• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

15 Maýsym, 19:53:31
Almaty
+35°

Jyl saıyn 18 sáýirde atap ótiletin Halyqaralyq eskertkishter men tarıhı oryndar kúninde Almatyda ne kórýge bolady. Dúnıejúzilik mura kúni dep te atalatyn eskertkishter men tarıhı oryndar kúnin 1982 jyly IýNESKO-da qurylǵan Halyqaralyq eskertkishter men kórikti jerlerdi qorǵaý keńesiniń (ICOMOS) Assambleıasy qurdy. Qala, Qazaqstan jáne búkil adamzat tarıhy úshin mańyzdy adamdar týraly eskertkishterdiń tańdaýyn usynamyz.

Olardyń árqaısysy erekshe tulǵa boldy: Ál-Farabı 70-ten astam tildi bildi, al Shoqan Ýálıhanov ómirine qaýip tóndirip, ol týraly aqparat jınaý úshin eýropalyqtar úshin jabyq qalaǵa jol tartty.

Ǵylym Akademııasynyń negizin qalaýshy jáne prezıdenti. 

Akademık Qanysh Sátbaevtyń eskertkishi (bıiktigi 3,8 m) Sátbaev pen Baıtursynov kósheleriniń qıylysynda ornalasqan. Ol 1999 jyly (Sátbaevtyń 100 jyldyǵyna oraı) ǵalymnyń esimimen atalatyn Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıteti ǵımaratynyń aldyna turǵyzyldy. Bıyl Qazaqstanda Qanysh Sátbaevtyń týǵanyna 125 jyl tolady.

Tuńǵysh Qazaq-KSRO Ǵylym akademııasynyń akademıgi Sátbaev keńestik Qazaqstanda Ulttyq Ǵylym akademııasyn qurýǵa bar kúshin saldy. Ǵylymı mekemeniń ashylýy 1946 jyly boldy, onyń Tuńǵysh Prezıdenti Qanysh Sátbaev boldy.

Sátbaevqa "birinshi" sózimen kóptegen ataqtar qoldanylady. Ol algebranyń qazaq tilindegi alǵashqy oqýlyǵyn qurastyrdy, Qazaqstandaǵy metallogenııa mektebiniń negizin qalaýshy boldy, keleshegi joq dep sanalatyn Jezqazǵan ken ornynan mystyń iri qorlaryn tapty. Qazirgi ýaqytta ol álemdegi eń iri ken oryndarynyń úshtigine kiredi.

Qazaqstandyq ǵalym Ortalyq Qazaqstandaǵy sý tapshylyǵy máselesin sheshken Ertis — Qaraǵandy kanalynyń jobasyn júzege asyrýǵa kómektesti.

Ekinshi ustazǵa arnalǵan eskertkish

Ábý Nasyr Ál-Farabı eskertkishi 2011 jyly KazGÝgrada ýnıversıtettik qalashyǵynyń aýmaǵynda saltanatty túrde ashyldy. Qazaqstannyń eń kóne jáne iri joǵary oqý oryndarynyń biri-Qazaq ulttyq ýnıversıteti, sondaı-aq ýnıversıtet kitaphanasy da uly oıshyldyń esimimen atalady.

Ábý Nasyr Muhammed ıbn Muhammed ıbn Tarhan ıbn Ýzlag ál-Farabı at-túrikter (Ál – Farabı) - Shyǵystyń belgili ortaǵasyrlyq fılosofy. Ol ekinshi muǵalim degen laqap atqa ıe boldy (Shyǵysta birinshi bolyp Arıstoteldi qurmettedi). Ol Qazaqstannyń qazirgi Túrkistan oblysynyń aýmaǵynda dúnıege kelgen jáne túrkilerdiń artyqshylyqty toptarynan shyqqan dep esepteledi.

Ál-Farabı ensıklopedııalyq ǵalym boldy, onyń ǵylymı qyzyǵýshylyqtary fılosofııa, fılologııa, Mýzyka teorııasy, matematıka, astronomııa, fızıka, hımııa boldy. Ol 70-ten astam tildi bildi (onyń ishinde túrki, arab, grek, parsy), urpaqtaryna 200-ge jýyq ǵylymı eńbekter qaldyrdy. Ál-Farabıdiń dúnıetanymyn qazirgi zertteýshiler ejelgi jáne ortaǵasyrlyq ıslam álemi arasyndaǵy baılanys dep tanıdy.

Bul jaǵdaıda bári oıshyldyń ómirinde birkelki damymaǵan, ony bir qaraǵanda boljaýǵa bolady. Onyń ómirinde ál-Farabı kúndiz tamaq tabý úshin baqsha kúzetshisi bolyp jumys istegen, al túnde ǵylymmen aınalysqan kezeń boldy.

2020 jyly ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy IýNESKO qamqorlyǵymen halyqaralyq deńgeıde atap ótildi.

Ǵalym, mehanık jáne rektorǵa

KazGýgrad aýmaǵynda ýnıversıtet tarıhyna tikeleı qatysy bar taǵy bir eskertkish bar. Ol 2011 jyldyń 1 naýryzynda ýnıversıtet rektory О́mirbek Joldasbekovtiń 80 jyldyǵyn merekeleý kúni 1970-1986 jyldary paıda boldy. Bıiktigi eki metr granıt monýmenti Stýdentter saraıynyń janynda ornalasqan, ol da Joldasbekovtiń esimimen atalady.

Qazaqstandaǵy mehanıkter ǵylymı mektebiniń qurýshysy Joldasbekov 30-dan astam oqýlyqtar men oqý quraldaryn jazdy, 120-dan astam avtorlyq kýálikter men sheteldik patentter aldy. Onyń ázirlemeleriniń qatarynda ónerkásiptik robottar, júk kótergish jebe, jer ústi kóligin jedeldetý mehanızmi bar.

Onyń kúsh-jigeriniń arqasynda Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń óz kampýsy paıda boldy, al professorlar quramy rektorlyq jyldary 30-dan 130 adamǵa deıin ósti.

"Manas" pen Qashqarııany ashqan ǵalymǵa

Almatynyń Altyn alańynda Ýálıhanov pen Shevchenko kósheleriniń qıylysynda Qazaqstan Ǵylym Akademııasy ǵımaratynyń aldynda Shoqan Ýálıhanovqa eskertkish ornalasqan. Bir qyzyǵy, qola eskertkishke arnalǵan tuǵyrdyń avtory ǵalymnyń urpaǵy-belgili sáýletshi Shota Ýálıhanov boldy.

Ol Ombydaǵy Sibir kadet korpýsyn bitirip, keıin Reseı armııasyna áskerı qyzmetke kirdi. Shoqan Ýálıhanov – XIX ǵasyrdaǵy túrki halyqtarynyń mádenıetin ashýshy.

Ol óziniń qysqa ómirin (29 jasynda qaıtys boldy) armııa men etnografııalyq ekspedısııalarǵa arnady. Oǵan eýropalyqtarǵa onsha tanymal emes túrki halyqtarynyń (uıǵyr, qyrǵyz, Sibir túrikteri) mádenıetteri týraly eńbekter álemge áıgili boldy. Ol 1856 jyly Ystyqkól jaǵasynda bolǵan qyrǵyz batyrlyq "Manas" eposynyń ǵylymı jazbasyn birinshi bolyp jasady. Ǵalym men saıahatshy epostyń bir epızodyn jazyp, tipti ony ishinara orys tiline aýdara aldy.

Áskerı barlaýshy retinde ol 1858 jyly Qashqarǵa bardy. Qazirgi ýaqytta bul qala Qytaıdyń Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aýdanynda (SÝAR) ornalasqan. XIX ǵasyrdyń ortasynda Qashqarııa Reseı ımperııasy men Ulybrıtanııanyń múddeleriniń sheńberine kirdi, biraq oǵan eýropalyqtar kire almady. Kópestiń atyn jamylyp, ómirine qaýip tóngen Ýálıhanov Qashqarǵa kirip, birneshe aıdan keıin armııa men ǵylym úshin qundy málimetter ákeldi.

Qazaqstan arheologııa mektebiniń negizin qalaýshy

Qazaqstan Ǵylym Akademııasy ǵımaratynyń batys jaǵyndaǵy skverde (Qonaev pen Shevchenko kósheleriniń qıylysyna jaqyn) taǵy bir kórnekti eskertkish – 2010 jyly ashylǵan Álkeı Marǵulan ornalasqan. Marǵulannyń arqasynda Qazaqstanda arheologııa paıda boldy. Ol Ortalyq Qazaqstandaǵy órkenıettiń eń iri oshaǵy – kesh qola dáýirindegi Beǵazy-Dándibaı mádenıetin ashýshy boldy. Qazaqstannyń ejelgi tarıhy boıynsha irgeli eńbekterinde arheolog respýblıka aýmaǵyndaǵy qalalardyń bar ekendigin ǵylymı negizdep, kóshpeli halyqtyń mádenıet oshaqtary bolýy múmkin emes degen pikirdi joqqa shyǵardy.

Ǵalymnyń arqasynda Syǵanaq, Jankent, Jetıasardyń ejelgi qalashyqtaryn egjeı-tegjeıli zertteı bastady. Alkeı Marǵulan 10 jerasty qalalarynyń ashylý qurmetine ıe. Bir qyzyǵy, bolashaq arheolog pen tarıhshy bes jasynda oqyp, jazýdy úırendi. Al Qanysh Sátbaev oǵan arheologııamen shuǵyldanýǵa keńes berdi. Sonymen qatar, ǵalym ár jyldary elden áketilgen 240 tarıhı jáne arheologııalyq qundylyqtardyń tizimin jasady.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir