Bermýd úshburyshy: Shaıtandar patshalyǵy ma?

Bermýd úshburyshy- tańǵajaıyp oqıǵalar oryn alatyn muhıttaǵy aýmaq.  Tańǵajaıyptylyǵy aldymen  aýa- raıynda bolsa kerek. Munda  aspanda kádimgi aqsha bulttan naızaǵaı paıda bolsa, al muhıtta  lezde paıda bolyp, sosyn ǵaıyp bolatyn  sý quıyny bolady.  Sonymen qatar munda  alyp sý ıirimderi(rıngter) de bar.  Al ekinshi bir tańqalarlyǵy  Bermýd úshburyshyna barǵan  nemese úshburyshtyń mańaıynan ótken kez kelgen tehnıka joq bolyp ketedi.  Munda  barǵan júzdegen ushaqtar  men myńdaǵan  kemeler apatqa ushyraǵan.  Bul jerge aspanda ushyp ushaq barsa da, ústimen júzip keme ótse de, aman  shyqpaıtyn kórinedi.  Bermýd úshburyshynda  rasııa sııaqty habar beretin quraldar da isten shyǵyp qalatynyn aıta ketý kerek.  Taǵy da bir qyzyǵy munda qulaǵan ushaqtar men kemelerdiń qaldyqtary, tipti keme ishinde adamdarmen birge bolǵan  janýarlardyń (ıt, mysyq) máıitteri  tabylǵanymen, adamdardyń máıiti  joq. Iá, ıá  adamdardyń  máıiti izim-ǵaıym joq. Joq bolsa sonda qaıda ketken? Jalpy nege osy Bermýd ushburyshynda osyndaı alabóten oqıǵalar oryn alady? Adamzat oryn tepken Jer ǵalamsharynda ornalasqan bul mekenniń qandaı qupııasy bar? Mamandardyń  bergen jaýaby  qandaı? Osy tylsym meken  týraly din ne deıdi?

I Boljam.

Teńiz tabanynyń geodezııalyq erekshelikterine baılanysty. Soltústik pen Ońtústikten keletin muhıttaǵy aǵyndar Bermýd úshburyshynda úlken tuıyqtyqtyń týýyna jol ashady.  Al osy tuıyqtyqtan  muhıtta qalyń múkter  qalyptasyp, kemelerdiń qozǵalysyna áser etetin kórinedi. Sonymen qatar osy múkterdiń áserinen alyp tolqyndar kóterilip, ushaqtardy qulatady.

II Boljam.

Muhıt betindegi qatty aǵystar nátıjesinde úlken uıyqtar paıda bolady.  Mamandar mundaı uıyqtardy «kók qurdymdar» dep te ataıdy. «Kók qurdymdar» alaı-dúleı ashýyn kórsetkende, janyna jýyǵan ushaqty da, kemeni de aman qoımaıtyn kórinedi.

III Boljam.

Merıdıan syzyqtarynyń erekshelikterine baılanysty.  Máselen, 80 merıdıan syzyǵy Bermýd úshtaǵany ornalasqan jerdi kesip ótip, soltústik polıýsten ótkende, 150 merıdıanǵa aınalyp, Japon araldarynyń mańynan ótedi.  Jalpy, Bermýd úshtaǵany sekildiqupııa jer óli teńiz aımaǵyndaǵy japon araldary tóńireginde de bar kórinedi.  Osyǵan qarap mamandar keıbir merıdıan syzyqtarynyń ótetin jerlerde tylsym mekender bolatynyn tipti mundaı mekenderdiń sany altyǵa jetetinin alǵa tartady.

IV Boljam.

  Júzgen kemeler men ushqan ushaqtardy qıratatyn  ushatyn tabaqshalar degendi aıtady.

V Boljam.

Teńiz túbindegi organıkalyq zattardan shyǵatyn  metan gazy teńiz sýynyń hımııalyq quramyn ózgertip, sý quramynyń  tyǵyzdyǵyn eń tómengi shamaǵa deıin azaıtady. Nátıjesinde «metan qudyǵy» túziledi.  «Metan  qudyǵy»  aımaǵyna kemeler  engende, júze almaı sýǵa batyp ketedi.  Al   teńizden áýege kóterilgen metan gazy áýede «Metan dálizin» túzip ushaqtardyń qulaýyna áser etedi.

Sonymen mamandardyń  pikirin berdik. Al endi máseleniń ekinshi bir jaǵyna nazar aýdarsaq. Bermýd úshburyshy jaıly din ne deıdi?

Islamforum.ru saıtynda  osy másele jaıly   molla Fetýllah Gúlenniń  «Prızma»  atty shyǵarmasyn nazarǵa usynǵan.  Sodan keıbir málimetter keltiretin bolsaq ...

Adamzattyń asyl táji ardaqty paıǵambarymyz (s.a.s.): « Shaıtannyń taǵy teńizdiń betinde saltanat qurǵan»- degen hadısi bary belgili.  Paıǵambarymyz ..... Paıǵambarymyz teńiz dep jalpylama ataǵandyqtan, jer betindegi «keıbir teńizderdiń» nazarǵa ilikkenin nemese bazbir teńizderde shaıtannyń taq qurǵanyn uǵamyz. Sondyqtan, jyn men shaıtannyń taıpalary mundaı mekenderge «bılik júrgizip», kemeler men ushaqtardyń elektrondy quraldaryn isten shyǵaryp, apatqa ushyraýyna sep bolýy bek múmkin. Jyndar men shaıtandar «ot» pen «tútinnen» jaratylǵandyqtan, kúnnen keletin radıasııalyq tolqyndardyń tótesinen sharpyǵanyndaı, elektrondy qural-jabdyqtardy tas-talqan etip, sol arqyly tehnıkalyq qurylǵyny isten shyǵarýy da múmkin

 Jaraıdy solaı delik.

Al adamdardyń máıitiniń izim-ǵaıym joq bolýyna ne sebep?

Osy  Bermýd úshburyshy jaıly  sońǵy derekterde 90 jyl burynǵy keme qaıtyp keldi degendi aıtýda. Al odan burynǵy derekke súıensek, bul   jerde pıramıdalar tabylǵan edi ǵoı.  Pıramıda! Mine, qyzyq! Pıramıdalar  tabıǵat apatynan paıda bolmaıtyndyǵy belgili.  Demek,  pıramıdany bireýler salǵan.  Olaı bolsa munda erterekte órkenıet bolǵan  bolý kerek. Eger órkenıet bolsa, onda olar qazir qaıda?! Kimder bolýy múmkin?

Pıramıda – Atlantıda jurtshylyǵyniki bolýy múmkin.  Platon óziniń jazbalarynda óziniń ómir súrýinen  900 jyl buryn Atlantıda  degen halyqtyń  bolǵandyǵyn jazǵan. Olardyń kúshti tabıǵat apatynan joıylǵandyǵyn jazyp ketken eken.  Osy oraıda  bir oılanarlyq másele bar.

 Nege bir halyq túp tamyrymen joıylyp ketken?  Jaratýshynyń ruqsatynsyz shybynnyń qanaty da túspeıtinin eskersek, bútindeı bir halyqtyń joıylyp ketýi tegin emes. Erterekte Jaratýshynyń ámirirne  boı usynbaǵan halyq jermek jeksen bolǵan.  Oǵan mysal retinde qazirgi О́li teńizdi  keltiriýge bolady. Bir kezderi osy О́li teńiz ornalasqan   jerde  órkenıet bolǵandyǵy, ondaǵy halyqtyń  Jaratýshynyń ámirlerine boı usynbaı   opat bolyp, keıin  onyń ornyna  О́li teńiz paıda bolǵandyǵy basylym betterinde shyqqan bolatyn. Al qazir osy О́li teńizde birde bir tirshilik ıesi ómir súrmeıtindigi aıtylady.

Osyǵan qarap Bermýd úshburyshy qarǵysqa ushyryǵan jerlerdiń  biri me dersiń.  Osy máselege qatysty Fetýllah Gúlen myna derekti  alǵa tartady.  Súıikti paıǵambarymyz (s.a.s.) «Allahtyń jazasyna ushyraǵan qaýymnyń opat bolǵan jerine jolamańdar. Barsańdar da  jylap baryńdar»- dep eskerkeni bar.  Munyń maǵynasy: Opat bolǵan qaýymǵa barǵanda Allahqa jalbarynyp, sıynyńdar. Sol arqyly álgi qaýymnyń  basyna kelgen  apattan qutylý úshin Alladan amandyq surańdar»- degenge saıady.  Alla Taǵala ózine qarsy shyǵyp, kúpirlik jasap, búlik shyǵarǵany úshin kóptegen qaýymdardy jermen jeksen etken. Keıin osyndaı aımaqtar shaıtannyń  taq qurǵan mekenine aınalǵan eken.

Máselen, opat bolǵan jerde oryn alǵan alabóten jaıttarǵa qatysty áskerı joryqtar tarıhyn jazǵan Ibn Ysqaq ádetten tys úreıli oqıǵa týraly bylaı jazady: «Paıǵambarymyz (s.a.s.) Tábúk joryǵyna attanardan buryn: «Tábúkke barǵanda ol jerdiń sýynan men ishpeıinshe, ishýshi bolmańdar jáne betaldy ketip qalmańdar. Sol jerdegi opat bolǵan qaýymnyń ornyna jolamańdar», – dep buıyrady. Alaıda, ásker arasynan eki adam osy buıryqty oryndamaı apatqa ushyraǵan qaýymnyń óli jurtyna bas suǵady. Barǵan jerde kenetten qorqynyshty qara quıyn kóterilip, álgilerdiń birin birtalaı jerge deıin shyr-kóbelek aınaldyryp, sulatyp salady. Al, janyndaǵy joldasy ushty-kúıli joǵalyp ketedi.

Osylarǵa qarap otyryp dál osy Bermýd úshtaǵany jaıly dintanýshy ǵalym  Muhıddın Isaulynyń pikirin suraǵan  edik. Ol kisi bylaı dep jaýap berdi. «Týrasyn aıtsam, óz basym Bermýd  degenniń(Bermýd úshtaǵany) solardyń (shaıtandardyń , jyndardyń) ordasy ekenine 95% senemin. Hadıste de soǵan ashyq ısharat etedi. Onyń ústine jer betine adamdar kelmeı turyp jyndardy sol teńizge qaraı qýǵandyǵy aıtylady.»

Ejelgi Atlantıda halqynyń  opatqa ushyraýy , al Bermýd úshtaǵany  sol Atlantıda jurty ómir súrgen aımaqta ornalasýy oılanarlyq jaıt emes pe?

Qanııa Tabys