• USD 378.65
  • EUR 430.07
  • RUB 6
  • CNY 55.1
23 Qyrkúıek, 20:12:28
"Shetelde oqý – ómirlik mıssııa men qyzmettik jolyńyzdy tanýǵa kómektesedi"

19 Tamyz, 2019 Aımaqtar

Qýanyshbek Ysqaqov, Qyzylorda oblysynyń ákimi: Halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa bar kúshimdi salamyn

Bizdiń endigi mindet – aımaqta bastalǵan jumysty qarqyndy damytý.

Ákimdermen suhbat serııasy odan ary jalǵasýda. Sonymen, Qamshy.kz agenttiginiń kezekti qonaǵy – Qyzylorda oblysynyń ákimi Qýanyshbek Dosmaıyluly  Ysqaqov.

– Prezıdent Toqaev qazirgi ýaqytta ákimderge erekshe talap qoıdy. Ákimderdiń halyqqa jaqyn bolýyn eskertti. Bıýrokratııadan arylý kerek ekenin aıtty. Al Siz ákim retinde halyqqa qanshalyqty jaqynsyz?

– 15 shildede Nur-Sultan qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń tóraǵalyǵymen Úkimettiń keńeıtilgen májilisi ótti. Májiliste Memleket basshysy Úkimetke jáne aımaq basshylaryna halyqtyń tabysyn kóterip, ál-aýqatyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan toǵyz mindetti júktedi.

Shyn máninde, bul – óte mańyzdy tapsyrmalar. Búgingi kúni álemde oryn alyp otyrǵan ekonomıkalyq jáne geosaıası qıyn jaǵdaılarǵa qaramastan, biz bul basym baǵyttardy merziminde ári sapaly júzege asyrýymyz kerek. Bul óz kezeginde aımaq turǵyndarynyń ómir súrý sapasyn jaqsartyp, turmystyq áleýetin kóterýge múmkindik beredi.

Bizdiń endigi mindet – aımaqta bastalǵan jumysty qarqyndy damytý. Buǵan bizdiń áleýetimiz de, múmkindigimiz de tolyq jetedi.

Sonymen qatar, memleket basshysy óńirlerdiń saıası-qoǵamdyq, áleýmettik-ekonomıkalyq damý máselelerin shuǵyl sheshý maqsatynda ákimderdiń aldyna mańyzdy mindetter qoıdy.

Osy aralyqta Prezıdenttiń ákimderge qoıǵan talaptaryn zerdelep, basty nazarǵa alyp, jumys barysynda júıeli qoldanysqa engizýdemiz. Turǵyndardyń usynys-pikirlerin el ishinde júrip jaqynyraq bilý úshin aımaqtaǵy barlyq eldimekenderdi aralap shyǵýdy maqsat etip otyrmyz. Bul baǵyttaǵy is-saparymyz bastalyp ta ketti.

Halyqqa qyzmet etýdi sanaly túrde tańdaǵan soń  halyqtyń ómir súrý sapasyn, ál-aýqatyn jaqsartýǵa ári el úmitin aqtaýǵa bar kúshimdi salýǵa ázirmin. Halyqtyń senimine ıe bolý men úshin asa mańyzdy. Sonymen birge, Memleket basshysy qoıyp otyrǵan talaptardy oryndap, Syr eliniń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jolynda aıanbaı eńbek etemiz.

– Kóp balaly analardyń, áleýmettik jaǵynan az qorǵalǵan azamattardyń baspana máselesi óńirde qalaı sheshilip jatyr?

– Atalǵan sanattaǵy azamattardyń máselesi – árdaıym basty nazarda. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev halyqtyń turmys-tirshiligin jaqsartýǵa, jastardyń jumyspen qamtylýyna kóńil bólip, osy baǵyttaǵy jumystardy aıqyndap berdi. Osy oraıda, ózderińiz bilesizder, Elbasy "Nur Otan" partııasynyń kezekti XVIII sezinde tapsyrmalar júktedi.

Búgingi kúnge deıin 22170 otbasyndaǵy 114657 adamǵa 6,4 mıllıard teńge kóleminde ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalyp, tólendi. Onyń ishinde 18 jasqa deıingi 72752 bala 20789 teńgeden kepildendirilgen tólem aldy. Kópbalaly jáne áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasylardy qosymsha qoldaý úshin 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan óńirdiń áleýmettik jol kartasy qabyldandy. Jergilikti bıýdjetten qarajat bólinip, áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasylardaǵy oqýshy balalar kıim-keshekpen, bir mezgil ystyq tamaqpen, jazǵy saýyqtyrý jáne tynyǵý lagerimen, qoǵamdyq kólikte tegin júrý múmkindigimen qamtylady.

Oblysta halyqtyń osal toptarynan shyqqan, óńirge qajet mamandyqtar boıynsha oqıtyn 515 stýdent oblys ákiminiń grantymen bilim alýda. Bıyl da jergilikti bıýdjetten qosymsha 200 grant bólindi. Sonymen qatar,  Úkimet tarapynan turmysy tómen otbasylardyń balalaryn áleýmettik qoldaý maqsatyndaǵy bilim grantynan 390-y oblysqa bólinip otyr. Jyl basynan beri áleýmettik jaǵdaıy tómen 3 myńǵa jýyq otbasyna bıýdjetten tys kózderden 127 mıllıon teńgeden astam qarjyǵa qaıyrymdylyq kómek kórsetildi.

Tabysy tómen azamattardyń baspana máselesin sheshý boıynsha "Nurly jer" memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy aıasynda kópbalaly jáne áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasylardy satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úımen qamtamasyz etýge respýblıkalyq bıýdjetten 3,600 mıllıon teńge bólindi. Nátıjesinde 431 otbasy turǵyn úımen qamtamasyz etilmek (205 páter qurylysy júrgizilse, 226 páter satyp alynady).

"Balameken" jobasy sheńberinde "Bolat О́temuratov qory" jeke qory esebinen 100 otbasy 1 maýsymda turǵyn úımen qamtyldy. Jeke sharýashylyqtar men kásiporyndardyń qoldaýymen 17 otbasyna turǵyn úı berildi. Sonymen qatar, óńirlerdi keshendi damytý boıynsha "Aýyl – el besigi" arnaıy jobasy sheńberinde bıyl oblys boıynsha 21 jobaǵa 1917,6 mıllıon teńge qaralyp otyr.

Memlekettik "Nurly jer" baǵdarlamasy boıynsha tabysy tómen kópbalaly, tolyq emes otbasylardy jáne múmkindigi shekteýli balalary bar otbasylardyń turǵyn úı alýǵa qoljetimdiligin arttyrý maqsatynda "Baqytty otbasy" áleýmettik baǵdarlamasy aıasynda "Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń" jyldyq 2-3 paıyzben turǵyn úı qaryzdary beriledi. Osy rette, atalǵan baǵdarlamaǵa qatysýǵa múmkindik bar ekendigin bildiremin.

Bıyl oblys boıynsha barlyǵy 581 páter salynady. Onyń ishinde 431 páter qurylysy – respýblıkalyq, 50 páter qurylysy – oblystyq bıýdjetten, qalǵan 100 páter – jeke demeýshiler esebinen. Atalǵan páterlerdi kezekte turǵan áleýmettik turǵydan az qamtylǵan kópbalaly otbasylarǵa berý josparlanýda.

– Toqaev halyqpen tikeleı baılanysty kúsheıtý úshin áleýmettik jelini paıdalanýdy usyndy. Bul oraıda Siz qanshalyqty belsendisiz?

– Prezıdenttiń "Qýatty aımaqtar – Qýatty Qazaqstan" qaǵıdaty boıynsha azamattardy tolǵandyrǵan naqty máseleler jergilikti deńgeıde sheshilýi tıis. Aımaqtaǵy qordalanǵan máselelerdi sheshýge halyqtyń belsene aralasqany da asa mańyzdy. Turǵyndardyń usynys-pikirlerin jarııalaýy úshin feısbýk, telegram, ıýtýb, ınstagram áleýmettik jelilerinde oblys ákimdiginiń resmı paraqshalary jumys istep keledi. Sonymen qatar, tikeleı baılanys ornatýǵa nıetti turǵyndardyń ótinishterin eskere otyryp, bıyl shildeden bastap tvıtter áleýmettik jelisinde jeke paraqshamdy ashtym. Paraqshamda negizinen oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy týraly josparlarymdy bólisemin jáne eń bastysy turǵyndar tarapynan túsken usynys-pikirlerdi tyńdap, tyǵyz baılanysta bolamyn.

– Qazirgi ýaqytta Almatyda, Astanada, Arysta, Teńiz kenishinde jáne taǵy basqa óńirlerde áleýmettik teńsizdikke baılanysty ártúrli narazylyq sherýi ótkeni belgili. Al Siz óz aımaǵyńyzdaǵy jaǵdaıdan tolyq habardarsyz ba? Mundaı jaǵdaı Siz basqaryp otyrǵan óńirde de qaıtalanýy da múmkin ǵoı.

– Árıne, qazirgi tańda jergilikti atqarýshy organdar aldynda turǵan úsh mindetti atar edim, olar – qoǵamdyq saıası turaqtylyqty saqtaý, jańa jumys oryndaryn ashý jáne salyq bazasyn nyǵaıtý. Oblys ákimdigi kúndelikti qala, aýdan ákimdikteri men quzyrly organdardan jınaqtalǵan málimetti taldap, áleýmettik-saıası jaǵdaıǵa monıtorıng júrgizedi.

Jalpy qoǵamda turaqtylyqty saqtaý úshin aqparattyq-nasıhattyq jumystardyń mańyzdylyǵy zor. Sebebi, qoǵamda aqparattyq vakým paıda bolýy óte qaýipti. Osy oraıda, oblysta memlekettik baǵdarlamalar men tıisti ózgeristerdi turǵyndar arasynda keńinen túsindirý maqsatynda arnaıy aqparattyq-nasıhattyq toptar jumys jasaıdy. Ashyq esik kúnderin, qoǵamdyq qabyldaýlar ótkizý turaqty jolǵa qoıylǵan. Osyndaı birlesken is-sharalar qoǵamdyq saıası ahýaldyń turaqtylyǵyn saqtaýǵa negiz bolyp otyr.

– Siz úshin qazirgi ýaqytta aımaq úshin basty problema ne? Ony sheshýdiń joly qandaı?

– Árıne, ár óńirdiń ózindik ereksheligi bar. Onyń ishinde Syr óńiri úshin eń basty túıtkil – Aral aımaǵynyń máselesi. Táýelsizdik alǵan jyldardan bastap Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev Aral problemasyn álem nazaryna shyǵaryp, onyń zardaptaryn sheshý joldaryn batyl jetkizdi. Osynyń arqasynda Aral ekologııasyn saýyqtyrýǵa baılanysty SARATS jobasynyń birinshi kezeńi bastaldy. "Ǵasyr jobasyna" balanǵan qyrýar eńbektiń nátıjesinde "Kókaral" bógeti salynyp, Kishi teńizdiń kemeli tolysty. Balyq sharýashylyǵy qaıta jandanyp, teńizden marjan súzgen eldiń nesibesi molaıdy.

О́zderińizge belgili, osy jyldyń aqpan aıynda Qazaqstan Respýblıkasy Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysynda óńir turǵyndarynyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartý jáne damý qarqynyn arttyrý maqsatynda oblystyń ózekti máseleleri qarastyryldy. Onda Qaýipsizdik Keńesiniń Tóraǵasy – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev "Qyzylorda oblysyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń 2019-2022 jyldarǵa arnalǵan Keshendi josparyn" ázirleýdi tapsyrdy. Osy oraıda Qyrymbek Eleýulynyń basshylyǵymen Ulttyq ekonomıka mınıstrligimen birlesip Keshendi jospar jobasy ázirlendi. 28 mamyrdaǵy Úkimet otyrysynda 2022 jylǵa deıingi Keshendi damý jospary tanystyrylyp, otyrys qorytyndysymen qujat maquldandy. Osy mańyzdy qujattyń ishinde ekologııa jáne tabıǵatty paıdalaný máselesi de bar. Al, Qyzylorda oblysy joǵaryda atalǵan keshendi jospardy bekitken respýblıkamyzdaǵy 4 aımaqtyń biri ekenin aıta ketýimiz kerek.

Keshendi jospar quny – 219,7 mıllıard teńge, ol 12 baǵyt, 119 is-sharadan turady. Munda ónerkásip, agroónerkásiptik keshen, kásipkerlikti damytý, kólik ınfraqurylymy, turǵyn úı kommýnaldyq sharýashylyǵy, ekologııa jáne tabıǵatty paıdalaný, halyqty áleýmettik qorǵaý, densaýlyq saqtaý, sport, sý tasqynyna qarsy is-sharalar, turǵyn úı qurylysy jáne ınjenerlik-kommýnıkasııalyq ınfraqurylymdy damytý qarastyrylǵan. Osy baǵytta QR Úkimetimen jáne tıisti mınıstrliktermen naqty jumystar jasalýda.

– Sizdiń aımaqtaǵy sheteldikter basqarýǵa alǵan óndiris oryndary men kásiporyndaǵy otandyq jumysshylardyń jaǵdaıy qalaı? Olardaǵy jalaqy aıyrmashylyǵynyń bar ekeni Sizdi alańdatpaı ma?

– Qazaqstan Respýblıkasy Eńbek kodeksiniń 6-babynda eńbek salasyndaǵy kemsitýshilikke tyıym salynatyndyǵy kórsetilgen. Ondaǵy maqsat – barlyq azamattarǵa eńbek salasyndaǵy óz quqyqtary men bostandyqtaryn iske asyrýǵa teń múmkindikter berý. Kodekstiń 103-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes jumyskerdiń aılyq jalaqysynyń mólsheri onyń biliktiligine, oryndalatyn jumystyń kúrdeliligine, sanyna jáne sapasyna, sondaı-aq, eńbek jaǵdaılaryna qaraı saralanyp belgilenedi.

О́tken jyly jáne bıylǵy 6 aıda oblys kóleminde shetel jumys kúshin tartýshy kompanııalardyń jumysshylarynan eńbek quqyqtarynyń buzylǵandyǵy týraly, onyń ishinde jalaqy tólenýde kemsitýshilikke ushyraǵandyǵy jóninde aryz-shaǵymdar túspegen. Sheteldik jumys kúshi tartylǵan kásiporyndarda atalǵan kezeńde birdeı laýazymda jumys isteıtin sheteldik jáne qazaqstandyq jumyskerlerdiń jalaqy mólsherinde aıyrmashylyq (dısproporsııa) faktileri tirkelmegen.

– Ulttyq, memlekettik taqyryp máselesi óte ózekti. Bul oraıda respýblıkalyq deńgeıdegi qazaq saıttary belsendi jumys isteýde. Osyǵan oraı, Siz basqarǵan ákimshilik respýblıkalyq aýqymdaǵy qazaq saıttarymen qanshalyqty mańyzdy baılanys jasap otyr?

– Jańalyqtar men habarlamalardy keń aýqymda taratý, paıdalaný jáne derekterdi tez tabýda tıimdi qural retinde jańa medıa-tehnologııanyń múmkindigi sheksiz. Sebebi aqparatty úıden shyqpaı-aq álemdik deńgeıde taratýǵa ábden bolady. Bul jerde baspa basylymdaryna qaraǵanda ınternet saıttardyń qaralymynyń artýy osyǵan baılanysty bolsa kerek.

Búgingi tańda, oblysymyz respýblıkalyq "Abai.kz", "inform.kz", "nur.kz", "tengrinews.kz", "Kazakhstan Today - kt.kz", "zakon.kz", "ult.kz", "el.kz" saıttarymen tyǵyz jumys jasaýda. Biz aqparattyq, jarııalylyq múmkindikterimizdi udaıy damytyp otyrýǵa yntalymyz. Sondyqtan elmen etene jumys jasap keletin Sizderdiń jáne ózge de aqparat kózderimen baılanys ornatý múmkindikterin arttyra beremiz.

Qazirgi tańda óńirlik "AlashInform.kz", "Kyzylorda-News.kz" jáne "Seıhýn-ınfo.kz" sekildi aqparattyq agenttikter el jańalyqtaryn turaqty túrde jarııalap otyrady. Aımaqtaǵy gazet-jýrnaldardyń da elge jetkizetin jańalyǵy az emes. Qazir barlyq gazettiń saıt qyzmeti de jolǵa qoıylǵan. Jergilikti atqarýshy organ men halyq arasyndaǵy dánekerliktiń jarshysy retinde aqparat quraldarynyń mańyzy arta beretini belgili.

– Suqbatyńyzǵa rahmet!

 Áńgimelesken Berik Beısenuly

 

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir