Shámshádın Kerim: Islam dini men arab dástúrin shatastyrmaý kerek

Quran Kárimde: «O, Halyq! Ne nárseni de talqyla, sonda sen shyndyqqa jete­siń» dep kórsetedi de,  kózqarastar qaıshy­lyǵynan aqıqatqa qol jetkizý bolatynyn meńzeıdi. Endeshe, qazirgi keń etek  alǵan din men dástúr qarym-qatynasynyń qandaı bolýy kerektigi máselesi ýaqyt týdyrǵan problemalardyń biri. Oǵan qosa endigi bir tustardaǵy aıtylyp júrgen táńirshildik ustanymyn alǵa tartsaq, onda másele tipti kúrdelene túsedi. Tá­­ńir­shildikke kelsek, ony teorııalyq ja­ǵynan negizdeıtin kitap ta, kanon da joq. Ol bar bolǵany qazaqtyń ádet-ǵuryp, salt-dástúr, kúndelikti tynys-tirshiligindegi  qarym-qatynasqa sińisip, musylmandyqpen astasyp  ketken  nanym-tanym, aıta berdi senim. Sondyqtan, tá­ńirlik ulttyń «sábılik» shaǵynyń  belgisi. Ol halqymyzdyń ótken tabıǵı-tarıhı prosesi. Oǵan esh qaıta  orala  almaımyz. Demek, búgingi keleli keńeste kóterip otyrǵan máselemiz din men dástúr qarym-qatynasynyń  qan­shalyqty bolyp, qandaı deńgeıde  damýy  kerektigi bolsa, ol eshkimdi de tań­qaldyra qoımas. Deıturǵanmen, sońǵy ýaqyttaǵy jat aǵymdardyń keri áserinen bolar, dástúrimizdiń  dinge qaıshy tustary kóp aıtylyp júr. Dástúrli  din men salt-sanamyzdyń ara jigi nege ajyrap bara jatyr. Bul  qoǵamnyń ózge aǵymdardyń  áserinen arandaýǵa ushyraǵany ma, álde «dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar» demekshi, salt-dástúrimiz  ımanǵa qaıshy bolǵany ma? Osy jáne ózge de din men dástúrge qatysty  Keńeske  «Nur-Múbarak» ýnıversıtetiniń  prorektory, professor Shámshádın Kerimniń pikirin bilgen edik...

Islam dini já­ne ulttyq dástúr degen másele qazirgi qoǵa­my­myzda nelikten kó­keıtesti bolyp otyr. Bunyń sebebi, ıslam dininiń kúsheıýimen baı­lanysty. Islam dini kúsheıgennen keıin bizdiń elimizde jastar dinge qaraı  bet  burdy, sonymen birge syrttan, ásirese mıssıonerler,  dindi  taratatyn quraldar,  formalar, din jolyn  ustanatyn jastar  kóbeıdi. Osymen baılanysty ekinshi prob­lema týdy. Jastarymyz tek ıslam jolymen, sharıǵat boıynsha júremiz dep,  keıbir salt-dástúrimizdi  sharıǵatta  joq degen pikirler aıta bastady. Osydan keıin bizdiń qoǵamymyzda dástúrge qar­sylyq týdy. Bizdiń arýaqqa sený sekildi ár túrli uǵymdarymyzdy ıslam dininde joq dep shyqty. Qyz­dar­dyń da kıim kııý formalary, qa­zaq jigitteriniń syrt­qy kórinisteri ózgere bastady. Sondyqtan, biz qazaq eli bolǵandyqtan, ózimizdiń ult­­tyq bolmysymyzdy qalaı saqtap qa­lamyz degen úlken suraq týyndaıdy. Tek qana bizdiń qazaq qoǵamynda ǵana emes, barlyq álemdik jahandaný zamanynda halyq­tardyń dástúri ózgerip, keıbir ulttar joǵalyp jatyr. Jahandaný dáýirinde biz kóptegen dástúrimizden qalasaq ta,  qala­masaq ta aıyrylamyz. Kelesi ǵasyrǵa biz  qazaqtyǵymyzdan  ne alyp baramyz degen  problema turýy kerek.  Islam dini qazirgideı keń túrde, dendep ene bastaǵan kezde de  biz  dástúrimizdiń qaısysyn alyp qalamyz degen taǵy da máseleler týady. Sonymen birge, ıslam dini  eshqashan dástúrge  qarsy  shyqpaǵan. Sondyqtan biz qazirgi dáýirde  ózimizdiń  ulttyq dástúrlerimizdi, ıslamdy saqtaı  otyryp, qazirgi zamanǵa  laıyq halyq bolyp qalyptasýymyz kerek. «Dástúrdiń ozyǵy bar, tozyǵy bar». Qalasaq ta, qalamasaq ta, keıbir salt-dástúrler  qalady. Biraq, dástúrimizden aıyrylyp qalsaq, biz ulttyq kelbetimizden de  aıyrylyp qalýymyz múmkin. Bar másele,  osy  dástúrlerdiń  qaısysyn biz  bolashaqqa  alyp baramyz? Sondyqtan, bizdiń qazirgi  fılosoftar, qoǵamtanýshylar da qazaq  hal­qynyń  eń jaqsy, zamanymyzǵa laıyqty  qundylyqtaryn saqtap qalýymyz kerek degen oı aıtýda. Myna  zamanda  ıslam dinin berik  ustamaǵan  jaǵdaıda da  bizge halyq retinde  joq bolyp ketý qaýpi taǵy bar. Qazirgi  kezde  biz on mıllıonnan asatyn  halyqpyz, kóp emespiz. Jahandaný dáýirinde ózimizdiń ulttyq kelbetimizdi  saqtap  qalýdy oılaýymyz kerek. Bıyl Qazaqstan Musylmandar dinı basqarmasynda bıylǵy jyl «Din jáne  dástúr jyly» dep atalady. Bul másele óte ózekti. Osyǵan baılanysty biz ulttyq dástúrimizdiń dinge qaıshy kelmeıtindigin, úndestigin kórsetýimiz kerek. Sóıtip, bir  jaǵynan ıslam dinin ustaý bolsa, ekinshi  jaǵynan ulttyq qundylyqtarymyzdy saqtaý, joǵaltpaý máselesi  qazir kókeıkesti  bolyp otyr. Bul keı­bir birjaqty dinı  aǵym­darǵa tosqaýyl qoıylýdyń  bir joly  dep esepteımin. Bizdiń  ıslam elderine baryp  júrgen jastardyń  arasynda  ıslam  dini men  arabty  shatastyrý bar. Arab degen 300 mln.  astam  halyq. Olardyń  ishterinde  de  óz  dástúrimen kelgen halyqtar bar. Qazaq sekildi ártúrli  óziniń dástúrleri men ıslam dinin qatar ustanyp kele jatqan  ulttar bar. Sondyqtan, arab dástúriniń barlyǵy ıslamǵa tán dep túsinbeýimiz kerek. Qazaq jastary arab elderine baryp, arabtardan kórgeniniń bárin ıslam dep uǵady. Biz osydan shataspaýymyz kerek. Sonymen qatar, ekinshi aıtylatyn  arab­tardyń kıim kııýine baılanysty ár túrli klımattyq, geografııalyq jaǵ­daılarǵa baılanysty nemese ıslamǵa deıin­gi olardyń  qalyptasqan  dástúrleri  bar. Sondyqtan, keıbir jaǵdaıda qazaqtyń  dástúrleri ıslam dini kelmegenge deıin  qalyptasyp jáne dinge sáıkes keletin dás­túrler bar. Mysaly, amanatqa beriktik, «Ýáde – Allanyń sózi» deımiz, tazalyq, qaıyrymdylyq, keshirimdilik,  darhandylyq, qonaqjaılylyq sııaqty minez-qulyqtary jaǵynan alyp qaraǵanda biz arab halyq­tarynan da joǵary turamyz. Biz arabtarmen qarym-qatynasta jıi bolamyz. Olar keıde sózderinde turmaý, ótirik aldap ketý, ótirik kúlý, taǵy basqalarǵa kóp erik beredi. Sondyqtan, bizdiń kóp dástúr­leri­miz ıslam dinimen sáıkesip jatady. Biz ózi­mizdiń jaqsy qundylyqtarymyzdy jo­ǵal­t­paýymyz kerek. Al, ıslamǵa  jat, Keńes úkimetinen qalǵan araq ishý, zına­qorlyq sekildi jaman dástúrge aınalyp bara  jat­qan ádetterimizden arylýymyz kerek. Osy  oraıda,  bizge ıslam dini kómektesedi. Biz dástúrlerimizdiń jaqsy  jaqtaryn,  ıslammen baılanysty  tustaryn aıtýymyz kerek. Islam dinindegi bizdiń ultymyzdy alǵa tartatyn qundylyqtaryn alyp, ysyrapshyldyq, dańǵoılyq, qaıy­rym­syzdyq, ata-anaǵa qaramaý, bizdegi  sýısıd degen, bala súımeý, túsik tastaý se­kil­di teris minezderdiń qajeti joq.Qazaqty  halyq retinde qurtyp jiberetin jaý osy. Islam dini  kóp balalyqty jaqsy kóredi. Sondyqtan biz ıslamnyń  jaqsy jaqtaryn nasıhattaýymyz  qajet.

Jazyp alǵan  Janııa Ábdibek