Qazaqstanda 1 qazannan bastap ne ózgeredi?

Qarttar kúni. 1 qazan kúni elimizde qarttar kúni atalyp ótiledi. Halyqaralyq qarttar kúni — 1990 jyly 14 jeltoqsanda BUU Bas assambleıasynda bekitilip, jarııalandy. Bul mereke elimizde jyl saıyn atalyp ótiledi.

Muǵalimder kúni. Qazaqstandyq ustazdardyń kásibı merekesi – Muǵalimder kúni 5 qazanda atalyp ótiledi. Memlekettik merekeler tizimine sáıkes, respýblıkada Muǵalimder kúni 2023 jylǵa deıin qazan aıynyń birinshi jeksenbisinde toılanyp keldi. Endi bul mereke 5 qazanda álemniń 100-den astam eli merekeleıdi. Muǵalimder kúni – bilim berý salasyndaǵy qyzmetkerlerdiń barlyǵyna ortaq kásibı mereke. Bul kúni bilim salasyna eleýli eńbek sińirgen kásibı mamandar marapattalady. Búginde Qazaqstan mektepterinde 398 854 pedagog jumys isteıdi. Onyń ishinde: 91 878 — moderator, 87 685 — sarapshy, 76 021 — zertteýshi, 3 566 — sheber.

Kásibı mereke eń kóp aı

Qazanda birneshe kásibı mereke bar.

Olar: Radıo kúni – 1 qazan;

Qorǵanys ónerkásibi qyzmetkerleri kúni – 6 qazan;

Qazaqstan kásiptik odaqtarynyń kúni – 10 qazan;

Qutqarýshy kúni – 19 qazan;

Orman sharýashylyǵy qyzmetkeri kúni – qazannyń úshinshi jeksenbisi;

Kitaphanashy kúni – 24 qazan;

Áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleri kúni – qazannyń sońǵy jeksenbisi;

Kúzet uıymdarynyń qyzmetkerleri kúni – 29 qazan.

Referendým ótedi

6 qazanda respýblıkalyq referendým ótedi. Referendýmda qazaqstandyqtar AES salý máselesi boıynsha sheshim qabyldaıdy.

Respýblıkalyq referendýmǵa "Siz Qazaqstanda atom elektr stansııasyn salýǵa kelisesiz be?" degen tujyrymdaǵy el bolashaǵy úshin mańyzdy saýal shyǵarylady.

Respýblıka kúni

Qazanda elimizde Respýblıka kúni atap ótiledi. Osyǵan baılanysty qazaqstandyqtarǵa demalys beriledi. Elektrondyq úkimet saıtyndaǵy aqparatqa sáıkes, 25 qazanda Qazaqstanda Respýblıka kúni atap ótiledi. Bul kún jumaǵa sáıkes keletindikten, qazaqstandyqtar úshin qosymsha bir kún demalys bolmaq.

Bes kúndik jumys aptasy boıynsha jumys isteıtin otandastarymyz úsh kún qatarynan demalady:

• 25 qazan, juma – Respýblıka kúni, resmı demalys;
• 26 qazan, senbi – ádettegi demalys;
• 27 qazan, jeksenbi – ádettegi demalys.

Poıyz bıletteri qymbattaıdy

1 qazannan bastap elimizde poıyz bıletteri qymbattaıdy. Aýa baptaǵyshy joq vagondardyń bıletterine ulttyq tasymaldaýshy 20%-ǵa deıin jeńildikter usynady.

Kólik mınıstrligi taratqan málimetke súıensek, qazirgi ýaqytta elimizde 14 temirjol tasymaldaýshylary jumys isteıdi jáne poıyzdar 140 baǵyt boıynsha qatynaıdy. Olardyń 62-inde tarıf qymbattaıdy dep otyr.

Bul poıyzdarymyzda kórsetiletin sapany jaqsartý úshin jasalady. Sondaı-aq temirjolshylardyń jalaqasyn kóterilý de josparlanyp otyr. Qazir elimizde 2667 vagondar barlyq osy baǵyttar boıynsha qatynaıdy. Olardyń tozý deńgeıi 44%-ǵa jetken.

Jańa tarıf mynadaı bolady:

- «Talgo» poıyzdarynyń baǵasy shamamen 19 493 teńge;

- standart poıyzdardaǵy kýpe quny 19 653 teńgeni;

- plaskart – 12 871 teńgege;

- qala mańyna qatynaıtyn poıyz bıletteri 6314 teńge.

Almaty-London: Jańa reıs ashylady

Air Astana áýe kompanııasy 4 qazannan bastap Almaty-London baǵytyndaǵy tikeleı reısterdi qaıta iske qosady. Air Astana Airbus-pen seriktesip, Airbus A321LR ushaǵyna qosymsha otyn baktaryn ornata otyryp, óziniń alys magıstraldi reısteriniń tıimdiligin arttyrady. Bul tehnıkalyq aıaldaýlarsyz alys qashyqtyqqa qonbaı ushýǵa múmkindik beredi. Jańǵyrtý jumystary Almatydan Londonǵa ushý uzaqtyǵyn 1,5 saǵatqa azaıyp, sapar endi 9 saǵat 35 mınýt bolady.

Kollektorlardyń jumysy ózgeredi

Qazan aıynda kollektorlyq agenttikterdiń jeke tulǵalardyń bereshegin retteý erejesi kúshine enedi.1 qazannan bastap «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine tólemderdi azaıtý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańdy iske asyrý sheńberinde ázirlengen kollektorlyq agenttikterdiń jeke tulǵalardyń bereshegin retteý qaǵıdalary kúshine enedi.