Almaty - Almanyń atamekeni

Almaty - Almanyń atamekeni
Ⓒqamshy.kz

«Asqaq Alataýdyń baýraıy alma men qyzǵaldaqtyń «tarıhı otany» ekeni ǵylymı turǵydan dáleldengen. Qarapaıym, biraq búkil álem úshin ózindik mán-mańyzy zor bul ósimdik­ter osy jerde búr jaryp, jer júzine taralǵan. Qazaqstan qazir de álem­degi alma ataýlynyń arǵy atasy – Sıvers almasynyń otany sanalady. Dál osy tuqym eń kóp taralǵan jemisti álemge tartý etti».

(«Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynan).

Toıǵa barǵan qazaqtar

Biz osy kúnge deıin syrttan tańylǵan tarıhpen ómir súrip keldik. Sondaı-aq, sheteldikterdiń tanymy da bizdiń dúnıetanymymyzǵa aınaldy. Solar «aq» dese, aq boldyq, «qara» dese, qaramyz dedik. Bizdegi jer-sý ataýlaryn, rý-taıpalar men adam attaryn tili kelmegendikten, keıde ádeıi burmalap jazsa da, sol qalpynda qabyldap alyp, tildik qorymyzǵa endirip jiberdik. Biz úshin ejelgi tarıhı jazbalar men ózge elderdegi muraǵattarda kórsetilgen dúnıeler Quran sózindeı kórinetini bar.

Tarıhshylarymyzdy túsinýge de bolady. Derek derek kúıinde paıdalanylýy tıis. Alaıda, ataýlardyń astaryna úńilmeı, shyǵý tegi anyq­talmaı qalar bolsa, basqany qoıyp, osy ulan-baıtaq jerimizde buryn qazaq halqy turmaǵan da bolyp shyǵady. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti, Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda «…qazaqtyń keıbir rý-taıpalarynyń ataýlary «qazaq» etnonıminen talaı ǵasyr buryn belgili bolǵan. Osynyń ózi bizdiń ulttyq tarıhymyzdyń kókjıegi buǵan deıin aıtylyp júrgen kezeńnen tym áride jatqanyn aıǵaqtaıdy. Eýropasent­rıstik kózqaras saqtar men ǵundar jáne basqa da búgingi túrki halyqtarynyń arǵy babalary sanalatyn etnostyq toptar bizdiń ultymyzdyń tarıhı etnogeneziniń ajyramas bólshegi bolǵany týraly bultartpas faktilerdi kórýge múmkindik bergen joq» dep qadap aıtty. Oılanatyn dúnıe, munyń astarynda kóp áńgime jatyr.

Jaqynda ǵana belgili ǵalymdardyń kórmege qoıylǵan «Hýnný álipbıi» degen álipbıdi tamashalap turǵan sýretin kórip qaldyq. Hýnný degen qaı halyq? Ǵundar nemese qazaqtyń ózge de ejelgi ata-babalary bolsa, «Qazaqtyń ejelgi álipbıi» dep qalyptastyrýǵa bolmaı ma? Biz muny jáı ǵana oı júgirtý úshin mysal retinde aıtyp otyrmyz. Áıtpese, bul turǵyda aıtatyn, jazatyn basqa da máseleler az emes.

Sonyń biri – aport almasy, jalpy alma tarıhy týraly áńgime. Elbasy óziniń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda: «Asqaq Alataýdyń baýraıy alma men qyzǵaldaqtyń «tarıhı otany» ekeni ǵylymı turǵydan dáleldengen. Qarapaıym, biraq búkil álem úshin ózindik mán-mańyzy zor bul ósimdikter osy jerde búr jaryp, jer júzine taralǵan. Qazaqstan qazir de álemdegi alma ataýlynyń arǵy atasy – Sıvers almasynyń otany sanalady. Dál osy tuqym eń kóp taralǵan jemisti álemge tartý etti», – dep aıtyp ótti. Bul jáıttiń astarynda da talaı áńgime jatyr. Alma týraly, almanyń tarıhy jaıynda az jazylǵan joq. Sonyń biri oıymyzǵa qaıta oralyp otyr. Reti kelip turǵan soń, taǵy bir márte eske sala ketý artyqtyq etpeıtin sıaqty.

1913 jyly Máskeýde úlken tarıhı oqıǵa boldy. Romanovtar áýletiniń tuǵyrdan taımaı taqqa otyrǵanyna 300 jyl tolyp, ony álemdik deńgeıde atap ótti. Bul mereıtoı Reseıdiń qol astyna qaraǵan barlyq «buratana» halyqtyń jerlerinde de atalyp ótti. Máskeýdegi úsh ǵasyrlyq osy torqaly toıǵa barǵan qazaqtardyń sol ýaqytta tóbesi kókke bir eli ǵana jetpeı qaldy.

Álemdegi eń úlken ımperıany ǵasyrlar boıy ýysynda ustap kelgen Romanovtar áýleti ol kezde barlyq qurmetke laıyqty edi. Patsha aǵzam ótkizgen ulanasyr toıda jan-jaqtan Máskeýge kelgen syı-sıapatta shek bolmady. Alaıda, qazaq topyraǵynan barǵan tartýdyń orny bólek boldy. Ol kádimgi alma bolatyn. Almaty aportynyń dańqy osy sátte búkil álemdi dúr silkindirip ótti. Toıǵa qazaq jerinen 30-dan astam adam barǵan edi. Bul jaıynda tereńnen tebirene sóz qozǵap:

– Bizdiń qazaqtyń úsh júzinen barǵan aq­saqaldar patsha toıyna Almatynyń aportyn alyp barǵan. Onyń árqaısysynyń salmaǵy 1 kılogramm 200 gramm – 1 kılogramm 300 grammnan shyqqan edi. Toıǵa jınalǵan qaýym sol jerde ólshep kórip, Almatynyń almasyna tańqalysady. Nebári 300 grammnyń aınalasyndaǵy ózderiniń «Antonovka» sıaqty almalaryn ǵana kórip júrgen jurt rıza bolǵany sonshalyq: «Muny bizdiń patshamyzdyń qurmetine «Aleksandra» dep ataıyq!» deıdi sol jerde. Sóıtip, bizdiń Almatynyń aporty sol atqa ıe bolyp shyǵa keldi. Negizi, aport almalar Qyrǵyzstanda da bar, bizdiń elimizde de bar, basqa jerde de bolýy múmkin, biraq naǵyz aport, óziniń topyraǵyn tapqan aport – Almatynyń aporty, – degen edi ǵalym-bıolog Qunanbaı Ysmaǵulov.

Almaty aportynyń tarıhy adamnyń basyn aınaldyrǵandaı edi. Ol – araǵa mıllıondaǵan jyldar salyp, atamekenine qaıta oralǵan alma aǵashynyń jemisi. Jer sharyn shyr aınalyp shyqqan alma aǵashy, aqyrynda, óz topyraǵyn qaıta tapqan. Ol almaly Almatynyń aınalasy bolatyn.

Ár nárseniń de otany bolady. Bul oraıda bizdiń qazaq maqtana alady, álem ǵalymdarynyń aıtýynsha, este joq zamandardan beri jasap kele jatqan alma aǵashy basqa jerlerge o basynda qazaq jerinen barǵan. Onyń munda, bizdiń aımaqta óse bastaǵanyna 50 mıllıon jyl boldy. Ony ǵalymdarymyzdyń ózderi aıtady.

– Qazirgi Qazaqstan jerinde keremet almalardyń ósetindigin qytaılar 1240 jyldan bastap jaza bastaǵan, sondaı-aq alma tuqymynyń osy jerden taralǵanyn da aıtqan. Al bizdegi jabaıy almalar osydan 50 mıllıon jyldaı buryn da osynda ósken, jer júzine osy óńirden taraǵan. Jabaıy almany eshkim qoldap, qorǵap otyrmaıdy, ol ózi darvınızmniń evolıýsıalyq damý zańdylyǵyndaǵydaı, ózin-ózi saqtap, tabıǵı suryptalyp, damyp jetilip, taralyp otyrǵan. Muny bizdiń laboratorıada Botanıka ınstıtý­tynyń ǵalymdary álemdik deńgeıde zerttep, dáleldep berdi, – degen edi sóz arasynda marqum, UǴA akademıgi, bıolog-ǵalym Aımaq Janǵalıev bizdiń ǵalymdarymyzdyń qol jetkizgen jetistikteri jaıynda.

Sıvers jabaıy almany jep kórgen jer

Aportqa qatysty esten shyǵarýǵa bolmaıtyn jáıtter de bar. Ol Almatyda álimsaqtan ósedi. Jalpy, Almatynyń tarıhyn jaqsy biletin adam onyń almasy jaıynda aıtpaı tura almaıdy. Kóne zamanda Almatynyń «Almaly» dep atalǵany da tegin emes. Al onyń bir kezderi «Vernyı» dep ózgerýi patshaly Reseı zorlyq-zombylyǵynyń ǵana aıǵaǵy bolyp qalǵanyn bul kúnde eldiń bári biledi. Almaty aportynyń beridegi tarıhy da osy tuspen tikeleı baılanysty. Ony syrttan kelip qonystanýshy kelimsekter ózderimen birge qaıta ala kelgen. Alaıda, bul áńgimeniń ózi jabaıy almadan bastaý alady.

– Bizdiń jerimizde jabaıy almanyń 131 tuqymy bar, barlyq alma túri bizdiń jerden ǵana taraǵan. Mynaǵan kóńil bólý kerek: Oksford ýnıversıtetinen  kelgen ǵalymdar bizben birge bir jyl jumys istedi. Olarda, jalpy aǵylshyndarda almanyń 2500 sorty bar dep esepteledi. Osynda kelip, bizben aralasyp, meniń eńbekterime qarap jumys istegende ózderi túsindi, barlyq sol 2500 sorttyń bári osy Jońǵar, Ile Alataýynyń boıynan taraǵan, damyp jetilgen túrler edi. Al ony o basta birinshi tapqan Ivan Sıvers 1796 jyly qyrkúıekte bizdiń Alakólge kelip, Tarbaǵataı taýynyń Úrjar mańyndaǵy keremet ósip turǵan almalardy kórip: «Mundaı almany buryn esh jerde kezdestirgen emespin» dep jazyp, dúnıe  júzine málim etti. Ol almanyń sorty, sóıtip, sol kisiniń atymen atalyp ketti.  Odan keıin Qyrǵyzdyń jabaıy almasy, sosyn qyzyl alma – jabaıy almanyń osy úsh túri belgili boldy. Eń qyzyǵy – alma birine biri uqsaǵan joq, – dep qaıyrdy akademık aǵamyz áńgimesin.

Alma týraly aıtqanymyzda, til ushynda ońtústik astanamyzdaǵy Botanıka baǵy turady. О́ıtkeni, almanyń árbir jańa sorttarynyń dúnıege kelýine osy ǵylymı-tájirıbelik orynnyń erekshe qatysy bar. Jalpy, Botanıka baǵynda ósimdiktiń 7 myń túri ósiriledi. Onyń 450-i dári-dármek jasaıtyn, al 400-deıi quryp bara jatqan ósimdikter.

– Burynǵy kezdiń ózinde joǵary jaqtan kelgen ǵalymdar tańqalysyp «Oý, mynany qaıdan alǵansyzdar, bul tipti bizde – Máskeýde, Lenıngradta joq qoı» dep jatatyn. Shyndyǵynda, bizdiń Botanıka baǵy úshinshi-tórtinshi orynnan túsken joq edi. Máskeý, Lenıngrad, Kıev qalalaryndaǵy Botanıka baqtary ǵana bizden sál ilgerileý bolatyn, alaıda olarda joq, olar qol jetkize almaǵan ósimdikter bizdiń baqta jaıqalyp turdy. Sonyń ishinde almanyń ár  túrli sorttary da bar. Sondaı sırek kezdesetin ósimdikterdiń biri, mysaly, sprıantýs edi (tobylǵy sıaqty). Ol bizdiń Qarataýda ǵana kezdesedi. Bul ósimdikke óz ýaqytynda ataqty Temirlan qatty qyzyǵyp, arnaıy qolǵa alyp Samarqandta ósirmekshi bolǵan. Ol týraly Borıs Aleksandrovıch Bykov degen akademık óziniń zertteý eńbeginde jazǵan. Osyndaı taǵy bir baǵaly ósimdiktiń biri, mysaly, Tıan-Shan shyrshasy, ıaǵnı ózimiz kúnde kórip júrgen shyrsha. Bul bizde kóp bolǵandyqtan, baǵasyn bile bermeımiz, áıtpese bul Jerorta teńizinde ósetin ósimdikterge qaraǵanda áldeqaıda baǵaly. Onyń aǵashy, onyń adamzatqa berip otyrǵan aýasy (kıslorod), tipti, aıta berse kóp.  Basqasyn qoıǵanda, odan alynatyn spırttiń ózi baǵaly bolyp tabylady, qalany kógaldandyrý qolǵa alyna bastaǵan kezderi Botanıka baǵy aldymen osy aǵashty kóp otyrǵyzýdy qolǵa alyp edi, – dedi, óz salasyn jetik biletin bıologıa ǵylymynyń kandıdaty Sabyr Turdıev Almatynyń aınalasynda, osyndaǵy Botanıka baǵynda ósetin ósimdikter týraly qyzyqty áńgimesiniń arasynda.

Al almanyń o basynda qazaq topyraǵynan taraǵanyn bizdiń ǵalymdarymyz dáleldep bergen. Araǵa talaı ǵasyrlar salyp, bir elden ekinshi elge kóship júrgen alma aǵashtary Jer sharyn shyr aınalyp shyqqan. Almatynyń aporty dep tanylǵan alma aǵashynyń tarıhy da solaı.

– Ol buryn Eýropada ósip, sodan Reseıge keldi. Biraq ol jerde azǵantaı ǵana sorttary boldy ol kezde. Odan 1904 jyldardyń aınalasynda elimizge kelip jatqan kelimsekterdiń biri, óte uqypty sharýanyń biri Redko degen kisi  Almatyǵa ala kelgen. Ol ǵana emes, Moıseevter otbasy da dál osylaı ózderimen birge alma aǵashtarynyń kóshetterin ala kelip, Alataýdyń baýyryna otyrǵyzǵan. Bul jemister keıin jaqsy ónim berip, qyp-qyzyl, táp-tátti kádimgi Almatynyń aportyna aınalyp shyǵady. 1913 jyly sol Romanovtar áýletiniń 300 jyldyq torqaly toıyna aparatyn almalar osylardyń jemisi edi. Almatynyń aporty maqtanysh úshin, árıne, óte keremet jemis. Basqa jaqta dál bulaı óspeıdi. Biraq shyndyǵyn aıtqanda, ony kútip-baptaýdyń qıyndyqtary óte kóp. Onyń tolyqqandy jemis berýi úshin belgili bir sharttary men tártipteri bar. Ol birinshiden, bıik taýdyń basynda, belgili bir ózine tán bıiktikte óskende ǵana naǵyz aport bola alady. Onyń topyraqty tez arada qunarsyzdandyryp tastaıtyn qasıeti taǵy bar. Aportty ósirý úshin osynyń bárin oılastyryp otyrmasa, túri uqsaǵanmen, ózi naǵyz aport bolyp shyǵa qoımaıdy. Shet elderdiń ǵalymdary aportqa emes, bizdegi jabaıy almanyń sorttaryna, sonyń tuqymyna qatty qyzyǵady. О́ıtkeni, ózin-ózi jańartyp, jasartyp, jetildirip otyratyn almalar. Ystyqqa shydamdy, sýyqqa tózimdi, onyń ústine almanyń jańa sorttaryn alýǵa óte qolaıly. Mysaly, Amerıkanyń Kanadamen eki arasyndaǵy Nevada shtatynyń tabıǵaty asa qolaıly aımaq emes, sýyq jer. 43-45 gradýsqa deıin sýyq bolatyn aımaq ózi. Sol jerge bizdiń almamyzdy aparyp egip edi, bizdiń almamyz óte myqty bolyp shyqty. Jalpy, jańa sorttar alý úshin býdandastyrý maqsatynda da bizdiń jabaıy almamyzdyń tuqymyna qyzyǵyp júrgen el kóp, – dedi óz salasyna qaraı kóbirek den qoıǵan akademık Aımaq Janǵalıev.

Ár nárseniń óz ýaqyty bolady. Shet el ǵalymdaryn qazir aport almasy emes, jabaıy alma qyzyqtyra bastady. О́ıtkeni, aporttyń arǵy atasy – jabaıy alma. Máselen, Amerıka ǵa­lymdarynyń on eki jylǵa shart jasasyp, jabaıy alma tuqymyn saqtap qalý úshin 3 mıllıon dollar qarjy bólýiniń ózi  osynyń aıǵaǵy. Bul – alma tarıhy odan ary jalǵasa beredi degen sóz. Al biz jabaıy almany «Sıvers» dep, aportty «Aleksandra» dep máz bolyp júrmiz…

Ánýarbek Áýelbek

Almaty aqshamy

«Qamshy» silteıdi

Pikir aıtý

Pikir qaldyrýshynyń tirkelýi mindetti. KIRÝ / TIRKELÝ


    1
    Keshegi Qaıratym rýxtanǵan alańda búginde shyrsha tur...
    16/12 22:57 0 208
    2
    Men alańǵa ólim izdep barǵan joq edim ǵoı - Erbol Sypataev
    16/12 17:25 9 3121
    3
    "Basqa amaldyń joq bolǵanyn halyq túsinse eken..." - Elbasy (vıdeo)
    16/12 16:51 0 2444
    Qazaqstandyq ánshi-bokser qarsylasyn nokaýtpen jeńdi
    16/12 16:35 0 1469
    "Eki ańyz adamnyń kezdesýi": Sheteldik sýretshi Dımashtyń tańǵajaıyp sýretterin jarıalady (foto)
    16/12 16:10 11 1683
    Belgili kompozıtor kóz jumdy
    16/12 12:32 0 837
    Elimizdi táýelsizdik merekesimen alǵashqylardyń biri bolyp quttyqtaǵan – Google
    16/12 12:26 11 432
    Almatyda táýelsizdik qurbandaryn eske aldy
    16/12 11:40 0 779
    Totalıtarızm jaǵdaıyndaǵy tarıh sovettik rejımdi qoldaıtyn fýnksıany oryndady
    16/12 10:52 0 310
    "T" tańbasyndaǵy táýelsizdik
    16/12 01:16 0 595

    Tanystyrylǵandar

    Mańǵystaý medısınasy qaǵazbastylyqtan tolyqtaı aryldy ma?
    Mańǵystaý medısınasy qaǵazbastylyqtan tolyqtaı aryldy ma?
    Mańǵystaý medısınasy qaǵazbastylyqtan tolyqtaı aryldy ma?
    Qaǵazbastylyqtan arylý – dárigerler men pasıentterdiń ýaqytyn únemdep, birqatar ekonomıkalyq tıimdilikter beredi
    06/12/2018 15:15 0 1981
    Elordada Ábish Kekilbaıuly atyndaǵy jańa oqý zaly ashyldy
    Elordada Ábish Kekilbaıuly atyndaǵy jańa oqý zaly ashyldy
    Elordada Ábish Kekilbaıuly atyndaǵy jańa oqý zaly ashyldy
    Oqý zalynyń qory jazýshynyń kitaphana kolleksıasynan iriktelgen jeke kitaphanasynyń katalogy boıynsha ádebıetterdi usynady
    07/12/2018 09:31 0 1069
    Mańǵystaýlyq samboshylar ashyq týrnırde top jardy
    Mańǵystaýlyq samboshylar ashyq týrnırde top jardy
    Mańǵystaýlyq samboshylar ashyq týrnırde top jardy
    Saıysqa elimizdiń 3 qala, 14 oblysynan barlyǵy 600 sportshy qatysqan
    09/12/2018 09:33 0 1751
    Mańǵystaýda quny 266 mlrd.teńgeni quraıtyn 81 joba iske asyrylmaq
    Mańǵystaýda quny 266 mlrd.teńgeni quraıtyn 81 joba iske asyrylmaq
    Mańǵystaýda quny 266 mlrd.teńgeni quraıtyn 81 joba iske asyrylmaq
    Ishki óńirlik ónim ótken jylmen salystyrǵanda 98,6%-ten 103,4%-ke deıin ósti, ónerkásip óniminiń kólemi - 101,1%-dy qurady
    Aýdıo tyńdaý
    10/12/2018 13:56 0 1173
    Sybaılas jemqorlyq derekterin boldyrmaý maqsatynda «Protecting Business and Investments» jobasy júzege asyrylýda
    Sybaılas jemqorlyq derekterin boldyrmaý maqsatynda «Protecting Business and Investments» jobasy júzege asyrylýda
    Sybaılas jemqorlyq derekterin boldyrmaý maqsatynda «Protecting Business and Investments» jobasy júzege asyrylýda
    Bul seriktestik elimizge jalpy quny 22 mln. dollardy quraıtyn ınvestısıa quıýda
    Aýdıo tyńdaý
    12/12/2018 22:08 0 1663
    Almatyda qalanyń úzdik muǵalimderi marapattaldy
    Almatyda qalanyń úzdik muǵalimderi marapattaldy
    Almatyda qalanyń úzdik muǵalimderi marapattaldy
    Almatyda orta bilim beretin mekemelerdiń 100-den astam muǵalimderi qatysqan «Ustaz Mártebesi – Ult Mereıi» qalalyq konkýrsynyń qorytyndysy shyǵaryldy
    13/12/2018 16:03 0 1898
    Qazposhta Aqtóbe qalasynda «Batys» logıstıkalyq ortalyǵyn ashty
    Qazposhta Aqtóbe qalasynda «Batys» logıstıkalyq ortalyǵyn ashty
    Qazposhta Aqtóbe qalasynda «Batys» logıstıkalyq ortalyǵyn ashty
    Bul sálemdemelerdi jetkizý ýaqytyn birneshe kúnge azaıtýǵa kómektesedi
    13/12/2018 19:55 0 736
    Jyl sońyna deıin Almatydaǵy Alataý aýdanynda jańa mekteptiń qurylysy aıaqtalady
    Jyl sońyna deıin Almatydaǵy Alataý aýdanynda jańa mekteptiń qurylysy aıaqtalady
    Jyl sońyna deıin Almatydaǵy Alataý aýdanynda jańa mekteptiń qurylysy aıaqtalady
    Keler jyly Almatyda 8 mekteptiń qurylysy bastalady
    07/12/2018 10:26 0 1533
    Almaty bazarlary jańartylýda
    Almaty bazarlary jańartylýda
    Almaty bazarlary jańartylýda
    Qazirgi kezde qaladaǵy 57 bazardyń 17-i jańartyldy, jyl aıaǵyna deıin taǵy altaýy modernızasıalanbaq
    07/12/2018 10:27 0 1403
    Almatyda detektıv jazatyn úzdik avtorlar marapattaldy
    Almatyda detektıv jazatyn úzdik avtorlar marapattaldy
    Almatyda detektıv jazatyn úzdik avtorlar marapattaldy
    Baıqaý 4 aıǵa sozylǵan
    13/12/2018 12:44 0 827
    Almatyda stýdentterge arnalǵan eń iri jataqhana ashyldy
    Almatyda stýdentterge arnalǵan eń iri jataqhana ashyldy
    Almatyda stýdentterge arnalǵan eń iri jataqhana ashyldy
    Asfendıarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medısına ýnıversıtetinde elimizdegi eń iri jataqhana ashyldy.
    12/12/2018 12:45 0 1879
    Almatyda avtobýs júrgizýshilerine jańa úlgidegi forma berildi
    Almatyda avtobýs júrgizýshilerine jańa úlgidegi forma berildi
    Almatyda avtobýs júrgizýshilerine jańa úlgidegi forma berildi
    Qoǵamdyq kólik tizginshilerine taratylǵan jańa kók tústi ekıpırovka jyldyń tórt mezgiline saı tigilgen
    12/12/2018 12:47 0 861
    Búgin saltanatty jıynda Bostandyq aýdanynyń turǵyndary bas qosty
    Búgin saltanatty jıynda Bostandyq aýdanynyń turǵyndary bas qosty
    Búgin saltanatty jıynda Bostandyq aýdanynyń turǵyndary bas qosty
    Almaty ákimdiginiń ár aýdany Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigi meıramyn aýdan kóleminde toılaýdy bastap ketti
    14/12/2018 17:17 0 1187
    Almatyda jerasty týnnelderin salý tıimdi
    Almatyda jerasty týnnelderin salý tıimdi
    Almatyda jerasty týnnelderin salý tıimdi
    Almasqan Ahmedjanov týnnelder jaıly ıdeıasyn qala ákimi Baýyrjan Baıbekke aıtqan. Qala ákimi onyń ıdeıasyn qoldap, júzege asyrý qajettigin eskertken
    13/12/2018 17:20 0 1248
    Almaly aýdanynda «Múgedekter kúnine» oraı	ekskýrsıa uıymdastyryldy
    Almaly aýdanynda «Múgedekter kúnine» oraı ekskýrsıa uıymdastyryldy
    Almaly aýdanynda «Múgedekter kúnine» oraı ekskýrsıa uıymdastyryldy
    Bul múgedek jandardyń úlken qyzyǵýshylyǵyn týǵyzyp erekshe áserge bóledi
    07/12/2018 17:37 0 815