• USD 424.85

  • EUR 504.21

  • RUB 5.84

  • CNY 65.86

27 Qarasha, 14:27:07
Almaty

Qazaqstanda azamattardyń tabysy artyp, medıandyq (eńbekke qabiletti turǵyndardyń jartysy aratyn jalaqy) jáne ortasha jalaqy jyl saıyn óskenimen, eki jyldan beri eń tómengi jalaqy 42500 teńge mólsherinde qalyp otyr. Ekonomıster ortasha, medıandyq jalaqy men eń tómengi jalaqy arasyndaǵy aıyrmashylyq alshaqtaǵan saıyn áleýmettik teńsizdik ulǵaıa beretinin aıtady.

2020 jyldyń qorytyndysyna saı, jumys isteıtin azamattardyń jartysynan astamy aıyna 142,3 myń teńge tabady. Eldegi medıandyq jalaqy mólsheri osynsha. Eýropadaǵy ekonomıkalyq standartqa saı, eldegi tómengi jalaqy medıandyq jalaqynyń 50 paıyzyna teń bolýǵa tıis. Al Qazaqstanda ol 30 paıyzǵa jetpeıdi. Byltyr Picodi.com portaly eldegi eń tómengi jalaqy mólsheri álemdegi eń tómengilerdiń biri ekenin habarlaǵan. Muny otandyq sarapshylar da udaıy kóterip keledi.

Qarjyger Jasulan Kýshebaev eń tómengi jalaqyny esepteýdiń metodıkasyn ózgertý kerektigine nazar aýdardy

Qarjyger Jasulan Kýshebaev

 – Eń tómengi jalaqy ortasha jalaqy mólsheri men ınflıasııa deńgeıimen proporsıonaldyq túrde ósip otyrýy kerek. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda áleýmettik teńsizdik paıda bolady. Bul áleýmettik shıelenisterge ákelip soǵýy múmkin. Al onyń saldary el úshin aýyr bolýy yqtımal. Sondyqtan eń tómengi jalaqyny esepteýdiń metodıkasyn ózgertý kerek. Biz jıi úlgi alatyn Reseıdiń ózinde 2021 jyldan bastap eń tómengi jalaqy medıandyq jalaqynyń 43 paıyzyn quraıtyn bolady. Qazaqstan úkimet 2023 jyly eń tómengi jalaqy ortasha jalaqynyń 30 paıyzyn quraıtynyna ýáde berip otyr. Qalaı bolaryn ýaqyt kórseter, – deıdi qarjyger.

Ekonomıst Maqsat Halyq ortasha jalaqynyń jyl saıyn ósip kele jatqany týraly propagandamen aınalysý azamattardyń bılikke degen senimin túsiredi dep sanaıdy.

 Ekonomıst Maqsat Halyq– Shendiler halyqqa "ortasha jalaqy 200 myń teńgeden asty" degendi jıi aıtady. Shynaıy jaǵdaı olaı emes qoı. Mundaıdy estigende 60 myń, 70 myń, 80 myń teńge alyp otyrǵan azamattar ishteı kúledi. Kerisinshe, "azamattardyń kóbi 150 myń teńgege jýyq jalaqy alady" dese halyqta shendige degen senim, syılastyq paıda bolady. Bul onyń halyqqa jaqyndyǵyn kórsetedi. Ondaılardy halyq ta túsinedi. Sondyqtan azamattarmen dıalog ornatýda shynaıy jaǵdaıdy búkpesiz baıandaǵan jón, – dep atap ótti ol.

Jasulan Kýshebaev eldegi kedeılik shegin anyqtaý metodıkasy da órkenıetti elderdegi standarttarmen saı kelmeıtinin aıtady.

 

– Álemdik bank standarty boıynsha azamat kúnine 5,5 dollardan az aqsha jaratatyn bolsa, onda kedeı bolyp sanalady. Teńgemen bul kúnine 2300 teńge, aıyna 70 myń teńge. Bul esepke saı, jalaqysy 70 myń teńgeden az qazaqstandyqtar kedeıshilikte ómir súrip jatqan bolyp sanalady. Iаǵnı, elde 2 mıllıonnan astam adam kedeı degen sóz. Al bizde kúnine 1,9 dollardan az jumsaıtyndar ǵana kedekshilik shegine jatqyzylady. Mundaı metodıkamen árıne Qazaqstanda kedeıler sany az bolyp shyǵady. Biz ózimiz maqsat etip otyrǵan ozyq otyzdyqqa kirgimiz kelse, bul metodıkany ózgerýimiz kerek, – deıdi sarapshy.

 

Maqsat Halyq Dúnıejúzilik bank esebinshe, kedeıshilik shegi Qazaqstanda 8-12 paıyz aralyǵynda ekenin málimdedi.

– Eýropada azamattar azyq-túlikke jalaqynyń 10 paıyzyn jumsasa, qazaqstandyqtar 56 paıyzyn jaratady. Bul bizdiń azamattardyń azyq-túlikti kóp tutynatynyn bildirmeıdi, kerisinshe jalaqy tómendiginiń kórinisi. Sondyqtan jalaqyny arttyrmaı, eldiń áleýmettik jaǵdaıy jaqsarmaıdy, – degen pikirde ekonomıst.

Jasulan Kýshebaev balalardyń kedeı otbasylarda óskeni el bolashaǵy úshin teris áser etedi dep sanaıdy.

– Mundaı otbasyndaǵy balalar erteń áleýmettik qoǵamnyń aýtsaıderine aınalady. Ondaı balalar sapaly bilim ala almaýy múmkin, kámelettik jasqa tolǵannan keıin durys jumys tappaıdy, áleýmettik tólemderge muqtaj bolady. Kedeıshilik máselesin jasyrý balalardyń bolashaǵyna teris áser etedi. Qansha balanyń kedeıshilikte ómir súrip jatqanyn naqty bilý, ony jasyrmaý óte mańyzdy, – deıdi ekonomıst.
Melis Seıdahmetov

Almaty oblysy Kerbulaq aýdany Qyzyljar aýylynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti fılosofııa jáne saıasattaný fakýltetin bitirgen. 2015-2019 jyldary «Prezıdent jáne Halyq» gazetinde tilshi, shef-redaktor bolyp istegen. 2019 jyldan beri Qamshy portalynda qyzmet atqarady.

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir