• USD 472.68

  • EUR 466.91

  • RUB 8.01

  • CNY 66.45

05 Qazan, 17:19:26
Almaty
+14°

Qoǵamdyq kólik transport quraly ǵana emes, qoǵamnyń moraldyq aınasy ispettes. Ol jerden túrli adam, túrli minez kóresiń.

Sypaıy da, dóreki de, mádenıetti de, mádenıeti tómendeý adamdardy da kúnbe-kún qoǵamdyq kólikten kezdestirýge bolady. Jasy kelgen qarııalarǵa oryn bergisi kelmeıtin jastardy da, óziniń úlkendigin kóldeneń tartyp, jastarǵa zekip, nuqyp sóıleıtin úlkenderdi de az baıqap júrgemiz joq.

Avtobýsta janyndaǵylarǵa bóget jasap saǵattap áńgime soǵatyndar da ushyrasyp turady. Keıde sondaı kisilerdiń áńgimesin eriksiz estigeniń úshin óziń yńǵaısyzdanyp qalasyń. Nemese vıdeo qarap, onysynyń daýsyn qatty zoraıtyp qoıatynyn jolaýshylar da bolady. Jarysyp jolaýshylardyń densaýlyǵyna, keıde tipti ómirine qaýip tóndiretin júrgizýshiler de jetip artylady.

Osyndaı qarapaıym ádep, jol erejelerin saqtaı bermeıtin adamdardyń basym kópshiliginde agressııa basym ekeni baıqalady. Boıymyzdy bılep turatyndaı ashýshań bolyp kettik pe, álde basymyzdan sóz asyrmaıtyn minez paıda boldy ma, áıteýir ádepsizdeý jolaýshylarǵa birdeńe deseń deni janjaldasa ketýge jaqyn. Bul jóninde mamandar ne deıdi? Adamdardyń agressııaǵa jaqyn bolýyna ne sebep ekenin bilý úshin psıhologııa ǵylymdarynyń PhD doktory Balabek Saqtaǵanovqa júgindik.

– Adam boıyndaǵy agressııanyń jalpy tabıǵaty týraly aıtyńyzshy?

Ashyq derekkóz

– Agressııanyń ózi fızıologııalyq agressııa, psıhologııalyq agressııa bolyp ekige bólinedi. Fızıologııalyq agressııaǵa kúsh kórsetý, uryp soǵý, denege zaqym túsirý jatady. Psıhologııalyq agressııa degenimiz – ashýmen qorqytý, sózben qorqytý, balaǵattaý, renjitý. Sondaı-aq er adamnyń agressııasy, áıel adamdardyń, balalardyń agressııasy bolady. Er adamdardyń agressııasy kóbine fızıologııalyq bolady. Iаǵnı uryp-soǵý, jaraqattaý túrinde kórinis tabady. Áıel adamdardiki kóbine verbaldi túrde bolady. Verbaldi degenimiz – ursysý, aıqaılaý. Balalardyń agressııasy – keıde býllıng arqyly, bireýge kúsh kórsetý arqyly kórinip jatady, olar kóbine otbasyndaǵy qıynshylyqtar, problemalar, turmystyq qıynshylyqtar saldarynan shyǵady.

– Agressııanyń mólsheri adamnyń bilimine, tanym kókjıegine baılanysty ma?

– Iá, adamnyń dúnıetanymyna, bilimine kóp nárse baılanysty. Alaıda oqyǵan adamdardyń bárin saýatty deı almaımyz. Saýatty degenimiz – oqyǵan alǵan biliminen bir nátıje kórsetý. Sonymen birge adamdar ár túrli. Keıde joǵary bilimdi adamdar, joǵary jerde qyzmet jasaıtyn adamdar, ortasha deńgeıde jumys jasaıtyn adamdar, belgili bir qoǵamda óziniń bedeli bar adamdar kóbine agressııany tejeı alady, agressııany kórsetpeýge tyrysady, agressııamen kúresedi. О́ıtkeni qoǵamda olarda bedel bar, sol bedeldi túsirip almaý úshin, basqa adamdardyń aldynda ózi jaman bop kórinip qalmaýy úshin olar únemi agressııany tejep otyrady. Adam agressııany, minez-qulqyndaǵy ashý-yzany toqtata alatyn bolsa, ony ıgere alatyn bolsa, basqa arnaǵa baǵyttaı alatyn bolsa, onda ol bilimine baılanysty bolady. Bul jerde dúnıetanym máselesi de asa ańyzdy. Dúnıetanymy keń adamdar agressııany "bul adam teńim emes, múmkin óziniń problemasy bar shyǵar" dep túsinip rahymmen jeńdirip qoıa salýy da múmkin. Mundaı adamdar basqa adamdarǵa agressııa týdyrmaıdy jáne óziniń boıyndaǵy agressııany qajetti jetkilikti deńgeıde mólsherinen shyǵarmaı tejeı alady.

– Sońǵy jyldary qymbatshylyq halyqtyń qaltasyn qatty qaqty. Turǵyndar turmysynyń tómendeýi olardyń minez-qulqyna, is áreketine áser etip, ol qoǵamdyq kóliktegi oqıǵalarda kórinis taýyp jatýy múmkin be?

– Múmkin. Turmystyq jaǵdaı, kredıt alý, balalarynyń oqýynyń aqshasyn tóleý, kredıtke toı jasaý, kredıtti tóleı almaı, sony qalaı tóleımin? dep únemi ýaıymdaǵan adam minez-qulqynda buzylystar paıda bolady. Sonyń saldarynan sál nársege ózin-ózi ustaı almaı qalyp aıqaılap, agressııa, nashar minez-qulyq kórsetip jatady. Mysaly, otbasylyq problemalar, januıada eregesip qalý, kelise almaý, jańa aıtyp ketken qarjynyń jetispeýi, kredıtke kirip ketý, ár túrli oıyndar oınaý osynyń bári adamdardyń psıhıkasyna qatty áser etedi. Bul – dúnıetanymdy damytýdyń ornyna, adamda agressııa týdyryp, psıhıkalyq prosessterdiń jumys jasaýyna múmkindik bermeıdi. Agressııa aldyńǵy orynǵa shyǵyp ketkendikten, domınantty túrde adamdardyń ómir súrý barysynda kórinis taýyp otyrady. Biraq qoǵamdyq kólikterdegi ereges, aıqaıdyń bárin agressııaǵa jatqyza berýge bolmaıdy. Keıde ashý spontandy túrde de shyǵady. Oǵan psıhıkanyń sharshaýy, aqsha jetispeýi, erli-zaıyptylar arasyndaǵy máseleler, balalardyń problemasy, jumystaǵy problema, tipti ózi qalaıtyn qymbat kıimdi kıe almaý, qymbat telefondy ustaı almaý sııaqty faktorlar da áser etýi múmkin. Jalpy, bizdiń qoǵamda turmys dúnıetanymymyzdyń qalyptasýyna, damýyna, basqa adamdarmen, ortamen qarym-qatynasqa túsýdegi mádenıetimizdi kórsetedi.

– Adamdardyń sanasynda, tájirıbesinde áýeli turmys túzelip, mádenıet keıin qalyptasa ma, álde ekeýi qatar júre me?

– Qazirgi qoǵamda dúnıetanymnyń qalyptasýyna, damýyna, basqa adamdarmen, ortamen qarym-qatynasqa túsý mádenıetin túzýde turmystyń mańyzy zor. Turmysy túzý adamdarda bilim alýǵa, ózin damytýǵa, shetel kórip tanym kókjıegin keńeıtýge múmkindik kóbirek. Sol sııaqty áleýmettik ál-aýqaty jaqsy memleketterde ǵylym-bilimdi damytýǵa, mádenıetke, densaýlyqqa kóńil bólýge resýrs ta, bas qa da kóp bolady da jalpy mádenı deńgeı joǵary ekenin baıqaımyz. Onyń ústine búginde turmysyń tómen bolsa, qansha mádenıetti bolǵanyńmen, mádenıettiligiń baıqalmaı jatady. Al turmysy jaqsy, qymbat telefony bar, qymbat mashınasy bar, úlken úıleri bar adamdar qandaı áreketter jasap jatsa da, mádenıettiń bir túri sııaqty bolyp ketti. Ári olar sol arqyly ózderin joǵary mádenıet turǵysynan kórsete alady.

– Áńgimemizdi, qoǵamdyq kólik ádebinen bastadyq qoı, sonymen túıindeı otyrsaq. Almatyda elektrondyq tólem júıesi engizilgeli júrgizýshiler burynǵydaı "plannan", janarmaıdan artylǵan aqshaǵa emes, turaqty jalaqyǵa jumys isteı bastady. Únemi qoǵamdyq kólikpen júretindikten osy elektrondyq júıe engizilgeli júrgizýshiler kóp dórekilik tanytpaıtytyn baıqaımyn. Sondaı-aq keń, jańa avtobýstar kóbeıgen saıyn jolaýshylar da salystyrmaly túrde jıi janjaldaspaıtynyn ańǵaramyn. Demek komfort, júıeli tártiptiń adam minezi men áreketine úlken áseri bar bolyp tur ǵoı?

– Árıne, qoǵamda belgili bir damýdyń jańa formalary, jańa tehnologııalary jumys barysynda oń yqpal etedi. Júrgizýshilerdiń jalaqysy rettelgendikten olar avtobýsty aıdap qana júrip, basqaǵa basyn aýyrtpaıdy. Al burynǵydaı bolǵanda ol únemi búgin qansha tabar ekem, adamdardy qalaıda kóbirek tıep alýym kerek degen sııaqty pendeshilik oılarda bolady. Jolaýshylar da ózine yńǵaıly jaǵdaı jasalǵan saıyn jaıly bolady. Avtobýs keń bolsa, adamdar da keń turady, eshkim eshkimmen kóp soqtyqpaıdy, biri-biriniń aıaǵyn myjyp ketpeıdi. Sondyqtan adamǵa jasalǵan jaǵdaı onyń minez-qulqyna, áreketine áseri úlken.

Shýaq Qaıratqyzy

Shýaq Qaıratqyzy

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir