10 Tamyz, 2020 Ekonomıka

Ekonomıst Maqsat Halyq: Nesıe keshirilsin deý – qısynǵa kelmeıtin talap

Foto: strategy2050.kz

4 tamyzda qoǵam belsendisi Janbolat Mamaı Aqordaǵa nesıe amnıstııasyn qoldaǵan 100 myńǵa tarta adamnyń qolyn ótkizgen. 5 tamyzda Qamshy portalynda jarııalanǵan "Qazaqstanda kredıtti keshirýdi qoldaısyz ba?" saýalnamasyna daýys berip jatqandardyń sany 150 myńnan asty. Olardyń 98 paıyzy kredıtiniń keshirilgenin qalaıdy. Alaıda Qamshy tilshisimen sóılesken GSB UIB bıznesti taldaý ortalyǵynyń sarapshysy, ekonomıst Maqsat Halyq kredıtti keshirý naryqtyq ekonomıka zańdylyǵyna qaıshy ekenin aıtty.

– Nesıe keshirilsin deý – qısynǵa kelmeıtin talap. Birinshiden, bul – naryqtyq ekonomıka zańdaryna saı emes. Ár azamat nesıe alǵanda, ony óteýdi de jaýapkershiligine alady. Alǵan qarjy mindetti túrde qaıtarylýy kerektigin bilip, kelisim-shart jasaıdy. Iаǵnı, qaryzdy alý bar jerde, qaıtarý da bar, – deıdi ol.

Qarjyger amnıstııa jarııalaý usynylyp otyrǵan 4 trln teńge kólemindegi tutynýshylyq nesıe somasy Qazaqstan úshin qomaqty qarajat ekenin jetkizdi.

– Bul – óte qomaqty qarajat. Máselen, byltyr úkimet 500 myńnan astam azamattyń 300 myń teńgege deıingi nesıesin jaýyp berdi. Sol kezde 105 mlrd teńgege jýyq qarjy jumsaldy. "Jyl sońyna deıin taǵy jabamyz" degen. Sonyń ózinde bul maqsatqa ketetin qarajat kólemi 200 mlrd teńgeden aspaıdy. Endi 200 mlrd teńge men 4 trln teńgeni salystyryp kórińiz.

Taǵy bir mysal keltireıin, elde koronavırýspen, koronavırýs saldarynan bolyp jatqan daǵdaryspen kúreske bılik 5,9 trln teńge bólip otyr. Buǵan el qazynasyna kásipkerlerden túsýge tıis salyqtyq tólemderdiń somasy da kirgen. Kásipkerler eńbekaqy qoryna aýdarylatyn salyqtan, jeke tabys salyǵynan, basqa da áleýmettik aýdarylymdardan qazan aıyna deıin bosatyldy. Qosymsha qun salyǵy men korporatıvtik tabys salyǵyn tóleý 3 aıǵa shegerildi. Sondaı-aq shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa 1 trln teńge bólindi. Sonda tutynýshylyq kredıttiń kólemi daǵdarysqa qarsy kúreske bólingen qarajattyń jartysynan asyp tur. Bul atalǵan somanyń óte úlken ekenin bildiredi.

El bıýdjetiniń bıylǵy jalpy shyǵyny 14 trln teńgeni quraıdy. Al amnıstııa jarııalaýǵa suralǵan soma bıýdjettiń úshten bir bóligine jýyqtaıdy. Eger azamattardyń nesıesi keshiriletin bolsa, onda áleýmettik tólemdi jasaýǵa, zeınetaqy tóleýge, qorǵanys, bilim, densaýlyq salalaryn qarjylandyrýǵa qarjy tapshy bolýy múmkin, – deıdi ekonomıst.

Maqsat Halyq kredıtti keshirý áleýmettik alalaýdy týdyrýy múmkin dep sanaıdy.

– Byltyr kredıtti keshirgende "meniń úsh balam bar, jaǵdaıym qıyn, nege 4 balasy barlardyń kredıti keshiriledi de, meniń kredıtim keshirilmeıdi" degenge saıatyn pikir kóp boldy. Bul áleýmettik alalaýdy, kelispeýshilikti týdyrady. Nesıesin jaýyp tastaǵan azamattar "nege biz nesıesin tóleı almaǵandar úshin salyq tóleýimiz kerek, olar ǵana qıyn jaǵdaıda ma" deýi de múmkin. Sondaı-aq bul qoǵam ishindegi aýyzbirshiliktiń setineýine, narazy toptyń paıda bolýyna ákelip soǵýy da yqtımal, – dep atap ótti ekonomıst.

Sarapshy nesıelik boryshy bar azamattarǵa kómektesýdiń eń tıimdi tásili – olardyń tabysyn arttyrý, sondyqtan jumyssyzdarǵa eki qolǵa bir kúrek taýyp berý kerek degen pikirde.

– Problemalyq kredıtterdiń kóbeıýi azamattar jalaqysynyń tómen bolýymen baılanysty. 2015 jyldan beri qazaqstandyqtardyń tabysy azaıǵany baıqalady. Sonyń saldarynan halyqtyń ómir súrý deńgeıi túsip ketti de halyq tabysynyń kóp bóligin azyq-túlikke jumsaıdy. Jetpegen soń bankten, mıkroqarjy uıymdarynan qaryz alady. Sondyqtan eń birinshi kezekte memleket azamattardyń tabysyn arttyrýǵa kúsh salýy kerek. Qazirgi jaǵdaıda Qazaqstandaǵy eń tómengi jalaqy 42 myń 500 teńge emes, 70 myń teńge bolǵany jón. Kelesi jyly ony 100 myń teńgege deıin kótergen durys dep sanaımyn. Sol kezde ǵana halyqtyń ál-aýqaty jaqsarady.

Sondaı-aq memleket búgingideı jaǵdaıda qosymsha jumys oryndaryn ashyp, jumyssyz qalǵan azamattardy basqa mamandyqtarǵa qaıta oqytý baǵdarlamalaryn qolǵa alýy kerek. Al azamattar qazirgi jumysynan aıyrylyp qalmaýǵa tyrysqany durys.

Mundaı shaqta kredıtti keshirý ýaqytsha effekt beredi. Kredıti keshirilgen azamat qolyndaǵy qarajatpen zat satyp alyp, ekonomıkadaǵy aınalymǵa úles qosýy múmkin, biraq bul – ýaqytsha qubylys. Erteń ol azamattar aqshasy bitkende taǵy nesıege júginýi ǵajap emes. Sondyqtan úkimet tabysynan aıyrylyp, qıyn jaǵdaıǵa qalǵan azamattardy aldymen jumyspen qamtyp, sosyn jumys ónimdiligin arttyrýǵa kúsh salýy kerk. Ár azamat – adamı kapıtaldy quraıdy. Mamannyń eńbek ónimdiligi artqan saıyn ekonomıka ósedi. Sondyqtan memleket mamannyń biliktiligin arttyrýǵa jumys isteýi kerek. Professıonal mamannyń tabysy da artady, sáıkesinshe áleýmettik jaǵdaıy da kóteriledi.

Bul tusta halyqtyń qarjylyq saýattylyǵyn arttyrý da asa mańyzdy. Qarjylyq turǵyda oń-solyn biletin azamat artyq paıyz salatyn, aldaıtyn mekemelerden aýlaq júredi. Biraq muny memlekettik deńgeıde qolǵa alyp, qarjylyq saýattylyqty arttyratyn ulttyq baǵdarlama ázirleý qajet. Ol mektep baǵdarlamasyna engizilgeni jón. Bul rette Malaızııanyń tájirıbesine súıenýge bolady, – deıdi ekonomıst.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir