О́mirsheń rýh nemese atam ashtyqtan qalaı aman qaldy?

Ileniń jaǵasynda Toǵyztaraý degen meken bar. Men sol jerde dúnıe keldim. Atam men dúnıege kelmeı kelmeı turyp 5 jyl buryn 98 jasynda dúnıe salypty. Ol kisi jaıly ańyz kóp, ózim kórmesem de, maǵan asa qadirli kisi. Sebebi kóptiń aıtýynsha, aýyldaǵy esti moldalardyń biri ári biregeıi bolǵan. Maǵan eń qyzyq seziletini – atam men ájemniń jas aıyrmasy. Ájemnen suraı beretinim de osy edi. «Áje, sonda 15 jasyńyzda qaýsaǵan shalǵa qalaı tıdińiz?», – dep qarqyldaı kúletin edim.

Iá, atam ájemdi ámirine alǵanda men aıtqandaı qaýsaǵan shal emes edi. Qyryqtyń qyrqasynan endi asqan qylshyldaǵan jigit bolatyn. Al, ájem 15 jastaǵy boıjetip turǵan qyz eken. Bul 1940 jyldar bolatyn. Bul jyly atam uzaq sapardan aty aryp, aýyr júkti arqalap, bir qaýym eldi aldyn-ala jiberip, ózi tutqynǵa túsip qalyp, qashyp qutylyp kelip, Ileniń jaǵasyn panalap, turaqtaýǵa bel býyp otyrǵan mezgil.
Osydan on jyl buryn Atam ózi aıtyp ketkeni boıynsha Saryarqadan, naqtyraq aıtsaq, Qazirgi Semeı óńiriniń Shubartaý eldimekeninen shyqqanda Oryntaı degen ájemizdiń bolǵanyn, odan týǵan birneshe bala bar ekenin bildim. Údere kóship, qaqaǵan qystyń qarsańynda at terletip, aýyldy jıyp otyrǵan tusynan kórshiniń estııar bir azamaty júgirip kelip: «Juma aǵa, (Atamnyń óz esimi Jumanqul, aýyl adamdary osylaı atapty desedi) Semeıden Pyshaqpaı naǵashym kelip ketti. Aldymyzdaǵy maldy túgelimen jınap alǵanymen qoımaı, úkimet halyq jaýlaryn ustap jatyr deıdi. Onyń kózi «Sagyndykýly» degen famılııaǵa túsipti qaǵazdardy aýdarystyryp otyryp, anyqtap qarasa Djýmankýl dep tur eken. Sony jetkizýge Pyshaqpaı naǵashym kelipti, tek senimdi bolǵasyn maǵan osy habardy tez jetkiz dedi de, ózi sizben kezigýge seskenip ketip qaldy. Búgin túnnen qalmasyn, jer aýdaryp ketsin dep sálem aıtty»,-dedi. «Eger ustalyp qalsa, Pyshaqpaı atyn aýzynan shyǵarsa, qan qaryzym moınynda ketedi» -dep qatań eskertipti.
Onsyz da seskenip otyrǵan Atam Oryntaı ájemizben shıtteı balalardy alyp, sol túnde Balqashty jaǵalap, Taldyqorǵanǵa bet alǵan eken. Qystyń kúni Balqashtyń beti qatty degen kez. Táýekelge bel býyp, kórpe-jastyq, teń-tekemetterin artqan arbanyń dońǵalaǵyn shyǵaryp alyp, shana jasap, Balqashtyń ortasymen bir-aq tartypty. Kólge jetkenshe mańaıdaǵy aýyldardan ótipti, jaı júrip ótpepti, adam súıeginiń ústimen ótipti. Tipti bir aýyl túgelimen qyrylyp qalǵanyn kórgenin kúızele aıtyp beripti jas ájemizge. «Shubarataýdan júrip omby qarǵa iz salyp, bir aýylǵa jettik. Eńseli Aqúıdiń aldy sypyrýsyz, qar sol kúıi izsiz jatyr, sonda da túndikten bolmashy tútin shyǵyp jatyr, isherge sý bitken, qardy jeı berý qaryq qylmaǵasyn, sol úıge at basyn buryp, az aıaldamaq boldym. Kirsem úı ishi ıistenip ketipti. Peshtiń túbinde bir kempir jatyr eken, qolymen peshtiń astyn qaǵystyryp, turýǵa ál-dármeni bolmaı jatqanyn baıqadym da qasyna jaqyndap baryp edim. «Qashyq tur, bas jaǵymda úsh múrde bar, meniń ózim bir aıaǵym kórde jatqan janmyn, túgelimen obamen ólip taýsyldyq. О́lgiń kelmese, alshaq ket, shyq úıden»- dep aıqaılaǵysy kelip, daýysy shyqpaı entigip ketti. Sý surap edim, ústel basyn nusqady. Beti bir qabat jabylyp qalǵan jarty kúbi sýdy ala bergendimde kempir: « Eı, ólesiń ǵoı»-dep keıidi. «Tiri janǵa bir ólim» dep kúbini kóterip dalaǵa shyǵyp, betiniń bir qabatyn qalqyp alyp tastadym. Amalsyz qoldana bastadyq. Taldyqorǵannyń Saryózegine jetkenshe jol-jónekeı bala-shaǵam men kelinshegim túgel qyrylyp taýsyldy. Obadan ketti»- dep jas ájemizge áńgimesin aıtyp otyrar edi atam. 
Eki jyl ýaqyt taýysyp, qýandaly aýyl Saryózekke de jetipti atam. Jol da Oryntaı ájemiz shahıt bolypty. Bala-shaǵadan da bir tuıaq qalmapty. Bul 1935 jyldar bolsa kerek. Saryózektegi jurt ta quıysqandary qopańdap otyr eken. Úkimetpen partııanyń qyspaǵyna shydaı almaǵan jurt asharshylyqtan aryla almaı, Qytaı aýyp ketip jatypty. Jastaıynan qudasha dep oınaıtyn Myńteńgeni tapqan atam, sol úıge qonaqtap biraz kún jatyp, artynan qýǵynshy kelip, qaıta ustap ketipti. Ustalyp ketip bara jatqanda Myńteńge qaıda baratyndary jaıly az habar aıtqan eken. «Jumanqul Ileniń jaǵasyna jetersiń, myna quryqtan qutylsań» -dep amanat tastapty. Jarkent túrmesine túsken Jumanquldyń tartpaǵan azaby qalmapty. Barynan aıyrylyp qaraly otyr-aý deıtin úkimet qaıdan bolsyn. Tek qudashasy Myńteńgeniń mol adamgershiligi júregin jylytypty.
Túrmede eki jyldan astam ýaqyt jatypty, eńbekke jegilip, toǵan qazyp, jer aýdaryp, aýyr taıaqpen, ash qarynnyń azabynan bir aryla almapty. Bir de eńbekte júrgen shaǵynda arqyrap aǵyp jatqan ózenniń jaǵasyna kelip, óz ómirin kóz aldynan lentadaı ótkizgen atam túńilip, «Endi úmit artar ne qaldy, ólgen artyq» – dep ózin sýǵa tastaýǵa oılanyp turǵanda artynan bir kisi kelip: «Iá, myna ózenniń aǵysyna men de qyzyǵyp turmyn, tas demeıdi, topyraq demeıdi, kezikken kedergisin aınalyp, óz dittegen jerine jetýge tyrysady, sen de soǵan qyzyǵyp túrǵan bolarsyń?!», – dep atamnyń kózine qarapty. Jigersizdik tanytyp ólimshi halge túskenine uıalǵan atam jigerlenip, qaıta eńsesin kóterip, túrmeden qutylý joldaryn qarastyryp júripti.
Bir kúni túrme bastyǵy tutqyndar lagerin aralap júrip, «ishterińde molda bar ma?» dep surapty. Dindi apıyn kóretin úkimettiń adamdary moldany ne ońdyrar deısiz, erterek atý kerek bolǵan ǵoı dep kóp dindar adamdar jumǵan aýyzyn ashpapty. Sonda atam «ıá, barmyn» degende bastyq buıryqpen atamdy úıine aldyrypty. Úıine barsa, túrme bastyǵynyń sheshesi o dúnıelik bolyp, sonyń janazasyn shyǵarýǵa moldany kútip otyr eken. Atam baryp sheshesiniń janazasyn shyǵaryp beripti. Bastyq ózi túrmege jetkizemin dep mashınaǵa tek ekeýi ǵana otyryp az-kem áńgimeleskennen keıin túrme bastyǵy: «Moldeke, Sen Qazaqstan aýmaǵynan shyqqanyń abzal, meniń kórgenim de kún emes, amal joq. Al, saǵan bir jaqsylyǵym bolsyn, qaıda barý oıyń bar, azyq-túligińmen men seni jasyryn jetkizip salaıyn» depti. Sóıtip atamdy Qorǵas shekarasyna deıin jetkizip salǵan túrme bastyǵynyń jaqsylyǵy – búgingi bizdiń ómirge kelýimizge túrtki .
Shekara asyp, Qytaıǵa jetken soń Ileni jaǵalaı qonǵan elden jol-jónekeı surap otyryp, jaz boıy júrip, Myńteńge qonǵan aýyldy da taýypty atam. Jurtpen jylap kórisip, qaýyshyp el arasynda atam da eńsesi kóterilip qalypty. Arada az-kem ýaqyt ótken soń syılasqan qudashasy atama: « Jumeke, jasym kishi bolsa da zamanymyz teń boldy, Arqanyń tósinde aryndaǵan azamat eń, Myńbaıdyń urpaǵy sen emes pe eń? Taǵdyr aıdap jetken jeriń osy. Oryntaıdyń orny ógeısip tur. Soqa basyń sopıyp qashanǵy júrmeksiń, meniń ekinshi qyzymdy al, 15 jastan da asyp barady, ózińe qolǵanat bolsyn», -dep ótinipti. Buny estigen atam oı ústinde qalypty da «Jasym bolsa 40-tan asty. Endi qaýsaǵanda jas qyzdyń obalyna qalamyn-aý», -dep egilipti. Biraq Myńteńge apamyz qoıarda-qoımaı júrip alyp beripti. «Moldeke bir aıǵa deıin úıge kelmeı, jaqyndaı almaı júrdi uıalyp» – dep ájem kempir bop otyryp, qyz kúlkisimen syńǵyrlady. Osy áńgimelerdi atamnyń aýzynan estigendeı etip aıtyp bergen ájem de 2010 jyly baqılyq boldy. Ájemnen qalǵan baılyq atamnan qalǵan urpaq pen tarıhı taǵdyrlar edi. Bul bizdiń júregimizde máńgi jattalyp qalmaq.
Allaǵa shúkir! Qazaq eli óz aldyna táýelsiz el boldy, asharshylyqta búkil áýletten aman qalǵan jalǵyz Jumanquldan taraǵan urpaq ata topyraqqa tamyr jibergen máýeli báıterekke aınaldyq! Netken ómirsheń rýh deshi! Janyń Jánnatta bolǵaı, jan atam!

Qabıden Qýanyshbaıuly