildi solaı qaraı el endi.
Qaıys belbeý, sur kıteli jarasqan
Shoqsha saqal Sadyq sóıleı jóneldi:

– Armysyńdar, Naıman ata balasy,
Armysyńdar, qazaǵymnyń «Alashy»!
Uldary tur ultymyzdyń betke ustar
Aınalaıyn, qalyń elim, qarashy!

Ahań, Jaqań, Júsipbek pen Shákárim,
Bizge arnaǵan osy jolǵy saparyn.
Jelkildegen tulymdary ul-qyzdyń
Bul mektepte kóbeıteıik qataryn.

Naǵyz bilim qudiretin bileıik,
Qaı kezde de tatý-tátti júreıik.
Aýyr jol tur halqymyzdyń aldynda
Búgin kimbiz, keshe jáne kim edik?..

О́mir degen – tórt eseptiń amaly,
Bilim alsa – sonda urpaǵyń sanaly.
Qashan daǵy el birligin saqtaıyq,
El basyna kún týsa da qaraly...

Jas urpaqpen birge kúıip, janaıyq,
Ult kóshimen bolashaqqa baraıyq.
Nebir jaısań ardageri «Alashtyń»
Kelgen kúndi jaqsylyqqa balaıyq!

...Oıly Sadyq jan-jaǵyna qarady,
Buıra shashyn saýsaǵymen tarady.
– Al, halaıyq, bata-sózin alǵashqy
Baıtursynnyń Ahymeti alady.

 

Degendi aıtyp, qonaqtarǵa qarady,
Ot shashqandaı alaýlap tur janary.
Qadirlisin syılaı bilgen aǵaıyn
Uıyp qalǵan: úlken, kishi, balaly...

Qasıetti «Alashymnyń» ataǵy,
Ozyp alǵa Baıtursynnyń Ahańy,
Qońyr únmen kenet sóıleı jóneldi
Aǵytylyp, dýaly sóz – bataly:

– Ýa, halqym! Sýsyndaǵan ilimge,
Qıyndyqty Bilim jeńer túbinde,
– Baıtursynnyń Ahymeti sóılep tur,
Bir keremet qudiret bar úninde:

– Bárin tastap, kórgen qorlyq, azaptyń,
Bárin tastap, qaǵajý men mazaqtyń,
Attan, elim, uly joryq – Bilimge,
Sáti keldi kúni týar Qazaqtyń!

Tek bilimde – bolashaǵy ultymnyń,
Ilim úshin ultym, alǵa umtylǵyl!
Mine, ashyldy Qalǵutynyń mektebi,
Orny erekshe umytylmas bul kúnniń!

Búgin halqym, uly kúni ulystyń
Ashylatyn sáti jáne tynystyń.
Kenebaıdyń Sadyǵyna rahmet,
Bastaýshysy bolǵan mynaý uly istiń!

Bul mektepte talaı urpaq ósedi,
Ozyp shyǵar talaı urpaq kósheli.
Esteýimshe, bul mektepti ózderiń:
«Aq shkol» dep qoıyp alǵan desedi.

Qashan daǵy qasıetti «Aq» sózi,
«Aq» degeniń – basqa qonǵan «Baq» sózi.
Tek, bilimde – bolashaǵy Qazaqtyń
Jaqsylyqtar – jaqsylyqpen jaqsy ózi!

Orystar da ósip-óngen el edi,
Olar kópten bilim nárin emedi.
«Shkol» - degen orys sózi, qazaqsha:
«Mektep» degen maǵynany beredi.

Jas jetkinshek, týdy seniń zamanyń,
Nurǵa tolsyn, jabyrqaǵan jamalyń!
Qutty bolsyn, appaq ardaı – Aq Mektep,
Qutty bolsyn, jas urpaǵym, qadamyń!

Al, jas urpaq, men beremin Batamdy,
Ult bolaıyq, ozyq elder qatarly!
Erekshe súı, óz ultyńdy – Qazaqty,
Qadir tutqyn, anań menen atańdy!

Ár qashan da tek Bilimmen – tolyńdar,
Taptatpastan ult namysyn qoryńdar!
Júretindeı uly kóshtiń basynda
«Alashyńnyń» ardageri bolyńdar!

Laıym mynaý saparlaryń aq bolsyn!
Bilim bolyp, bastaryńa Baq qonsyn!
Aınalaıyn, jetkinshegi ultymnyń,
Alǵan maqsat, mindet, múdde naq bolsyn! Áýmıin!..

 

Dúr silkintip, uıqydaǵy ǵasyrdy,
Jurt dúrkirep baryp, qaıta basyldy...
Aq jaýlyqty ájelerdiń qolymen
О́rik, meıiz, qurt, irimshik shashyldy!

– O halaıyq, jaqsy-jaısań, Aq sarbas!
– Tek bilimdi, topas bizdi basqarmas!
– O, Aq sarbas, aq sarbas!
– Bilim bolmaı, ult erteńi jaqsarmas!

Boıda qaırat – asyp, tasyp bulqyndy,
Umytatyn jan bolmaıdy bul kúndi!
Budan keıin sóz alady Mirjaqyp:
– Oıan, Qazaq! Oıanatyn kún týdy!..

– Oıan, ultym! Dúr silkinshi, Qyrandaı!
Baqytty sát týa bermes mynandaı!
Qurmetteńder, jaýǵa attanar urandaı!
Ardaqtańdar, «Alash» sózin Qurandaı!

Armanymen úndesińder «Alashtyń»,
Jaý joq deme, abaılap kór, jar astyn...
Bar qazaqty bastar joldyń alǵashqy
Bireýinen qaıran halqym, jańa astyń!

Bilim ǵana bizdi asýdan asyrar,
Senen halqym, eshteńem joq jasyrar!
Áli talaı jaýlar bizdi basynar,
Jaýdy kórip ultym qatty ashynar!

Topas malǵun – baılyǵymen masaıdy,
Qanisherler – jyly-jumsaq asaıdy.
Qyzyl orys – qan-qaqsatyp ultymdy,
Qyzyl orys – talaı soıqan jasaıdy.

«Solaı eken» dep, kúderdi úzbeıik!
«Biz birinshi!», «Qaı maıdanda Biz!»-deıik!
Qandaı qıyn kún týsa da qazaǵym,
Tyǵyryqtan shyǵar joldy izdeıik!!!

Jas jetkinshek, bir belesten jańa astyń,
Ishine kir, osy jolda talastyń!
О́skinderi Qazaǵymnyń jas órken – 
Týy dáıim bıik bolsyn «Alashtyń!»

– Jalǵasyn tap, bul jańalyq eldegi,
Saǵan urpaq, bar biligim mendegi! –
Teńdesi joq abyz, qajy Shákárim
Alla jolyn, «Alash» jolyn sóıledi:

– Jasa! Jasa! Jas órkeni «Alashtyń»!
Sen tulparsyń, talaı ret tań astyń!
Mynaý appaq mektebińe kirgen soń
Ustazyńmen qandaı ǵajap jarastyń!

Sen bilimsiz – aıazdarda tońǵansyń,
Kúıip, pisip, sen ystyqta bolǵansyń;
Umytpańdar, Alla joly – Haq joly,
Jaratýshym, joldaryńdy ońǵarsyn!

Ult serkesi ultyn eren súıgen-di,
Ult uldary – ultpen janyp, kúıgen-di...
Qalǵutynyń qalyń halqy tym-tyrys,
Sóz kezegi Júsipbekke tıgen-di:

– Ýa, halqym! Qalyń elim, Qazaǵym!
Tek bilimge aýǵan eken nazaryń,

Qol bulǵap tur, alda jarqyn Bolashaq,
Umyt bolsyn, kórgen barlyq azabyń!

Kórkeıemiz tek Bilimniń kúshimen,
Jaqsy shyǵar bul balǵyndar ishinen.
Bizben úndes Kenebaıdyń Sadyǵyn
Quttyqtaımyz, bul tamasha isimen!

Jas jetkinshek, qandaı áıbat jarasqan,
Shetterinen tulparlardaı tań asqan.
Oǵan serik – Musaǵı men Musabaı,
Bilim orny – «Aq shkoldy» qalasqan.

Osylarǵa sheksiz alǵys ámán da,
Bilim kerek – saǵan jáne maǵan da,
Qaıran halqym, tek amandyq tileımiz,
Dúrbeleńdi mynaý aýyr zaman da.

Gúr-gúr etip jolbarystaı jaraly,
Dep, Júsekeń jan-jaǵyna qarady,
Asqaq turyp, kenep alyp tamaǵyn
Bir keremet ánge sosyn salady:

«Arǵy atam – Er Túrik,
Biz – Qazaq elimiz.
Samal taý, shalqar kól,
Sary Arqa jerimiz...»

Qudiret kúsh – kúńirendi án ǵylyp,
О́mir jaıly syr shertedi máńgilik.
Qalǵutynyń saı-salasy osy sát
«Alash marshyn» qaıtalaıdy jańǵyryp...

Jańǵyryǵyp, Tarbaǵataı taýlary,
Jańǵyryǵyp, Aıagózdiń ańǵary,
Jańǵyryǵyp, «Qozy-Kórpesh» mazary,
Jańǵyryǵyp,búkil Qazaq Armany,

Jańǵyryǵyp,Shyńǵys taý men Han taýy,
Qudiretti án dúr silkintti Arqany,
Qalǵutydan bastaý alǵan bul uran
Bolashaqqa, zamanaǵa tartady,

Jańǵyryǵyp, Aqshataýdyń asqary,
Jańǵyryǵyp,Qalǵutynyń aspany,
«Alash marshy» qýat berip bularǵa
Ult eńsesin bir kóterip tastady.

Qudiretti «Marsh» terbeıdi bul mańdy,,
Ult silkiner sondaı kún de týǵan-dy.
Osy joly Kenebaıdyń Sadyǵy
Qýanyshtan tolqyp, jylap turǵan-dy...

Iyqtaǵy júkter túsip batpandaı,
Qazaǵymnyń tańy jańa atqandaı,
Kóz aldynda mynaý uly tulǵalar
Bir sát edi shyńǵa aınalyp jatqandaı!

Uzaq jyldar kútken edi bul kúndi,
Janartaýdaı qaırat-jiger silkindi!
Sadyq tolqyp, qudiretti áýennen
Boıǵa kúshi syımaǵandaı bulqyndy...

 

Kúı de bólek – bul keremet shaqtaǵy,
Qazaǵyma qonǵan edi Baq taǵy...

Osy «Marshpen» jas jetkinshek, balalar
«Aq shkoldyń» bosaǵasyn attady...

Ult kóginen tań atqandaı araıly,
Kún sáýlesi shýaq shashyp, taraıdy...
Sadyq atam – Kenebaıdyń balasy
О́zi salǵan mektebine qaraıdy.

Keremet sát, týar jalǵyz ǵasyrda,
Kún kúrkirep, jarqyldaıdy jasyn da.
Musaǵı men Musabaı tur qasqaıyp,
Arqalanǵan Sadyq atam qasynda.

Uly joryq – «Aq shkoldan» bas alǵan,
Ult attanǵan qalyń jaýǵa jasanǵan.
Ahań, Jaqań, Júsipbek pen Shákárim,
Qatty tolqyp, kózderine jas alǵan...

Qaıtqan jandaı jeńispenen maıdannan,
Jaryq-juryq etip, almas qylysh qaıralǵan!
Qalǵutynyń búkil halqy osy sát
Ulylarmen – ulylarǵa aınalǵan.

Kileń tulpar – kóz ushynda barady,
Shoq juldyzdar – kókten jerge aǵady...
Qýanyshtan turǵan edi teńselip,
Osy sátte barsha Aıagóz alaby...

Osy sátte Tarbaǵataı taýlary
Ulylaryn joqtap nege zarlady?
Ortasynan qaq bólingen sııaqty
Asqaqtaǵan Qazaǵymnyń Armany...

Mektepke aýǵan ulylardyń nazary,
Umytylyp, ótken kúnder azaby...
San myń jyldan habar berip turǵandaı
«Qozy-Kórpesh – Baıan sulý» Mazary...

3.«Aq shkol» jáne Árýaqtar

...Sodan beri qanshama aılar, jyl ótti,
Kezder ótti, qansyratqan júrekti...
«Aq» pen «qyzyl», ashtyq, qyrǵyn... ulasyp,
Ultymyzdy qyryp-joıyp, júdetti.

Jegi qurttaı mújip, jegen ishimdi,
Jasytty ǵoı jigerimdi, kúshimdi,
Sol «Aq shkol» – Sadyq atam saldyrǵan
Ulttyń nebir tulǵalaryn ushyrdy...

Bári de ótken: anam jáne ákem de,
Sol kúnderdi taǵdyr qaıta ákel me?!
Sadyq atam – «qyzyl jendet» qolynan
Qashyp júrip, oqqa ushqan-dy jat elde.

Bizdiń álet: «aq», «qyzyldy» jek kórdi,
Bizdiń áýlet: azap, mehnat kóp kórdi,
Bizder úshin ótken kúnnen – kóp belgi...
Bıshán ájem – ol da ómirden ótken-di...

Bul Qalǵuty – kórmegendi kóredi,
Qaıran Qazaq – jany siri el edi...
Sadyq atam serikteri: Musaǵı,
Musabaı da jaý qolynan óledi.

 

Taıǵan emes «alashtyqtar» jolynan,
Ultqa arnady bar kúshterin molynan.
Bizge jıen – Shákárimdeı qajy da
Ajal qushqan Qarasartov qolynan.

Qojaıyny súıekteri jegender,
Al búginde ury-qary – «kemeńger».
Qazaq Eli bıliginen ketken joq,
Áli kúnge «qarasartov» degender...

Jasqa toldy – talaı arý qushaǵy,
Talaı bozdaq – topyraqty qushady.
Álıhan men Ahań, Jaqań, Júsipbek – 
Ult jolynda olar da oqqa ushady.

Ony oılasam, kózime jas keledi,
Babalarym – shetterinen er edi...
Aıtjumandaı – ákem, Qaınysh – anam da
Talaı bosyp, qýǵyn-súrgin kóredi...

Qyr sońynda júrmin áli elestiń,
О́mirimdi tekke ótken demespin.
Naǵashy atam – Jumataıuly Aqymet
Qas dushpany bolǵan ol da Keńestiń.

Sol kisi edi uly tulǵa men kórgen,
Sol atamdy asqar shyńǵa teńgergem...
Ol ustalyp, meniń eki jasymda
Aıagózde bir jyl boıy tergelgen...

Bizdiń áýlet arylmady sorynan,
San adasty týra júrgen jolynan.
Bir jyldan soń ol ataqty «KARLAG»-ta
О́ltirilgen «qyzyl jendet» qolynan.

Onda jaspyn, sherim qalyń meniń de,
О́geı boldyq bótenderdiń elinde.
Onda daǵy qan tilegen qyzyldar,
Ne kórmedik, ana Qytaı jerinde...

Jatyrqamaı keń qushaǵyn ashty Elim,
Bir jutatyn aýasyna ash ta edim...
Atameken – Aıagózge kelgende
Es biletin men on eki jasta edim.

Aıagózden – Aqshataýǵa kelgemiz,
Qalǵutyny, «Aq shkoldy» kórgemiz.
Ata-anamnyń jylaǵany-aı, sol jolǵy,
Kóz jasyna bizder de erik bergemiz....

Áli esimde mamyra-jaı kóktemde,
Tamasha shaq, kók qaýlaǵan kók belge.
Qalǵutyǵa, «Aq shkolǵa» arada
Biz kelgemiz týra 30 jyl ótkende.

Sol qalpynda atam júrgen jol munda,
Titirkendim, ystyq kúnde tońdym ba?..
Shákirtterin tárbıelep 30 jyl
Turǵan aman sol «Aq shkol» ornynda.

Kenebaıdyń qystaýyn da kóz kórgen,
Qul-qutannyń kózderinen bez kórgem...
Jaman-jáýtik kileń quldar basqarǵan
Biraq, halqy tanymastaı ózgergen...

 

«Aq shkoldyń» – esigine janastym,
Boıym túzep, shatyryna talastym.
Otyz jyldaı buryn ashqan mektepti
Bul arada izi de joq «Alashtyń».

Sol qalpynda – jelkildegen quraq ta,
Sol qalpynda – syldyrlaǵan bulaq ta,
Ahań, Jaqań, Júsipbek pen Shákárim
Daýystary talyp jetti qulaqqa.

Eńse basqan qıyn edi shaq qandaı,
Aýyr qaıǵy júregime batqandaı.
Bes qarýy, jetiatary qolynda
Sadyq atam atyn erttep jatqandaı...

Kózim shaldy Kenebaıdaı atany,
Aısamandaı – ájem de til qatady...
Bıshan apam – Qalǵutydan sý alyp,
Aqboz úıge kirip bara jatady...

Qıqýlaǵan «qyzyldary», «aqtary»,
Qulap túsken bastan taıyp, Baq taǵy...
Terbeledi altybaqan ústinde
Kúńke ápkem de Qaratoǵaı jaqtaǵy...

Oıanǵandaı adam edim túsinen,
Duǵa oqıdy ákem, áne, ishinen...
Kúmbirlegen estiledi kúlkiler
Appaq shańqan «Aq shkoldyń» ishinen...

Qandaı ókpe, arta alasyń zamanǵa,
Qandaı ókpe, arta alasyń «jamanǵa»?
Onda meniń Tóleýǵaısha ápkem bar,
Ortada edi – Jumaǵazy aǵam da...

Mundaı kúıde kim qarǵaıdy Qudaıdy,
Áke – Aıtjuman ishten tynyp, shydaıdy...
Qaınysh anam – aq jaýlyǵy jelbirep,
Kózdiń jasyn tııa almastan jylaıdy.

Qandaı qıyn, ótken kúnder ol arman,
Jer de, El de – túgi qalmaı tonalǵan.
Jermen-jeksen – Kenebaıdyń qystaýy,
Jermen-jeksen – «Aq shkol da» joǵalǵan...

Armanym joq: utylaıyn, utaıyn,
Týdy ońynan talaı ret qut – Aıym.
Uly atamnyń jolyn qýǵan ózim de
Kórdim talaı - bul bıliktiń quqaıyn...

Men eshkimge taptatpadym Arymdy,
Qurmettedim: bala-shaǵa, jarymdy...
Uly joldan áli biraq qaıtqam joq,
Arnaǵanmyn osy jolǵa barymdy.

Kileń quldar – el baılyǵyn bulaǵan,
Sony kórip, talaı ret jylaǵam.
Atam salǵan sol «Aq shkol» búginde
Jermen-jeksen, túgi qalmaı qulaǵan...

«Keńes» degen jalǵan bılik ornaǵan,
Kileń tekti – qul-qutannan sorlaǵan.
Kileń teksiz, shash al dese – bas alǵan,
Qul-qutandar – onda ultymdy qorlaǵan.

 

Keledi ultym – áli kúnge sorlaýmen,
Jylynatyn baspana joq, tońǵanmen.
Qul-qutandar – áli daǵy bılikte,
Qazaqstan – Táýelsiz El bolǵanmen.

Shúldirlegen kileń teksiz qyrtady,
Namysymdy sonda kimder jyrtady?
Tektilerdi – atyp-asqan keshegi
Jaýyzdardyń – bılikte otyr urpaǵy.

Onda men de jaıbaraqat júrgemin,
Máz-maırammyn, kúlmes jerde – kúlgemin...
Qarly boran – Jeltoqsan da áıgili
Sadyq atam bolyp, atqa mingemin.

Bul shaıqasta talaı turyp, qulaǵam,
Jalǵyz kinám – ult teńdigin suraǵam.
Ahań, Jaqań, Júsipbek pen Shákárim
Bolyp onda ultym úshin jylaǵam.

Kúle me ózi – jetesizder «tarqyldap»,
Masaıraıdy áýlekiler «qarqyldap»,
Qoldaǵan-aý, uly atamnyń árýaǵy-
«Azat» bolyp, atqa qonǵam jarqyldap.

Ata jolyn qýǵan men de ul edim,
Azattyqtyń – joly aýyryn bilemin.
«Azat» bolyp, ol jyldary eseıdim,
«Azat» bolyp, azattyqty tiledim.

Sol kúresker ata jolyn jalǵadym,
Sol atamdaı – qıyn joldy tańdadym.
Sol Azattyq – aıaq-asty kelgende
Qýanyshtan eseńgirep qalǵamyn.

Túsken solaı ultym kúni aıarǵa,
Onyń barlyq is-qımyly aıan da...
Bıliktegi kileń «qyzyl» basshylar –
Zaman edi-aý, daıar bolǵan – maıarǵa.

Bıliktegi – sol baıaǵy – qul bolǵan,
Bıliktegi sol baıaǵy – kúń bolǵan...
Solaı meniń Azattyǵym ańsaǵan
Aıaq asty taptatylyp, qum bolǵan...

Saraı salǵan ózderine moladan,
Qarpyp asap: altyn, kúmis, qoladan...
Sodan beri ótse daǵy 20 jyl –
Qul-qutandar – baılyǵymdy tonaǵan.

Talaı bılik aýysady, ketedi,
Baıaǵysha jyldar jyljyp ótedi.
Qazaq eli – áli kúnge sorlaǵan
Tilsiz, dinsiz – «shalaqazaq» mekeni.

Jatqa ketken – barlyq baılyq, kenimiz,
Jatqa ketken – qasıetti jerimiz.
Bir sumdyǵy, «Aq shkoldy» qulatqan
Táýelsizdik alǵan jyly О́zimiz.

Muny qalaı túsinýge bolady?
Budan keıin baqyt qalaı qonady?
Jańa ǵana búrin jarǵan ultymnyń
О́skinderi – óspeı jatyp, solady...

 

Shyqqyr kózim – taǵy neni kóredi,
Kór soqyrlar – baryp turǵan kór edi.
Boztaev pen Qarǵajanov, Lkekrov
«Aq shkoldyń» bolǵan edi túlegi.

Kóz súzetin mol baılyqqa tamsana,
Teksizderdi – tiri ólikke tán sana,
Bul – ber jaǵy, men biletin jandardan,
Bilim alǵan belgisizder – qansha ma?

Teksizderdi kórdegi arýaq qarǵaıdy,
Ondaılarǵa: qý jany men mal qaıǵy.
Búgingiler – Kenebaıdyń Sadyǵyn
Eshqashan da esterine almaıdy.

Dármensizbin, kimnen kómek suraımyn?
Aǵyl-tegil kózim jasyn bulaımyn.
Qolmen ashqan ulylary «Alashtyń»
«Aq shkoldyń» ornyn joqtap, jylaımyn...

Ashy shyndyq, ne aıtasyń bilgenge,
Kóretinim – isip-kepken qur keýde.
Bul Qalǵuty – qyz uzatqan Kúńkedeı,
Jóneltipti – «Aq shkolyn» múrdemge.

Bolǵan talaı: «qyzyl shyndyq», «aq shyndyq»,
Qaıran ultty: qyryp-joıdyq, ash qyldyq.
Qunanbaıǵa – bersek arý Kúńkeni,
«Aq shkoldy» – sonda kimge tapsyrdyq?

О́z ultymdy jan-tánimmen súıem de,
Osyny oılap, kúńirenip, kúıem de...
Baýyry edi Sadyq atam – Kúńkeniń
Áje bolǵan Shákárimdeı jıenge.

Aıagózge, Aqshataýǵa kelgende,
Qańyraǵan Qalǵutyny kórgende,
«Aq shkoldyń» ózin qoıyp, orny joq,
Búginderi men bir janmyn shermende.

Aqshataýdan erte ketkem jyraqqa,
Arman qýyp, jetem dedim Muratqa.
Kelmepti ǵoı, osy jaǵy basyma,
«Aq shkoldy» joǵaltam dep biraq ta?

Bári ketken: atam, ájem, ata-anam,
Muny kórip, qalaı únsiz jata alam?
Bir qyzyǵy, bizdiń halyq nelikten
Túsiniksiz, «Aq shkol» dep ataǵan?

«Aǵy» – qazaq, al oryssha – «shkoly»,
At qoıǵanǵa bizdiń qazaq kúshti edi.
Osy jyrmen búgin ázer jetkizdim,
Kóp saqtaǵan shemen-sherdi ishtegi.

Aq nıetpen – «Aq shkoldy» jyrladym,
Soqqan jelden ulttyń zaryn tyńdadym.
Qaıran halqym, sen, aman bol, qashan da,
Qajet bolsa, men bolaıyn qurbanyń.

Áppaq, Áppaq! Áppaq, ÁppaqI – «Aq shkol»,
Seni qalaı umytady namysty el?
Ol jaqtaǵy Árýaqtarǵa ne aıtam,
Meni ózine shaqyrady alys bel?

 

Qaıran halqym, sen qashan da bol, aman!
Keler urpaq, «ALAShTARDAI» – bol, Adam!

Atam salǵan «Aq shkoldyń» ornyna
Ýaqyt bolsa, áli talaı oralam...

Bizdiń áýlet – joǵalǵan joq, bar sana,
Bul maǵulym – bizdi bilgen barshaǵa.
Beısen, Sársen, Jeńis, Sovet, Kenje bar,
Ata-anamnan inilerim qanshama?

Tuıaq joq qoı, jaza basyp jańylmas,
Jetkilikti aǵaıyndar aýyldas.
Bekjan – inim, Lázzát – bir tal qaryndas,
Biz qamalmyz - jaýyńa ońaı alynbas.

«Aq shkoldyń» bos ornyna qaraımyn,
О́tken kúndi sanammenen sanaımyn.
Sholpan – jarym, bizden týǵan ul-qyzym:
Bolatqazy, Erkebulan, Araılym.

Men jyrladym – ata-babam qaqynda,
Qystaý jer bar Kenebaıdyń atynda.
Eń úlkeni nemeremniń – Tolǵanaı,
Odan keıin: Tomırıs pen Atılla.

Taǵy da bar – jańa týǵan nemerem,
Dep oılaımyn: «baqytty edim, ne degen!»
Bir tal qyzym – Araılymnan taraǵan
Maǵan jıen: Rýslan, Zeremen.

Ne túrlerin kózben kórgen sáýlettiń,
Dámin tatqan baılyq penen dáýlettiń,
Bir zamanda – qandy qyrǵyn kórgenmen,
Bul ýaqytta - ósip-óngen áýletpin!

Ata-baba jolyn qýǵan Ul edim,
Ár qashan da Ult tilegi – Tilegim.
Adal ótem «Alashymnyń» sertine,
Toqtaǵansha judyryqtaı júregim.

Mendegi Arman – Qazaǵymnyń Armany,
Qazaǵymmen - tirshiliktiń bar máni
Túptiń-túbi – El bolady Qazaǵym,.
Men senemin, Bolashaqqa aldaǵy!

Shıebóri – kórde jatyp ulıdy,
Sony kórip, qurǵyr kóńil sýıdy.
Qazaǵymdy – qorlap kelgen uzaq jyl
Qul-qutandar – jer betinen qurıdy.

El bolǵan soń kúpti kóńil jaılanar,
Shańyraqqa Bóri-Baıraq baılanar.
Qara shańyraq – Kók Túrikke buıyrǵan
Bolashaqta Aq Ordaǵa aınalar.

Taǵy qansha jyldar jyljyp ótedi,
Qul-qutandar sahnadan ketedi.
El bolady sán-saltanat jarasqan
Qazaq jeri – kóp Túriktiń mekeni.

Birlik – deıdi – tirshiliktiń bar mánin,
El bolady áspettegen ardaǵyn.
Sondaı kúndi kórip ólsem, arman joq,
Osy aǵaıyn, mine, meniń Armanym!

 

О́tti ómirim – alańdaýmen jolyma,
Solaı boldym baqytym men soryma.
Armanymdy aq qaǵazǵa túsirgen
Qalam aldym tym keshirek qolyma...

Bala boldym – aıyra almas ońymdy,
Jigit boldym – baǵalamas solymdy,
Eshten – keshti jaqsy kórgen ult edik,
«Mezgilinen kesh sermedim qolymdy».

Anaý jaqtan estilgendeı asqaq ún,
Ústimdegi aýyr júkti tastadym.
«Solaı ǵoı...» dep, ókingennen ne paıda,
Al sońyma qalar osy Dastanym:

Keıingiler – múmkin meni baǵalar,
Kóre almaǵan – múmkin meni tabalar,
Armanym joq, bir kádege jarasam,
Júrekterge úmit otyn jaǵa alar.

Sókpe, aǵaıyn, sharshady dep nesine,
Bul Dastanym – Táńirimnen nesibe.
«Osyndaı bir aqyn ótken eken...» dep,
Keıingi urpaq alar múmkin esine?..

Bul – aqıqat, bermek bar da, almaq bar,
Ulylardyń aıtqanynda salmaq bar.
Der kezinde qolǵa almadym bul isti,
Keshir meni, uly Baba, Árýaqtar?..

Jumash Kenebaı (Kókbóri)

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir