Foto: Erdaýlet Alǵıbaıdyń áleýmettik paraqshasynan

"Fransııa, Parıj, Eıfel munarasy, Notr-Dam" bul ataýlar, kez kelgen adamnyń qııalyna qanat bitirip, ǵajap ómirdi elestetini anyq. Aqıqatynda, Fransııada ómir súrý qandaı? Elimizdiń bilimdi, belsendi jastary shetel asyp, nelikten elge oralmaı júr? Bul jaıynda Parıjdegi otandasymyz Erdaýlet Alǵıbaı Qamshy portalyna bergen suhbatynda aıtty.

– Erdaýlet, ózińiz jaıly qysqasha aıtyp ótseńiz ...

– Men Túrkistan oblysynda týdym. Qazir jasym 24-te. "Qaıta óńdeý óndirisiniń tehnologııasy" ınjener boıynsha bakalavr dárejesin aıaqtadym. Mektepte aǵylshyn tilin oqyǵandyqtan, ýnıversıtette professıonaldy tilge fransýz tilin tańdadym. Birinshi kýrsymnan bastap fransýz tiline erekshe kóńilim aýyp, ýnıversıtetten tys jeke kýrstarǵa baryp, osy tildi barynsha erkin meńgerýge tyrystym.

– Fransııaǵa qalaı bardyńyz?

– Men fransýz tilin tańdaǵanymda, óz mıssııamdy aıqyndap aldym. Fransýz tilin jetik bilýimniń nátıjesinde 2015 jyly ekinshi kýrsta sol elde eki aılyq oqý tájirıbesinen ótý múmkindigine ıe boldym. Al 2016 jyly tórtinshi kýrsta 1 semestrlik oqýǵa qabyldandym. Sóıtip 2017-de Qazaqstanda oqýdy aıaqtap, Fransııadaǵy joǵary ınjenerlik ýnıversıtettiń aqyly bólimine oqýǵa tústim. Ol jaqta 2020 jylǵa deıin oqyp, "halyqaralyq bıznes" mamandyǵy boıynsha dıplom (magıstratýraǵa sáıkes deńgeı) aldym. Solaı stýdenttik ómirim Fransııamen tyǵyz baılanysta boldy.

Erdaýlet Alǵabaıdyń áleýmettik paraqshasynan

– Erdaýlet Fransııa degende, adamnyń qııalyna ádemi ómir elesteıdi. Al aqıqatynda qandaı?

– Siz aıtqan ádemi ómir Parıjben bordonyń qyzyl sharaby, mıshlendik restorandarmen, nıssa boıyndaǵy kók jaǵalaýmen nemese joǵary jalaqymen sıpattalýy múmkin. Biraq meniń paıymymda "Ádemi ómir" jasandylyqtyń barynsha azdyǵy, arzan áńgimeniń joqtyǵy, eńbek pen bilimniń baǵalanýy. Qandaı mamandyq bolmasyn, óz isinde sheber bolý.

Erdaýlet Alǵıbaıdyń áleýmettik paraqshasynan

– Qazaqstanmen salystyrǵanda oqý júıesinde qandaı aıyrmashylyq baıqadyńyz?

– Úlken aıyrmashylyq bar. Men joǵaryda atap ótkendeı, joǵary ınjenerlik mektepte oqydym. Ol jerdegi bilim júıesi, ýnıversıtetten basqasha. Oqý aqysy da joǵary. Fransııada memlekettik ýnıversıtette stýdentter jylyna 300 eýrodaı tóleıdi. Al jeke joǵary mektepterde jyldyq oqý aqysy 7000 eýrodan bastalady. Men oqýǵa qabyldanǵannan keıin, sheteldik stýdentterge arnalǵan eń prestıjdi stıpendııany jeńip aldym. Shákirtaqy kúndelikti qajettiligime jumsalatyn. Árıne demalys kúnderi meıramhanalarda daıashy bolyp, qosymsha shyǵyndarymdy rettep turdym. Júıe boıynsha, toptyq jobalar óte kóp. Eki nemese bes stýdent bolyp bir problematıkalyq suraqty jan-jaqty talqylaısyń, sońynda qorǵaısyń. Bir mezette úsh tórt jobamen aınalysýyń múmkin. Ár jobada top músheleri ártúrli. Bul tájirıbe, keıin jumysta ártúrli ortaǵa daıyn bolýǵa úıretedi. Ekzamen, leksııada ótken taqyryp boıynsha bizdegideı tikeleı suraqtar qoıylmaıdy. Kóbinde baıqaǵanym, óz oıyńdy professıonaldy túrde jetkizip, qoıylǵan suraqqa jaýap jazý jaqsy baǵalanatyn.

– Qazir qandaı jumys isteısiz? 

– Meniń mamandyǵym halyqaralyq bıznes bolǵandyqtan, oqýdyń sońǵy jylynda Parıjdegi halyqaralyq brokerlik kompanııada alty aı tájirıbeden óttim. Sonda meni kompanııa prezıdenti baıqap, jumysqa shaqyrdy. Men usynysty qabyl aldym. Qazir osynda makler bolyp jumys isteımin. Al mindetime keletin bolsaq, men orys tili men aǵylshyn tilin erkin bilgendikten, qara teńiz aımaǵyndaǵy (Reseı, Ýkraına, Bolgarııa Týrsııa) eldermen tikeleı kelissóz júrgizip, astyq máselesi jóninen eksport/ımport qarym-qatynas quramyn bekitemin. Jáne taýardyń A pýnktinen B pýnktine jetýin baqylaımyn.

Qazaqstan men Fransııanyń arasynda qandaı aıyrmashylyqtar baıqadyńyz?

– Áleýmettik kómek Fransııada jeterlik. Úı jaldap turǵan adamnyń tabysy az bolsa, páterdiń 20-40 paıyzyn memleket tóleıdi. Ol kómek qaıtarymsyz. Áleýmettik jaǵdaıy nashar stýdentterge, ýnıversıtet qorynan qaıtarymsyz qarjy beriledi. Tipti arnaıy sýpermarketten tegin tamaq alýǵa bolady. Sosyn jumysta qosymsha istelgen saǵat mindetti túrde tólenedi. Eńbek sáıkesinshe baǵalanady. Qaı jerge barsańyzda joǵary dárejeli servıs. Adamdy kıgen kıimine qarap bólip, jarmaıdy.

– Ol eldiń mádenıeti, mentalıteti, halqynyń ustanymy, salt-dástúri týraly aıtyp berseńiz?

– Maǵan fransýzdardyń mádenıeti unaıdy. Konservatıv halyq emes. Shamaly ıtalııalyq sharm men nemisterdiń belsendiligi toǵysqan ult. Bizde jumysta asa bir ıerarhııa joq. Men kompanııa prezıdentimen ázildesip, tipti tańerteńgi kofemdi sol kisimen jıi ishemin. Úlken kisilerdi munda "sen" dep tek atymen ataıdy. Qazaqı tárbıemen ósken maǵan, bul qyzyq kórindi. Áli kúnge deıin, úlken býynǵa keıde "siz" dep keıde "sen" dep aralastyryp júremin.

– Týrısterge, sonyń ishinde qazaqtarǵa degen kózqarastary qandaı eken?

– Eger týrıst dep qarasańyz, biz mundaǵy azııalyq týrıster sanatyna kirip ketemiz. Fransýzdar tek qaltaly azıattar ǵana Fransııaǵa keledi dep oılaıdy. Solaı da shyǵar, óıtkeni Fransııa qymbat elderdiń qataryna jatady.

Erdaýlet Alǵıbaıdyń áleýmettik paraqshasynan

– Kóptegen bilimdi, belsendi jastar shetel asyp, qaıta oralmaýyna ne sebep dep oılaısyz?

– Bizdiń elde barlyǵy aqyryndap durys jolǵa túsip keledi. Men Qazaqstanǵa optımıstik kózqarastamyn. Degenmen de, eger bilimdi jastardy durys baǵalaı alǵanda, qazaq ıntelegentteri shet elderde jumys istemeýshi edi. О́ziń qalaǵan ómirge, qol jetkizý bizde ázirge qıyndaý.

– Bolashaqta  Qazaqstanǵa oralý oıyńyzda bar ma?

– Týǵan elge qaıtý josparymda bar. Biraq qazir maǵan tájirıbe jınaý mańyzdy. Ázirge qaı elde jumysymdy jalǵastyratynym belgisiz.

– Suhbatyńyzǵa raqmet.

Aızada Bıdan

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir