• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

24 Sáýir, 23:43:04
Almaty
+35°

Qazaq qoǵamynda áıel róli qandaı bolǵan degen taqyryp tóńireginde talas, tartys kóp. Ásirese sońǵy kezdegi rezonanstyq oqıǵalardan keıin bul másele qaıtadan talqyǵa aınaldy. Saýalǵa tarıhtan tarta otyryp, búginde kúıip turǵan turmystyq zorlyq-zombylyq máselesin tyıýdyń amaldaryn izdeýge tyrysyp kórdik.

Árıne ulttyq dástúrimizde qyz balanyń básin joǵarylatatyn salt-dástúrler jeterlik. "Ul tárbıelegeniń urpaq tárbıelegeniń, qyz tárbıelegeniń ult tárbıelegeniń" dep qyz balanyń bolashaǵy bulyńǵyr bolmas úshin qyzǵa qyryq úıden tyıym salyp, qyrmyzy qyzdaryn óz sulýlyǵynan keletin qaýipten saqtaǵan. Qyz balanyń otbasyndaǵy alar orny da tór men aqsúıek-sultandar otyratyn oń jaq bosaǵadan bolǵan.

Qazaq qoǵamyndaǵy áıeldiń quqyǵy

Abyz analarymyzdyń el basyna kún týǵanda qol bastap, maıdanda qan tókkenine de, eldi asqan aqyl-danalyǵymen basqarýǵa da quqyǵy bolǵanyna da tarıh kýá. Kenesary Qasymuly bastaǵan kóteriliske onyń qaryndasy Bopaı 6 balasymen qosylǵan. 600 adamnan turatyn qoldy basqaryp, Amanqaraǵaı dýanyna shabýyl jasapǵan. Qabanbaı batyrdyń jary Gaýhardyń da erligi men tapqyrlyǵy el esinde. Domalaq ana, Ulpan ana, Naıman analardyń izin jalǵap Shoqannyń ájesi Aıǵanym da elge aqyl-parasatymen bas bola bilgen. Atalǵan áıel qaýymynyń barshasy qaýmalaǵan qazaqtyń bútindigine qyzmet etken qaıratkerler.

Quqyǵy shektelgen tustar

Biraq osy kóshpeli qoǵamda áıelderdiń turmys qurýyna kelgendegi quqyqtary shektelgenin ashyq aıtýymyz kerek. Máselen, basym jaǵdaıda qyzdyń bolashaq jaryn ózi tańdaýǵa quqyǵy bolmaǵan, kúıeýi qaıtys bolǵan jaǵdaıda basqa adamǵa turmysqa shyǵa almaǵan, ámeńgerlik dástúrdiń negizinde marqumnyń aǵasyna nemese inisine qosylýǵa májbúr bolǵan. Ulttyq ádebıetimizdegi M.Dýlatulynyń "Baqytsyz Jamal", S.Kóbeevtyń "Qalyń mal", S.Toraıǵyrovtyń "Qamar sulý", B.Maılınniń "Shuǵanyń belgisi", M.Áýezovtyń "Qorǵansyzdyń kúni", J.Aımaýytovtyń "Aq bilek" sekildi súbeli eńbekter osy quqyqtyq shekteýdiń qurbany bolǵan qazaq áıelin arqaý etken.

Jas ádebıettanýshy Seısenbaı Sanjar qyz balany erkinen tys turmysqa berý ótken ǵasyrdyń 60 jyldaryna deıin toqtamaǵanyn aıtady.

– Jalpy qazaq halqynda qyzdyń orny árqashanda tórde bolǵan. "Qyz-qonaq" dep syılaǵan. Alaıda osyǵan paralleldi rabaısyz jaǵdaılar taǵy bar. Ol qyzdy teńine emes, ata-anasynyń qalaýymen jat bireýge berý. Aqshaǵa, ataqqa, shen-shekpenge bola úıdegi úlbirep otyrǵan qanshama qyzdyń taǵdyry talqan boldy. XX ǵasyrdyń 60 jyldaryna deıin bul úrdis toqtamaǵan. Qalamgerler qaýymy bul taqyrypta óndirte shyǵarmalar jazdy. Qarańyzshy, biz "Keńes úkimeti kelgen soń bul úrdis toqtady, qyzdarǵa qalaýyna tııýge ruqsat berip bostandyq zaman týdy" dep oılaımyz ǵoı. Alaıda bul sóz sál ushqarlaý tárizdi. Sebebi jazýshy Sáken Júnisovtiń "Japandaǵy jalǵyz úı" romanynda Aqbópe degen jesir áıeldi ákesi bolmashy aqshaǵa ámeńgerlikke berip ketedi. Sóıtip ózi aqshaǵa, ataqqa keneledi. Qyz sorly jipsiz baılanyp qala beredi. Bul tyń ıgerý ıaǵnı 50-60 jyldary bolǵan jaǵdaı. Oqyp otyryp janyń ashıdy, – deıdi Seısenbaı Sanjar.

Qyzdardyń quqyǵyn kimder qorǵaǵan?

On toǵyzynshy ǵasyrdyń aıaǵy men jıyrmasynshy ǵasyrdyń basynda qazaq qoǵamyndaǵy áıelderdiń taǵdyry úshin erler tarapynan kúres bastaldy. Eýropa mádenıeti pen órkenıetin jaqyn tanyǵan Alash zııalylary qazaq áıelderiniń súreńsiz taǵdyryna beı-jaı qaraı almady. Osylaısha, 1917 jyly 21-26 shilde aralyǵynda Orynbor qalasynda ótken sezde 14 másele qaraldy. Sonyń ishinde qoǵamdaǵy áıel quqyǵyna baılanysty máselede tómendegideı sheshimder qabyldanǵan:

- áıelder men erlerdiń saıası quqyqtary teń bolýy kerek;

- áıelder ózderine serigin tańdaýǵa erikti;

- nekege turý jasy 16-ǵa deıin uzartylýy qajet;

- moldanyń 16-ǵa tolmaǵan qyzdyń, 18-ge tolmaǵan jigittiń nekesin qııýǵa quqyǵy joq;

- neke eki jaqtyń kelisimimen qıylady;

- jesir áıelderdi kúıeýiniń týysqandaryna zorlap qosýǵa bolmaıdy;

- birinshi áıeli kelisim bermese, ekinshi áıel alýǵa bolmaıdy.

Alash ókilderiniń bul sheshimi qoǵamdaǵy áıel róliniń mańyzyn qýattaı tústi.

Artynsha surapyl soǵystyń kezinde qanshama analar qara jumys istedi. Traktor syndy aýyr tehnıkanyń qıyn jumysyna jegilgen áıelderdiń 30 paıyzy bala kótere almaı qalǵan. Onymen qoımaı "Kazselhoztehnıka” birlestiginiń basshysy M.Batrakov 1965 jyly qazaq dalasynda qyz-kelinshekten egistikke traktor brıgadalary qurylsyn degen saldary surapyl usynys tastaıdy. Osy tusta Komsomol hatshysy 34 jastaǵy О́zbekáli Jánibek bul jerdegi qazaq qyz-kelinshegine tóngen qaýipti birden bilip, oǵan qarsy shyǵady:

– Endeshe ózińiz áıelińiz ben qyzyńyzdy traktorshynyń kýrsyna jiberińiz. Siz jiberseńiz men qujatqa qol qoıamyn. Biraq olaı etpeıtindigińizge senimdimin. Bireýdiń álpeshtegen áıeli men erkeletken qyzyn aýyr jumysqa úgittep, egiske aıdap salý – ońaı is. Kezek ózińe kelgende kibirtiktep qalasyń, – dep naǵyz ór rýhty qazaq jigitiniń obrazyn kórsetedi.

Tarıh betterinde qanmen jazylǵan "Jeltoqsan oqıǵasynyń" jazyqsyz kiná arqalaǵan batyry Qaırat Rysqulbekov týystaryna arnaǵan sońǵy hatynda bylaı jazady: "Iá, jasyrmaımyn, 1986 jyldyń 18 jeltoqsany men alańǵa barǵanmyn. Buny maǵan ne tartqylady: birinshiden, onda ne bolyp jatqanyn óz kózimmen kórgim kelgeni. Ekinshiden, eger ol jaqta soldattar men mılısıonerler qazaq qyzdaryn uryp jatyr degen áńgimeler paıda bolsa, azamat pen jigit qorǵaýshynyń paryzyn oryndaýǵa sheshimdiligim. ...Biraq, Qudaı buǵan kýáger men eshkimdi óltirgen joqpyn. Mundaı nárse jasaý meniń múmkindikterimnen jáne kúshimnen joǵary. Eshqashan jáne eshqaı jaǵdaıda men mundaıǵa bara almaýshy edim. Iá, is boldy, men bir mılısıonerdi ol bir qyzdy shashynan súırep, jabaıy túrde ony uryp jatqany úshin birneshe ret urdym. Biraq bul adam áli kúnge sheıin tiri, oǵan eshqandaı aıtarlyqtaı zat bolǵan joq. Osymen meniń qylmystarym taýsylady...”.

Osyndaı alasapyran ornaǵan zulmatta qazaq qyzyn qorǵansyz qaldyrmaýǵa umtylǵan Qaırattyń erligi qaımana qazaqqa úlgi.

Áıel quqyǵynyń qazirgi ahýaly jáne bul máseledegi erlerdiń belsendiligi

Áıelderdi buryn zaman aǵymyna saı kelmeıtin salt-dástúr men solaqaı saıasattan qorǵasaq, búgingi qaýip otbasyndaǵy tırandardan tónip tur. BUU birneshe jyl buryn Qazaqstanda jyl saıyn zorlyq-zombylyqtan 400 áıel qaza tabady degen derek keltirgen. Sońǵy bes jylda turmystyq zorlyq-zombylyq sany eki esege ósken. Jábirlenýshilerdi qorǵaý jumystary júrgizilip jatqanymen, kináli tırandarǵa arnalǵan sharalar tıimsiz bolyp turǵandaı. Eń qyzyǵy búgingi qazaq qyzdarynyń qoǵamda jaıly ómir súrýi úshin kúreste erlerdiń belsendiligi tipten tómen. Zań júzinde zorlyqqa qarsy jeke baptyń engizilýin talap etip kóshe kezip, mıtıngke shyǵatyndar negizinen áıelderdiń ózi. Qazirgi tańda qalyń qoldy aýdıtorııasy, qolynda bıligi bar er azamattar jeterlik. Biraq bul máselede qazirgi er adamdardyń belsendiligi joǵaryda mysal keltirgen jıyrmasynshy ǵasyrdyń batyrlaryndaı baıqalmaıdy.

Bul týraly medıa maman, “Oıjetken” podkastynyń júrgizýshisi Perızat Myrzahmettiń oıyn surap kórdik:

“Bul suraqqa erlerdiń ózderi jaýap bergeni durys shyǵar. Biz buny aıta-aıta jalyqqan adamdarmyz ǵoı. Shynymdy aıtsam, neshe jyl boıy qanshama bloger, saıasatta, televızııada júrgen áriptesterime «áı, aıtsańdarshy osy máseleni» dep jalynyp sharshap kettim. Negizi ózimen jeke sóılesken kezde zorlyq-zombylyqqa bári qarsy. Biraq azamat retinde osy nársege pozısııasyn bildirgen sanaýly adam ǵana bar. Sonyń biri – Erjan Myrzabaev qana shyǵar. Qalǵanynyń bári kólegeılep, búrkemelep, sylap, sıpap qana aıtady.

Men basynda muny "mýjskaıa solıdarnost" shyǵar dep oılaıtynmyn. Biraq adam ómirine, quqyǵyna, densaýlyǵyna, ulttyń sapasyna qaýip tónip turǵan kezde eshqandaı "mýjskaıa solıdarnost" jumys istemeýi kerek dep oılaımyn. Biraq bizdiń jigitter osy taqyrypty aınala qashady. Kóp jigitter "oı senderde onsyzda quqyq bar ǵoı" deıdi. Iá, men sııaqty qyzdar jumysqa, balasyna, úıine de úlgerip júr. Biraq qazir qazaqtar 20 mıllıon bolsaq, onyń 10 mıllıony áıelder. 10 mıllıonnyń kem degende 40-30%-y óte tómen deńgeıde, adam quqyǵy saqtalmaǵan deńgeıde ómir súrýde. Mynandaı másele: ol jigitter ózderi uryp-soǵyp, zorlyq-zombylyq jasamaǵanymen, aınalasyndaǵy sondaı adamdarmen áli kúnge aralasady. Olarmen dos, tanys, áriptes. Olar uryp-soǵatyn, zorlaıtyn, aldaıtyn, qorlaıtyn jigitterdi óz ortalarynan alastamaǵansha, ashyq túrde mansuqtamaǵansha osyndaı jalǵasa beredi. Únsizdik – jaýyzdyqty qoldaýmen teń! Bir danyshpan aıtady "bul álemde jamandyq jaqsylyqtyń azdyǵynan emes, jaqsylyqtyń úndemeýinen kóp bolady".

Memleket qandaı sharalar jasap jatyr?

Jaqynda májilistiń jalpy otyrysynda turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy zań jobasy maquldandy. Jańa zań jobasynda adam densaýlyǵyna zııan keltirgen kez kelgen adamǵa jaza kúsheıedi. Otbasynda áıeli men balalaryna kúsh kórsetetin erlerdi otbasynan 1 aıǵa oqshaýlap, tipti 3 aıdan 1 jylǵa deıin baılanysýyna tyıym salynady. Adam densaýlyǵyna qasaqana zııan keltirgeni úshin 3 jyldan 8 jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndalady. Is qozǵaý úshin jábirlenýshiniń aryzy qajet emes. Polısııa áleýmettik jeli men aqparat kózderindegi dálel arqyly tergeý jumysyn bastaı alady.

Májilis depýtaty Juldyz Súleımenova turmystyq zorlyq-zombylyqty boldyrmaý máselesinde zańnamaǵa ózgeris engizýmen qatar, azamattardyń kózqarasy men moraldyq ustanymyn da ózgertý qajet ekenin aıtady. Sonymen qatar quqyq buzýshy azamat qoǵamǵa qaıta beıimdelýi úshin sot kerek dep tapqan jaǵdaıda medısınalyq, psıhologııalyq kómek kórsetiletinin jetkizdi.

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, 2022 jyly áıelderge qatysty 61277 turmystyq zorlyq-zombylyq oqıǵasy tirkelgen. Zań kúsheıedi. Biraq bul statıstıkany qysqarta ala ma? Mamandar otbasyndaǵy tentekti tezge salý úshin taıaqtyń kúshi jetkiliksiz, jazany qatańdatý máseleniń tek saldaryna baǵyttalǵan áreket deıdi. Al zorlyq-zombylyqtyń sebebimen kúresetin moraldyq, psıhologııalyq sharalar jaǵy qazirgi tańda tipti eleýsiz qalǵan syndy.

"Erlerdiń qoǵamdaǵy ári úıdegi turmys-tirshiliktegi rólin ózgertýimiz kerek"

Psıhoanalıtık Mırgúl Bımaǵambetova zańmen qosa azamattardyń moraldyq kózqarasyn, jalpy tárbıe máselesin ózgertý kerek dep sanaıdy:

– Bizdiń qoǵamda er azamat bala tárbıesine, turmysqa, úı sharýasyna kóp jaǵdaıda úles qospaıdy. Máseleniń ózegi osy jerde jatyr. Bizde er azamattar "túzdegi adam, jumysqa baryp kelse, aılyq ákelse boldy”, al turmystyq jaǵdaı, úı sharýasy, bala tárbıesiniń barlyǵy áıel adamnyń moınynda. Sondyqtan azamattardyń kózqarasyn, moraldyq ustanymyn ózgertý úshin eń aldymen erlerdiń qoǵamdaǵy ári úıdegi turmys-tirshiliktegi rólin ózgertýimiz kerek. "Er adam – túzdiń  adamy" degendi joıý kerek der edim. Qazir beıbit zamanda turyp jatyrmyz. Túsinem, buryn soǵys kezeńi men toqyraý zamanynda er adam túzde boldy. Al qazir áıeldiń de, erdiń de aqsha tabýǵa múmkindigi bar. Sol úshin úı sharýasyn, bala tárbıesin ekeýi de birdeı kóterýi kerek. Qyz bolsyn, ul bolsyn bala úsh jarym jasqa tolǵannan keıin, er azamat bala tárbıesin ózine kóbirek alýy kerek. Oǵan deıin tárbıege árıne anasy kóbirek jaýapty. Biraq anasy bala tárbıesimen arpalysyp jatqan kezde úı jınaý, ydys-aıaq jýý, tamaq pisirý sııaqty sharýalarda er azamattar kompensasııa berip otyrýy kerek. Al bizde kóbine stıgma bar: er azamattar qazan-oshaqqa jolamaýy kerek, eden jýmaýy kerek, tamaq pisirmeýi kerek degen sekildi. Ony er azamattar uıat, aryn túsiretin nárse retinde kóredi. Negizi másele osy jerde. Osy uıat sezimi januıadaǵy úılesimdilikti buzady. Osy ustanymdy joqqa shyǵaryp, áıeldiń áıeldik róli, erdiń erkektik róli qandaı ekenin qaıta qarastyrý kerek. Er azamattarǵa jylaýǵa, emosııasyn kórsetýge bolady, balaǵa jaqyn bolýy kerek, áıeline jaqyn bolyp, bala tárbıesi kezinde úı sharýasyna kómektesýi kerek degen jańa ustanymdardy qalyptastyrýymyz kerek. Sońǵy kezde baıqap júrgenim qoǵamnyń psıhologııalyq saýattylyǵy artqan saıyn, ásirese jastar tarapy jańaǵydaı ustanymdardy qalaı da bolsyn ustanyp, kórsetip kele jatyr. Men soǵan qýanamyn. Bizdiń bolashaq urpaǵymyz qoǵamdy kóterýge, elimizdi damyǵan memleketter qataryna qosýǵa múmkindik bar ekenin kórsetip jatqany úshin qýanyp júrmin.

Meniń jáne ákemniń zamandastary kelisedi degen oıdamyn. Er azamattar turmystyq tirshilikten alshaqtaý. Sony emosııalyq túrde kirgizý kerek. Mysaly er azamat makaron men kartop qaı jerde, tońazytqyshta ne bar, qysqy-jazǵy kıim qaı jerde ekenine aralasyp, úıdiń sharýasynan habardar bolýy mindet. Ol ózine de jaqsy, áıeli aýyryp qalǵan jaǵdaıda tirshiligi toqtap qalmaıdy. Kóp jaǵdaıda qyz ben jigit júredi, úılenedi, úsh-tórt balasy bolady. Ana jigit keıde ishimdik ishedi, balalarmen fýtbolǵa baram, jumystarym bar, anda baram, munda baram dep úıge kelýge áreket jasamaıdy. О́ıtkeni úıdegi turmys-tirshilikten boıyn aýlaq ustaǵysy keledi. Sosyn úıindegi áıeli men balalary bir komanda bolyp,  kúıeýi shette qalyp qoıady. Klıentterimnen kóp baıqaıtynym, balalary anasyna jaqyn, kúıeýi túzde. Ákesi resmı túrde syrttaı januıa basshysy bolǵanymen, úıdiń ishki jaǵdaıynda ne bolyp jatqanyn bilmeıdi. Sosyn balalary ákesine qarsy bolyp ósedi. Sondyqtan ol óz ákesine degen qarsylyqty, agressııany shyǵara almaı, ózi januıa qurǵanda áıel balalaryn soqqysh bolyp keledi. Áıel men erkek birge bir komanda bolyp turmystyq jaǵdaıdy, bala tárbıesin birge kóteretin qoǵam qalyptastyrýymyz kerek. Sol kezde osy másele sheshiledi degen oıdamyn.

Baǵlan Turǵanbek

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir