"Alashordanyń" týyn kótergen «Azat» qozǵalysy qaıta túledi(vıdeo)

Alash Ordanyń rýhyn emip, Alash týyn qaıta kótergen, Jeltoqsannyń muzǵa jaqqan alaýynan ot alǵan, aýmaly-tókpeli kezeńde el táýelsizdigi úshin atylyp alǵa shyǵyp, elge tireý bolǵan, táýelsizdik pen ulttyq tutastyq úshin orasan zor eńbek etken, táýelsizdigimizdiń kók týyn óz qoldarymen jelbiretken «Azat» azamattyq qozǵalysyna bıyl 25 jyl toldy.

"Azat" azamattyq qozǵalysy - qoǵamdyq-saıası uıym. Quryltaı májilisi Almatyda 1990 j. 30 maýsymdy ótken. Basty maqsatyn Halyqaralyq Odaqtyq shartpen birikken erikti de táýelsiz jańa qoǵamdastyq sheńberinde Qazaqstannyń shynaıy memlekettik egemendigine qol jetkizý" dep belgiledi. Qozǵalystyń 14 oblystyq uıymy bar. 1990-1993 jj. aralyǵynda "Azat"  gazeti shyǵyp turdy. "Azat" qozǵalysy Qazaqstandy qazaq halqyn otarshylyq pen totalıtarızm zardaptarynan aryltý úshin qajetti zańdardyń qabyldanýy, olardyń durys oryndalýy jóninde halyqqa úndeýler taratyp, úkimetke usynystar jasady, separatıstik pıǵyldaǵy uıymdarǵa toıtarys berý, adam quqyqtaryn qorǵaý jáne t.b. ult múddesin kózdegen máselelerdi batyl kótere bildi(Ýıkıpedııa ashyq kitaphanasynan alyndy).

 2015 jyly 12 maýsymda «Azat» azamattyq qozǵalysynyń 25 jyldyǵyna oraı «Táýelsizdiktiń aldaspany» atty shara uıymdastyryldy. Astana qalasyndaǵy «King Hotel Astana» qonaq úıinde uıymdastyrylǵan jıynǵa Qazaqstannyń jer-jerinen otyzǵa tarta delegat qatysty.

Jınalysta Qazaq táýelsizdiginiń aldy-artyndaǵy qıyn-qystaý kezeńde jemisti jáne júıeli túrde jumys istegen Azattyqtardyń tarıhı orny talqylanyp, aldaǵy sharalar aqyldasyldy.

Esterińizge sala keteıik, qazaqtyń marqasqa tulǵalary men otanshyl jastarynyń basyn qosqan bul uıymǵa 1,5 mıllıonnan astam adam múshe bolǵan eken (Qozǵalys jetekshileriniń biri, marqum Sábetqazy Aqtaıdyń sózi). Sonaý 1989 jyldan bastaý alatyn bul qozǵalysqa ilgerindi-keıindi bolyp Batyrhan Dárimbet, Dýlat Isabekov, Saıyn Shapaǵatov, Dos Kóshim, Sáken Júnisov, Maqash Tátimov syndy aǵalarymyz at salysqan.

1990 jyldyń 30 maýsymy kúni «Azat» quryltaıy ashylyp eki kúnge sozylady da Azamattyq «Azat» qozǵalysynyń 7 teń tóraǵasy saılanyp, Jarǵysy men Baǵdarlamasy qabyldanady. Quryltaıdy 3 adam júrgizipti: Qazaqstan KP Almaty qalalyq komıtetiniń burynǵy ekinshi hatshysy Marat Shormanov, tarıh ǵylymynyń kandıdaty Sábetqazy Aqataev jáne sol kezdegi Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty, sáýletshi-qurylysshy Nurbaqyt Qoıshybekov. Jaryssóz eki kúnge sozyldy. Jarǵy boıynsha azamattar qozǵalysqa tikeleı de nemese ózderiniń qoǵamdyq uıymdary arqyly da múshe bola alatyn boldy. Quryltaıda táýelsiz memleketter konfederasııasy týraly deklarasııanyń jobasy qabyldanady. Bul deklarasııa boıynsha Sovet Odaǵyn táýelsiz memleketterdiń konfederasııasy retinde qaıta qurý usynyldy. Úlken aıtys-tartysqa negiz bolǵan bul deklarasııa jobasy keıin kúshti qarsylyqqa ushyraıdy... Quryltaıda men mandat komıssııasynyń múshesi bolyp saılandy. Quryltaı barysynda jeti adam teń tóraǵa bolyp saılandy: Mıhaıl Esenálıev, Sábetqazy Aqataev, Marat Shormanov, Nurbaqyt Qoıshybekov, Saıyn Shapaǵatov, Gúljıhan Bıboldınova (jumysshy jastar qaýymdasty- ǵynan) jáne Gennadıı Golovastıkov (Demokratııalyq Odaq partııasynyń ókili). Mardan Baıdildaev pen Maqash Tátimov Aqsaqaldar Keńesin basqaratyn boldy. Sáken Júnisov pen Dýlat Isabekovterge «Azat» gazetin shyǵarý tapsyrylǵan edi. 40-qa jýyq azamat úılestirý keńesiniń múshesi bolyp saılandy. Batys Aımaqqa Serik Erǵalı, Soltústik Aımaqqa Qajybaı Qabýl úılestirýshi bolyp taǵaıyndalyp, ol sol óńirlerde qozǵalys bólimderin qurýǵa atsalysty.

Dos Kóshim: «Azat» qozǵalysy óziniń alǵa qoıǵan mindetin oryndady. Táýelsizdik jolyndaǵy óz alǵa qoıǵan mindetterin oryndap bolǵan soń, jumysyn toqtatýy zańdy qubylys. Biz bılikke jetýdi maqsat tutpadyq. Meniń esebimshe sol kezde, bir Qyzylordanyń ózinen 37 myń adam qozǵalysqa múshe bolyp kirdi. Solaı eseptegende qozǵalysqa kemi jarty mıllıonnan astam adam múshe boldy. Mine bul keremet kúsh boldy. Saıası elıtanyń qalyptasýyna negiz boldy».

Saǵat Júsip: «Bıyl 25 jyldyǵyn atap ótip jatqan "Azat" qozǵalysy - belgili bir ataqty saıası jetekshiniń nemese harızmasy bar kósemniń aınalasyna toptasqan uıym emes edi. "Azat" - qazaqtyń ǵasyrlar boıy ańsaǵan táýelsizdigine umtylǵan, osy ıdeıa tóńiregine bas qosqan orta býyn, orta qyzmettegi, orta shen-dárejedegi, ózderin aqsúıek sanamaıtyn (bastyqsymaqtarǵa qarsy kúresti) qaýymnyń ul-qyzdarynyń uıymy boldy."Azat" óz qaıratkerlerin ózi daıyndady, ózi ósirdi. Olar "Azattyń" basshysy ketip qaldy, jumysy toqtady demedi. Árkim óz oblysynda, aýdanynda, aýylynda 25 jyl boıy "Azattyń" ıdeıasy jolynda jumys atqaryp, uıymnyń jumysyn jalǵastyryp keledi. Nátıjesinde kópshiligi Azamatqa, Tulǵaǵa aınaldy».

Jınalys sońynda sóz alǵandar túrli usynys tastady. Máselen, Semeı delegasııasynyń basshysy Rahat Altaı «Azat» qozǵalysynyń Ardagerler Keńesin quryp, oǵan basshylyqqa Serik Erǵalıdy usyndy. Al, ekonomıst-ǵalym Oraq Álıev bul irgeli tarıhı qozǵalysqa arnaıy ǵylymı konferensııa uıymdastyryp, jan-jaqty zertteýdi usyndy.

Aqmolalyq azatker Jangeldi Shymshyqov: «Biz bostan bosqa taramaýymyz kerek, qozǵalystyń da, Alashorda qaıratkerleriniń de tarıhy urlanyp-jyrlanyp jatyr. Árkim ári tartyp, beri tartyp, betteri búlk etpesten Azattyq ardagerleri bolyp júr... Táýelsizdikke qanshama eńbegimiz sińse de, onyń on jyldyǵynda da, jıyrma jyldyǵynda da bılik selt etpesten bizdi shetke qaldyrdy.

25 jyldyq sharany uıymdastyrǵan qozǵalys ardageri Serik Erǵalı  qoryta sóılegen sózinde «Budan ári ne isteý kerektigin, Ardagerler keńesi me, bolmasa Ardagerler klýby ma, qaıtkende de ómirlik tájirıbe men ónegemizdi jas urpaqqa sińiretindeı alqa kerek bolady. Ony áli de aqyldasyp sheshkenimiz jón bolar. Málimdeme mátinin ázirlep, talqylaý úshin jóneltemiz» dedi.

Azattyq qarlyǵashy bolǵan «Azat» qozǵalysynyń ardagerleri qanattanyp tarasty. Biz de olardyń bul qýattarynan áldenege úmittenýmen óńirlerge uzatyp saldyq.

Beısen Ahmetuly