KARANTIN

 

– Balam, úıge qaıtasyń ba?

– Demalysta baratyn shyǵarmyn. Qazir belgisiz...

– Myna jaǵdaıda adam alańdaıdy eken. Úıge kelgeniń durys edi...

– Alańdamańyzshy! Eldiń bári kóshede júr. Maskalaryn taǵyp alǵan. Men de saýmyn ǵoı!

– Jaraıdy, balam. Abaılashy.

Ana men balanyń arasyndaǵy qysqa dıalog osylaı aıaqtaldy.

 

Eki kún buryn

 

Kóshede sabylysqan adamdarmen birge smartfonyna úńilip kele jatqan Qanatty eshteńe alańdatqan joq. Kúndelikti tirshilik. Jumysqa baryp-kelip jatqan qala turǵyndary. Tek báriniń qolyndaǵy smartfonda ár mınýt saıyn úzdiksiz álem jańalyqtary aınalyp jatyr. Kún sanap derttiń aldyn alý múmkin bolmaı bara jatqany týraly jańalyq qaıta-qaıta kelgen saıyn jurt úreılenýdiń ornyna, báriniń astarynan saıası oıyn izdep, keıbiri tipti ázilge aınaldyryp jatyr. Aıaldamanyń qasyna kelgen kezde ǵana basyn kótergen Qanat 56-avtobýstyń toqtaǵanyn kórdi. Lezde ishke enip, qaltasynan 150 teńgesin shyǵaryp júrgizýshige berdi. Bıletin alyp shet jaqqa qaraı yǵysyp tura qaldy. Dál qasynda turǵan jas jigittiń telefonmen sóılesip jatqan áńgimesin qulaǵy shaldy: «Oı, bul degen saıasat deıdi ǵoı. Vırýs degen ótirik eken. Iá, bárin ádeıi úreılendirip jatyr-mys. Qazir avtobýstamyn. Keıin habarlasamyn» dep, tutqany qoıyp, alarǵan kózimen Qanatqa bir qarap, smartfonyna bir qarap yńǵaısyzdanǵan adamnyń keıpin tanytyp tura qaldy.

Qanat ózine tanys aıaldamaǵa kelip esikten shyqqaly turǵanda artynda turǵan ózimen qatarlas qyz:

– Keshirińiz, kómektesip jiberesiz be?– dep, qıylyp qarady. Ustap turǵan smartfondy qaltasyna súńgitip jiberip, qyzdyń shamasy kelmeı turǵan sómkesin kóterip birge tústi.

–   Siz qaı jaqqa barasyz?

–   Men anaý bes qabatty úıde turamyn.

–  Qyzyq, men de sol úıdiń qasyndaǵy on qabatty úıde turamyn. Úıge deıin aparyp bere alasyz ba sómkeni?

–  Árıne, ákelińiz!

Qanat beıtanys qyzdyń zildeı sómkesin aýyrsynsa da, namysqa tyrysyp kóterip keledi. Kóz tartatyn sulýlyǵyna tamsanyp, tanysqysy keldi.

– Aýyldan kele jatsyz ba?

– Joq. Nege suradyńyz?

– Myna sómkeni jalǵyz kóterip kelgenińizge senbeımin,– dep Qanat yrjıdy.

– Aýyldan qalaǵa kóship kelgeli on jyldan asyp ketti. Qazir osynda qalada turamyn. Ata-anam jáne baýyrlarym bar. Ata-ájemiz ǵana aýylda qaldy. Men qazir ǵana ushaqtan tústim. Birneshe aı boldy úıdegilerdi saǵyndym. Jumys saparynan oraldym. О́zińiz she?

– Túsinikti. Men osynda páter jaldap turamyn. Ata-anam basqa jaqta turady. Qazir jaǵdaı qıyndap ketti ǵoı. Úıdegiler alańdap jatyr.

– Iá, meniń de úıge asyǵys kelýime osy sebep boldy. Eýropada adamdar kóshege shyǵýǵa qorqady. Alǵashynda mán bermegen edik. Qazir ol jaqtaǵy jaǵdaı múlde basqa. Tek Almatyǵa kelgen kezde qujynap júrgen adamdardy kórip tań qaldym.

– Bizdiń halyq teginen myqty ǵoı. Qudaıdan tilek tilep, duǵamen-aq báriniń emin tabady.

– Bálkim...

Ekeýi úıdiń aldyna jetip, qyzdy lıftke deıin shyǵaryp saldy. Qol alysyp, bir-birine alǵysyn bildirdi de eki jaqqa ketti. Qaltasyna súńgitip jibergen smartfonyn alyp úıine qaraı bettedi.

Esikten kirgen bette úıde eshkim joq ekenin túsindi. Teledıdardy qosyp, as úıge kirip shaı qoıdy. Kıimderin sheship jatyp, teledıdardan «shuǵyl jańalyqtar» degen daýysty estip, janyna júgirip keldi. Teledıdar aldynda el prezıdenti sóılep, halyqqa arnaıy úndeý jasady. Elde álem kúresip jatqan indetke qarsy shara qoldaný úshin el astanasy men Almaty qalasynda karantın jarııalaıtynyn aıtty. Karantın eki kúnnen keıin kúshine enip, barlyq kólik qozǵalysy men adamdardyń qoǵamdyq jerge barýyna shekteý qoıylatynyn, bul indettiń adamnan adamǵa tez juǵýyna baılanysty barlyq saqtyq sharalary men tártip engizetinin  málimdedi. Bárin estip turǵan Qanat bir ózgeris bolatyndaı terezeniń aldyna keldi. Dalada beıqam jurttyń tirshiligi. Kólikterinen túsip jatqandar, aıaldamada avtobýs kútip turǵandar, úıine bazardan qaıtqandar, eshqandaı bir ózgeris joq. Tek Qanattyń júregi tynysh emes, kóńili alaı-dúleı kúı keshe bastady. Ár oıdyń jetegine  erip ketkenin baıqamaı qalsa kerek, telefony shyryldap jatyr. Júgirip bardy da tutqany kóterdi.

– Balam, estidiń be?

– Iá, estidim. Erteń keshke úıge shyǵamyn. Áli eki kún ýaqyt bar ǵoı. Karantın kúshine tek eki kúnnen keıin enedi ǵoı, anashym?!

– Balam, eń durysy búgin shyǵyp ketseń jaqsy bolar edi. Ákeń de alańdaı bastady.

– Búgin shyǵa almaımyn, erteń keshke shyǵamyn. Sóz beremin.

Anasyn kóndirip, kóńilin toq qylýǵa tyrysqan bala aqyry erteń keshke jolǵa shyǵatyn bolyp kelisti.

Ekinti ýaqyty kirdi. Qanat dalada júrip qaıtýǵa syrtqa shyqty. Kóz aldynda turǵan dárihanaǵa kirip, maska surap edi, satýshy taýsylyp qalǵanyn aıtty. Sońǵy dárihanaǵa kirgen adamdaı saly sýǵa ketti. Aıaldamaǵa kelip toqtaǵan avtobýsqa júgirip baryp mindi de bos turǵan oryndyqqa jaıǵasty. Bet alǵan jaǵy – ­dosynyń úıi. Sońǵy aıaldamadan túsip, dosynyń úı jaǵyna jetkende, kóligin qyzdyryp jatqan dosyn kórdi.

– Baýyrym, amansyń ba? Qaıda jınaldyń?

– Qanat, qal qalaı? Estimediń be, qaladan bári ketip jatyr. Vırýs juǵady dep qashyp jatyr. Men de úıge keteıin dep sheshtim. Sen ne isteısiń?

– Qashqany nesi? Qalada bári jaıbaraqat júr ǵoı. Ondaı eshteńe baıqamadym.

– Qyzyqtyń kókesi Saıran jaqta bop jatyr. Qazir sol jaqqa ketip baram, úsh klıentpen kelisip qoıdym. Birge ketemiz. Aıtpaqshy, men úıge baryp qana qoımaıyn, biraz aqsha tabaıyn dep turmyn.

– Qalaı?

– Qazir biz jaqqa qaraı taksıler adam basyna 20 000 teńgeden áketip jatyr. Úsh adamǵa baǵasyn aıtyp em, eshteńe demesten kelisti. Oılashy, 60 000 teńgeni bul jerde júrip bir aıda tabamyz ǵoı.

– Senbeımin. Adam basyna 20 000 teńge degen uıat qoı!

– Uıatyńdy qoıa tur. Sen de júre bermeı, úıge qaıt. Myna keseldiń túri jaman. Qaıta karantındi eki kún buryn eskertip, jarııalaǵany durys boldy. Áıtpese osy jerde óletin be edik, kim bilsin... Sen qaıda jol tarttyń?

– Saǵan kelgenmin. Shynymen sondaı baǵa bolsa, júr birge baraıyq. Biz jaqqa da baǵany kóterip alǵan shyǵar.

– Kettik, min onda.

Qanat pen Arman kólikke otyryp Saırandy betke aldy. Avtovokzalǵa jaqyndaǵan saıyn kólik keptilisi baıqala bastady. Tipti jarty saǵatta jetetin jerge, bir jarym saǵat degende áreń jetti. Saıranǵa jetip Arman Qanattyń qolyn alyp qoshtasty da, klıentterin salyp Altyn orda jaqqa bet aldy. Qanat bolsa óziniń aýylyna qansha surap jatqanyn bilgisi kelip, taksıler turǵan turaqqa aıańdady.

– Baýyrym,  Taldyqorǵan ba?

– Qanshadan júrip jatsyzdar?

– Bes myńnan.

– Bes myń?

– Iá. Ne boldy?

– Qaıdan túsken baǵa bul?

– Qazir qaladan bári ketip jatyr. Men ózim osy jerdiń adamymyn. Keshke qaıta qalaǵa kelemin. Tek ketip jatqandar qansha deseń de baǵa surap jatqan joq degen soń, az da bolsa aqsha taýyp alaıyn degenim ǵoı. Onyń ústine eki kúnnen keıin kredıt jabý kerek. Karantın bolyp ketse ol da qalady. Ne isteısiń, barasyń ba?

– Joq. Raqmet!

Qanat kóz aldynda adamgershilikti tabanyna taptap turyp, ar aldynda úlken qylmys jasap turǵan adamdy kórdi. Ákesimen jasty adamnyń aqsha úshin osynsha áreketke barǵanyna tań. Ishteı ony da sókkisi kelmeıdi. Qazir eshkim jetisip júrgen joq. Bári  aılyqtan aılyqqa kún kórip jatqan qoǵamda bul da bolsa bir kónkóris joly shyǵar dep túıdi.

Saırannyń aınalasy tolǵan kólik. Kezek kútip turǵan bireýi joq. Aǵylyp jatqan adamdardy salyp, jan-jaqqa qozǵalyp jatyr. Almatyǵa aqyrzaman tónip kele jatqandaı. Báriniń kózinde úreı men úmit aralasyp júr. Keıbiri tipti kishkentaı sábılerdi kóterip asyǵyp barady. Eshkimde ýaqyt joq. Tek osynyń bári Qanattyń túsinde bolyp jatqandaı. Anyǵy fılmderden ǵana kóretin osy bir kórinisti qabyldaı almady. Bu jurttyń alańyn túsinbegen qalpy avtobýsqa otyryp úıge qaıtty. О́ziniń aıaldamasyna jetip, úıine qaraı bettedi. Kele jatyp tamaǵyna áldene turyp qalǵan adamdaı jótelip keledi. Jótelgen saıyn keýdesi qysyp, basy aýyrady. Qaltasynan kiltin alyp, úıge kirdi de mazasy qashqan kúıi jatyp qaldy.

 

Bir kún buryn

Kúnniń kózi uıqyda jatqan Qanattyń mańdaıynan súmek bolyp aǵyp jatqan tamshy terge tústi. Áli mazasy bolmaı jatqan Qanat ornynan áreń turdy. Jýynatyn bólmege baryp beti-qolyn shaıdy da aldynda turǵan aınaǵa qarady. О́zin tanymaı qaldy. Bir-aq túnde óńi qashyp ketken. Telefon shyr ete túsi. Oramalǵa betin súrtip jatyp, taǵy bir-eki ret qatty jótelip, aýyzyn súrtken kúıi jatyn bólmede turǵan telefonyn aldy.

– Qanat, balam?!

– Aıta berińiz.

– Ne boldy balam? Bir jeriń aýyryp tur ma?

– Joq, bári durys, anashym. Alańdamańyz. Sharshaǵannan bolar.

– Balam-aý, úıge kelshi. Búgin keshke shyǵamyn dep ediń. Eń durysy keshke qalmasań jaqsy edi. Qalany jaýyp tastasa qalyp qoıasyń ǵoı.

– Qalmaımyn. Qazir bir-eki saǵatta shyǵamyn. Onyń ústine úı jaqqa taksıster bes myń teńgemen áketip jatyr. Qymbat qoı.

– Aqshań bolmasa jibereıin. Tez úıge kelshi.

– Jaraıdy. Onda kartama aqsha aýdaryp jiberińiz, men qazir kıinip shyǵamyn.

– Durys boldy, balam. Sóıte ǵoı.

Tutqa qoıylyp, Qanat qaıta jýynatyn bólmege keldi. Oramalyn jerden alyp ilmek bolǵanda kózi qyp-qyzyl qanǵa tústi. Aq oramalyna sińip qalǵan qan áli keppegen. Anasymen sóıleser aldynda jótelgeni esine tústi.  Mańdaıynan shyǵyp jatqan ter toqtaıtyn emes. Temperatýrasyn ólshep edi 39-ǵa jetken. Tipti qansha salqyn basyp, úıde turǵan dárilerdi iship edi, áser etpedi. Júregi aınyp, ishi buraı berdi. Arada 1 saǵat ótkende syrttan jedel járdemniń daýysy anyq estildi. Terezege baryp solardan kómek suraǵysy kelgendeı aıanyshty kózimen qarap tur. Jedel járdem qarama-qarsy turǵan on qabatty úıge kelip toqtady. Ishinen bet-aýyzyn tumshalaǵan úsh dáriger tústi de, ishke kirip ketti. Birneshe mınýt ótkenshe bolǵan joq, arbaǵa salǵan bir adamdy kólikke salyp jatyr. Kim ekenin ańǵara almady. Kenet... Kenet jedel járdemge otyryp jatqan dárigerdiń qolynan keshe ózi kómektesip, úıine deıin jetkizip tastaǵan qyzdyń kishkentaı sómkesin tanydy. Qanattyń boıyn úreı bılep, mańdaıynan shyǵyp jatqan ter muzdaı bolyp, endi tońdyra bastady. Qanat endi túsindi...

Zattaryn jınap, júkterin salyp jatyr. Álsirep qalǵan aıaq-qoly ózine baǵynar emes. Ábden áli ketti. Sanasynda sandalyp jatqan oılar mazasy ketip turǵan adamnyń odan saıyn degbirin qashyrdy. Alqymnan alǵan jótel qysqan saıyn esi shyǵyp, neni qaıda salyp jatqanyn ańǵarǵan joq. Shalbaryn sómkesine eńkeıip salyp jatyp, shalqasynan tústi. Odan ári áli keler emes. Qaltasyndaǵy telefonyn alyp nomer tere bastady...

– Allo?

– Allo...

– Qanat?

– Áke...

– Qanat, bári durys pa?

– Áke, jaǵdaıym nasharlap barady. Bálkim... bilmeımin... Áke, mende ystyq túspeı jatyr, jótelgen saıyn keýdem qysyp jatyr. Ne isteımin?

Telefon ar jaǵynda aýyr tynys alǵan ákesi bir mınýt únsiz turdy. Áli únsizdik...

– Balam! Áli kesh emes. Áli eshteńe belgisiz. Eshteńe jasyrma. Dál qazir jedel járdem shaqyryp, jaǵdaıyńdy aıtyp túsindir.

– Áke úıge barǵym keledi... Áke meni alyp ketshi...

– Qanat, balam. Úıden eshqaıda shyqpa! Eshkimmen baılanysyp, jaqyn aralaspa. Maǵan da bul sózderdi aıtý ońaı emes, biraq balam, meniń aıtarym osy. Sen ózińdi emes, meni emes, joldaǵy aǵylyp jatqan halyqty oıla! Bálkim, men jer betindegi eń qatygez áke shyǵarmyn..! – degen sóz emis estilip baryp, telefon tutqasy qoıyldy. Ákesiniń kózinen yrshyp shyqqan jas, anasynyń keýdesindegi judyryqtaı ǵana jarǵa baryp soǵylǵandaı áser qaldyrdy.

– Qaıyrly kesh. Bul Almaty qalasy boıynsha jedel-járdem. Qandaı kómek kerek?

– Jarokov kóshesi, otyz ekinshi úı, on besinshi páter. Tezdetińizder. Meniń jaǵdaıym máz emes...

Tutqanyń ar jaǵyndaǵy daýys bir estilip, bir estilmeı joǵalyp ketti. Arada ótken on bes mınýt ishinde atalǵan páterdiń esiginen betterin tumshalap alǵan eki dáriger kelip, jerde jatqan Qanatty kóterip, kólikke qaraı júgirdi. Qanattyń kóz aldynda yrǵalyp bara jatqan eki adamnyń tumshalanǵan beınesi ǵana qaldy.

 

56-avtobýs aıaldamaǵa kelip toqtady. Esikke kire beristegi temirdi ustap turǵan qarııa dalaǵa shyǵa salyp, qaıta-qaıta jótele bastady...

 

Dárihanadan shyqqan qyz maskasyn sheship, jótele bastady. Mańdaıynan shyqqan terdi súrtip, aıaldamaǵa qaraı jaqyndady.

 

Uzyn-sonar keptelisten shyǵa almaı, qalada bir kún túnep qalǵan Arman úsh klıentin alyp aýylyna basyp barady. Kúrk ete túsken Arman úreımen qaraǵan úsheýine:

– Temekiden ǵoı, qoryqpańdar!– dep jymıdy.

 

Úıine oralǵan júrgizýshi bes myń teńgelikterdi alyp, áıeline ustatty. Erin qushaqtap, razylyǵyn bildirip jatqan jary kúıeýiniń mańdaıynan shyǵyp turǵan terdi baıqaǵan joq...

 

Juqpaly aýrýlarmen kúresetin, arnaıy indet kezinde oqshaýlanǵan emhananyń ishi. Iisi muryndy ashytyp jiberetin dáliz. Aq halat syrtynan qymtanyp alǵan, betin jappaı orap maskasyn taqqan dáriger ári-beri júr. Qulyptaýly esik. Tek qaraýǵa ǵana arnalǵan tórtburysh shaǵyn áınektiń ar jaǵynda apparatpen tynystap jatqan jigit jatyr. Ol ishteı ókinip jatyr. Tek ókinish...

 

Saǵat 00:00

KARANTIN

 

Áńgime avtory: Marǵulan Aqan