Murat О́skinbaevtyń týǵanyna 115 jyl tolýyna oraı Aqtaýda "Kúıge kenen jyr-sandyq"  keshi ótti. Sharada Abyl Taraquly atyndaǵy ult-aspaptar orkestriniń súıemeldeýimen túrli shyǵarmalar oryndaldy.

Murat О́skinbaev - sypyradan qalǵan jyrshy, kúıshi.  Adaıdyń jeti  qaıqysynyń izin jalǵastyrýshy.  Halyq arasynda osylaı tanylǵan ónerpaz 300-ge jýyq kúıdiń avtory. Keshte  "Kúı qonyp, kıe daryǵan áýlet" jınaq  kitabynyń tusaýkeseri ótti. Avtory - mýzyka zertetýshisi Aıtbergen Jańbyrshy.

Sharaǵa qatysqan oblys ákiminiń orynbasary Qanybek Jumashev  qazaq kúı óneriniń belgili ókili- Murat О́skinbaevty túrkilik mýzykanyń bilgir oryndaýshysy bolǵan fenomenge teńedi. kuy

-¤ ¤О́zi sheber shertetin ańyz kúılerindeı taǵdyry talaıly tulǵa. Osynaý tar jol, taıǵaq keshýde basyn aman saqtap, dem bergen alapat kúsh - halyqtyń amanaty. Sol amanatqa qylaý túsirmeı, keıingi urpaqqa jetkizdi. О́nerpaz óz qoltańbasyn qaldyrdy, deıdi Mańǵystaý oblysy ákiminiń orynbasary  Qanybek Jumashev.

 ¤Keshte ólkege tanymal ónerpazdar Serjan Shákirat, Roza Aıdarbaeva kúı tógiltip,  Ospan Qulsymaq, Temirbek Asqanbaev ánnen shashý shashyp, kórermenniń qulaq quryshyn qandyrdy. Sondaı-aq, áke jolyn jalǵastyrýshy  Ázirbaı О́skinbaev ta óz ónerin ortaǵa saldy.

-¤¤Búgingi kesh óte jaqsy deńgeıde ótip jatyr. Munyń ereksheligi, ákemizdiń kúı ónerimen dáriptelip kelse, keshte О́skinbaıdan bastap, jyry, termeleri, ánderi, bir sózben búkil shyǵarmalarynyń bári oryndalyp jatyr. О́te rızamyz. Rýhanı jańǵyrýǵa keletin bolsaq, bizdiń rýhymyz - kúıde, dombyrada jatyr, deıdi Murat О́skinbaevtyń uly Ázirbaı О́skinbaev.

 ¤Kesh sońynda 2 jylda bir ret uıymdastyrylatyn Murat О́skinbaev atyndaǵy halyqaralyq  baıqaýdyń jeńimpazdary óner kórsetti. kuy

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir