Nıkol Pashınıan men Ilham Alıev. Foto: Alekseı Drýjının / TASS

Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń sarapshysy Jumabek Sarabek Qamshyǵa bergen shaǵyn suhbatta Taýly Qarabaq boıynsha 10 qarashada qol jetkizilgen kelisim, aımaqtaǵy jaǵdaıdyń Qazaqstan ekonomıkasyna áseri týraly aıtyp berdi.

Sarapshy Jumabek Sarabek– Armenııa Qarabaqtaǵy úsh aýdandy Ázerbaıjanǵa qaıtarýǵa mindetteıtin bul kelisimge nege bardy?

– Erevan Bakýmen kelisimge kelýge májbúr boldy. 30 jylǵa sozylǵan Taýly Qarabaq máselesinde osyndaı aýkymdy ózgeris birinshi ret bolyp tur. Qyrkúıekte bastalǵan qaqtyǵystan keıin Ázerbaıjan kúshteri aıqyn basymdyq kórsetip, aımaqtaǵy de-fakto jaǵdaıdy ózgerte aldy. Armıan tarapy Ázerbaıjandardyń áskerı qýatyna ázir bolǵan joq. Qyrkúıekten bergi áskerı qımyldar sony kórsetti. О́ıtkeni eki eldiń áskerı áleýeti ártúrli. Máselen, Ázerbaıjan áskerı salasynyń bıýdjeti 1 mıllıard 800 mıllon dollardy qurasa, Armenııaniki sonyń úshten biri – 600 mıllıon dollarǵa jeter-jetpes. Áskerdi tehnıkalyq jaraqtandyrý boıynsha da Ázerbaıjan Armenııadan áldeqaıda alda tur. Is júzinde bul aıyrmashylyq ájeptáýir sezildi. Erevan tutas aımaqty ýysynan shyǵaryp alý qaýpiniń baryn bildi. Keıde "jaqsy" jáne "jaman" degen nusqalar arasynda ǵana emes, "jaman" jáne "óte jaman" degen nusqalar arasynda tańdaý jasaýǵa týra keledi. Armenııa ózine qansha qıyn bolsa da osy "jaman" ssenarııdi tańdady. Bul olar úshin "óte jamannan", ıaǵnı Qarabaqtan birjola aıyrylyp qalýdan jaqsy árıne.

– Pashınıannyń áreketi elinde úlken qarsylyqqa tap bolyp jatqany belgili. Bul kútilgen reaksııa ma?

– Árıne. Taýly Karabaq eki el úshin de ulttyq deńgeıge kóterilip ketken óte názik másele bolǵandyqtan, kez kelgen tarap úshin sheginis jasaý – saıası sýısıdpen teń. Armenııadaǵy ereýilder, Pashınıandy aıyptaý áreketteriniń túpsebebi osymen túsindiriledi.

– Qarabaqtyń endigi taǵdyry qalaı bolýy múmkin?

– Bul týraly ázirge birdeńe deý qıyn. Másele osy kelisimmen bitpeıtini anyq. Taraptar ózgeristerdi negizge ala otyryp, kelissózder júrgizse, kelissózderdiń jańa jeńgeıi bastalýy múmkin. Dese de endigi kelissózderdiń barysy qalaı bolatynyn boljaý ońaıǵa soqpaıdy. О́ıtkeni endigide Armenııa da esesin jibergisi kelmeıdi.

– Keshe Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Alıev pen Túrkııa prezıdenti Rejep Erdoǵan telefonmen sóılesip, Qarabaqtaǵy atysty toqtatý rejımin baqylaý úshin túrik-orys bitimgerlik ortalyǵyn qurýdy talqylady. Alǵashqy kelisimde Túrkııa týraly birde-bir sóz joq edi ǵoı... Ekeýara áńgime neni bildiredi?

– Iá, eki el basshylarynyń sóılesýi qyzyq bolyp tur. Túrkııa Ázerbaıjannyń jaqtasy bolǵanymen, Ázerbaıjan, Armenııa, Reseı elderiniń birlesken málimdemesinde Túrkııa týraly eshteńe aıtylmaǵan. Ázirge bul máselege Túrkııa aralasyp jatqan joq. Al Reseı bitimgerlik mıssııaǵa áskerin joldap úlgerdi. Bir-eki kúnde bitimgerler qyzmeti bastalady. Reseı ol jaqty óz áskerimen qorǵaıdy. Bálkim, aldaǵy ýaqytta úshjaqty kelisimge ózgeris enip, Túrkııanyń róli aıqyndalatyn shyǵar.

– Qarabaqtyń ishinara Ázerbaıjanǵa qaıtarylatynynyń Qazaqstan ekonomıkasyna áseri, jibek jolyn jandandyrýǵa yqpaly týraly aıtylyp jatyr. Bul týraly ne oılaısyz?

– Qarabaqtaǵy jaǵdaı tikeleı bolmasa da janama túrde Qazaqstannyń ekonomıkalyq jobalaryna ázer etedi. Aımaqta uzaq merzimge tynyshtyq ornaýy – Qazaqstan úshin yńǵaıly bolar edi. О́ıtkeni biz Kaspıı teńizi arqyly tranzıttik dáliz qurýǵa tyrysyp otyrmyz. Kaspıı teńizi arqyly Qytaıdan Eýropaǵa taýar tasymaldaýda Ázerbaıjan terrıtorııasy tizbektegi basty túıinderdiń biri. Al soǵys jaǵdaıy jalǵasar bolsa, Armenııa Ázerbaıjannyń strategııalyq nysandaryna zymyrandyq soqqy jasaýǵa daıyn ekenin jasyryp otyrǵan joq. Al bul Baký-Tbılısı-Djeıhan munaı qubyry arqyly Qazaqstannyń Eýropaǵa munaı eksporttaý josparyna kesirin tıgizedi. Sondyqtan Qazaqstan aımaqtaǵy turaqtylyqqa múddeli ári turaqtylyq bolýyn, janjaldyń beıbit jolmen sheshilýin qoldaıdy.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir