• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

24 Sáýir, 21:55:01
Almaty
+35°

21 Aqpan, 2024 Barlyq aımaqtar

"Orys tiliniń ústemdik etýin qazaq álipbıinen bastady"

"Bul Keńes ókimetiniń júrgizgen orystandyrý saıasatynyń jemisi" deıdi til janashyry Erkin Omar.

ashyq derekkózden alyndy

     Til janashyry Erkin Omardyń "Tilaralyq shala qazaq tili týraly jalpy túsinik" materıalynyń jalǵasy. 

   Onyń sebebi Keńes ókimeti kezinde orystandyrý saıasaty ashyq túrde óktemdikpen júrgizildi. Orys halqy – uly halyq, orys tili – uly til dep túsindirilip otyrdy. Orys tilinde joq jat tildik sózder, orys tiline, orys tiliniń dybys úndestigine saı baǵyndyrylyp engizilse (orys tilin buzbaý úshin), qazaq tiline engen oryssha sózderge, til erejesiniń mundaı zańdaryn qoldanýǵa ruhsat etilmedi. Sondyqtan qazaq tiline engen oryssha sózderdiń aıaǵyna (sońyna), qazaqsha jalǵaýlardy jalǵap engizý úrdisi qalyptasty. Biz qalamasaq ta solaı istetildi. Mektepterde aı attarynyń ózin, Noıabrdiń (2-si), Dekabrdiń (20-sy) dep oryssha ataýlarymen, sońyna qazaqsha jalǵaýlardy jalǵap jazýymyzǵa týra keldi. Qazaq tiline engen jat tildik sózder men olardyń sońyndaǵy qazaqsha jalǵaýlarynyń óz ara dybys úndestikterin sáıkestendirý úshin, til erejeleriniń qazaq tiline zııandy keıbir tustary osy kezde eriksiz jazyldy. Qazaq balalarynyń tilderine, ózderiniń ulttyq tilderiniń dybystyq úndestikterin, on eki jasqa deıin tolyq qalyptastyrýlaryna múmkindik bermeı, orys tilin memlekettik til retinde, bastaýysh klastardan bastap oqytty. Basqa halyqaralyq tilderdi (nemis, aǵylshyn, pransuz) orys tiliniń dybys úndestigine aralastyryp almaý úshin (orys tiliniń tazalyǵyn saqtaý úshin), 5-kylastan (12-jastan) engizdi. Qazaq tiliniń   álippesiniń   ózine, orys tiliniń dybystyq tańbalaryn aralastyra engizip, qazaq balalaryna orys tiliniń áripterin, orys tiliniń dybys úndestigine saı aıta bilýdi, qazaqsha álippeniń ózinen bastady. Joǵarǵy oqý oryndarynda sabaqtar negizinen orys tilinde ótkizildi. Qazaqstannyń keıbir aımaqtary men qalalyq jerlerinde qazaqsha balabaqshalardyń, mektepterdiń bolmaýynan, qazaq balalary balabaqshalarda oryssha tárbıelenip, mektepterde oryssha oqydy. Mine, osyndaı sebepterdiń áserinen, olar tilderine til aralyq buzylǵan tildi qalyptastyrmaı, birden orys tiline ótip otyrdy. Bul Keńes ókimetiniń júrgizgen orystandyrý saıasatynyń jemisi. Elimizdegi qazirgi jaǵdaıdy saralasaq, qazaq jastarynyń orys tiline qaraı óz erikterimen óte bastaýy, ata-analardyń balalaryn qazaq mektepterine berýden bas tartyp, oryssha oqytýǵa kóshe bastaǵany, mundaı jaǵdaılardyń ary qaraı údep bara jatqany, shala qazaq tiliniń qazaq tilin buzyp, túsiniksiz shala tilge aınaldyryp jibergeninen bolyp otyrǵan jaǵdaı. Qazaq tili is-qaǵazdaryn júrgizýge jaramaı qalǵan. Is-qaǵazdaryn júrgizbek túgil, óz ara sóılesetin qatynas quraly bolýdan qala bastaǵan. Shala qazaq tiliniń qazaqstannyń barlyq aımaǵyna tarap, tez jaıylyp ketýiniń sebebi nede? Munyń sebebi shala qazaq tiline eń basynda ǵylymdyq turǵydan nazar aýdarylmaǵandyqtan, shala tildik sózderdiń jekelegen sózder emes, jalpaq til degen ataýy bar, birneshe ulttyń (ózbek, qazaq, qaraqalpaq, orys, túrikmen) tilderiniń sózderi aralasyp ketken, úlken shala til ekeni eshkimniń oıyna kelmegen. Osynyń saldarynan tildi buzýdyń ár túrli joldary oryn alǵan. «Qazaq tiliniń qadirin ketirmeıik!» atty maqalalar jınaǵynda: «Shala qazaqtar tildi aýyz eki (ózbekshe: Oǵzakı) jáne ádebı (ózbekshe: Adabıı) til dep ekige bóledi. Biraq bir ultta bir ǵana til bolady. Onyń ózine tán bir ǵana dybys úndestigi jáne soǵan baılanysty sózderdiń durys aıtylýy men jazylýy bar. Durys sóıleý de, durys jazý da, sol tildiń dybys úndestigine baǵynady», dep jazǵanbyz. О́zbek tiliniń oqýlyq kitaptarynda mynandaı ereje bar. «Adabıı tıl ıkkı shaklda – oԑɡakı va ıozma týrda ıfodalanadı». Ary qaraı osy erejeniń maǵynasy túsinikti bolý úshin qazaq tiline aýdaryp jazsaq:

«Mysaly oqytýshynyń sabaqty aýyzsha aıtyp túsindirýi, oqýshynyń muǵalimniń qoıǵan suraqtaryna aýyzsha jaýap berýi, bul tildegi sózderdiń aýyzben (aýyzsha) aıtylýy, al sózderdiń kitaptarǵa, gázet-jurnaldarǵa basylýy (qaǵaz betine túsirilýi) jazylýy,-deıdi. Iаǵnı, ózbek tili de ekige bólinbeıdi. Tek tildik sózderdiń jetkizilýiniń eki túrli 
joly (kórinisi) bar ekeni ǵana aıtylady. Olaı bolsa, shala qazaqtar, aýyz eki jáne ádebı til degen sózdi qaıdan shyǵaryp alǵan? Onyń sebebi, shala qazaqtar ózderiniń shala tilderin aýyz eki jáne ádebı til dep ekige bóledi. Solaı aıtyp júrgenderi bolmasa, shala tildiń eshqandaı tildik erejesi joq. Osyny qazaq tiline ózderiniń shala tildik sózderin engize otyryp taratqan.

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir