09 Shilde, 2013 NEWS О́zgertý

Baıyt Qaban: «Kimsiń deme jalǵannyń jalqysymyn...»

Baıyt aqynnyń

Baıyt aqynnyń sharanasy da keppegen qoljazbasyn oqyp, aty da qoıylmaǵan rýhanı balasyn áldılep otyrmyn. Qazaqtyń bir danasy ushaqtyń aty, zaty joq zamanda: «Ushpaq bolsań zymyra!!!» - degen ǵajaıyp sóz aıtyp ketipti. Baıyttyń óleńiniń órligine qarasam Baıyt aqyn «zymyramaı-aq» kázirgi jaýger ushaqtar sekildi tike bıikke birden ushyp ketken...

Aqynnan aıtar bir sóz: «Tep-tegis jumyr kelsin aınalasy» - depti. Bala jasymnan sózdi mújip ósken «ótkir tisimmen» qansha qajalasam da Baıyt aqynnyń óleńderinde ne artyq, ne tyrtyq joq... О́ıtkeni aqyn kóńil shyndyǵyn, júrek syryn, oramdy oıyn nóser jaýyndaı túp-túgel tógip, bas aıaǵyn tup-tuınaqtaı etip túıindep tastapty. Bylaısha aıtqanda oǵan aǵadan aıtar sóz qalmaǵan sekildi.

Olaı bolsa endi Islamı kózben qarap, musylmanı pıǵylmen «órt óleńderge» sý sebelep kóreıik.

«...Qaıran da meniń qazaǵym,

Bastar ma Alla ońyna?!

Shyrmar ma shandyr toryna!?.» Qazaǵyna degen jan júreginen shyqqan duǵa sózi. Úmit te, kúdik te bar. «Musylman kúdik pen úmittiń arasynda ómir keshedi» - degen ıslamı qaǵıda boıynsha bul aqynnan da musylmandyq rýh aıdan anyq kórinedi.

Alaıda baǵzy zamandaǵy Qorqyttan bastap, ilgeridegi «Zar zaman aqyndary» beridegi Abaı, Maǵjan, Muqaǵalı... keshegi kereıdiń Kákeıine deıin «QAZAǴYM» deıtin dert kóńil Baıyt aqynda da qabynyp tur. Jánnatqa jetse de, Jahannamaǵa tússe de qaıran qazaǵymen birge qalmaq. Jankeshti súıispenshilik ár óleńinde «men mundalaıdy» Sendiredi, senesiń múltiksiz! «Qazaqpen qatty aýyryp» endi, endi táýirlene bastaǵan men paqyr da esh kúmánsiz sendim.

«...Men qazaqpyn álmısaqtan qazaq degen atym bar,

Talǵamy bar adam bolsa

tátti jyrdy aǵyzamyn tańdaıǵa sap tatyńdar.

Qazaq degen uly elimniń qýanyshyn, qaıǵysyn,

Barsha álemge bútinimen jetkizbesem

aqyn bolyp ne qylamyn, atyńdar...» О́z otyna órtenip turǵan aqynǵa ólimniń ózi súıkimdi kóringendeı.. Ol úshin eger qazaǵynyń qýanysh, qaıǵysyn jeterine jetkize jyrlaı almasa aqyndyq ta aqyndyq emes, ómir de ómir emes sirá!. Bes qarýyn asynyp, tulpar attyń ústinen týra Mahambet aıqaılap turǵandaı... Bul aqynnyń ózine qoıǵan úlken, tym úlken shart talaby. Jaratqan Alla órtti aqynnyń ór tilegin qabyl qylsyn.

«...Men barymda myna dúnıe keremet bop kerilsin,

Keri tarlan óleńderim jalyn bolyp

kókirekten tógilsin.

Jyrlaı jyrlaı men ketermin

jalǵan sumnyń jasyrynyn pash etip,

Sodan bastap men ómir súrgen qyp-qysqa jyldar

keleshek kúnge qyp-qyzyl shoq bop kórinsin...» Adamı senim, aqynı asqaq ta nyq úmit… Dármendi uldyń dáýirine ıe bolǵan ústem úni.

Qaıtersiń. Súıispenshiligine tańqala súıindim, «kózsizdigine» keıip kúıindim...

Iá, Alla Taǵala shyn aqyn pendeleriniń osyndaı ekenin bilip Quran kárimde «Shuǵara» (Aqyndar) súresin túsirgen eken ǵoı.

Mekkedegi Qaǵbaǵa óleńderi qurmetpen ilinetin Arabtyń alǵyr aqyndary alǵashqy aıattar túskende onyń sheshendigi men tereńdigine tánti bolyp estileri óz óleńderin qaıtaryp alýy da tegin emes eken.

Baıyt aqynda da osy márt minez tasyǵan sútteı asyp tógiledi. Darhan dalada soqqan daýyldaı azynap, quıyndaı uıtqıdy. Qarańyz:

«...Bul sózimdi estigen soń:

«QUTYRYNYP KETTI BAIYT» dese desin nadandar,

Jaǵdaıym joq oǵan meniń alańdar.

Ágerákim qutyrǵanda mendeı bolyp dúnıeni terbese,

Qutyrynsa qutyrynsyn adamdar...» Boldy, pendeshiliktiń betine túkirý de bar, pendeshilikten aıyǵý da... ásirese rýhy asaý aqyndarǵa jarasady eı. Budan bylaıǵy pendelerdiń pysh pyshy túkke jaramaıdy, degisi kelgenin deı bersin.

«...Tyńda biraq:

Saǵan meniń bir sózim bar

aıtpaq bolǵan kóp ýaqyt, kóp aıdan,

Men oılandym sen de oıshyl adamzatpen teń oılan.

KО́P JYL BOIY SAǴAN ERIP MEN AILANDYM

О́RKО́KIREK DÚNIE,

JETER ENDI MAǴAN ERIP SEN AILAN!!!» Sap, sap baýyrym! Sabyr... Kók tiregen asqar Altaıdyń keýdesinde jaralǵan saǵan asaqtyq jarasady. Bilemin, uraǵa jyǵylýdan qoryqpaısyń. Sonda da atyńnyń tizginin tarta shap. Sabańa tús...

«...Bárin aıtyp qaıǵymnyń naǵylamyn,

Taǵdyryma syzylǵan baǵynamyn» Áp bárekeldi, shyn aqynnyń júregindegi ımannyń shoǵy bul. Onsegiz myń ǵalamdy ǵajaıyp saraı etip jaratyp, jerdi Jánnattyń jazırasy boldyrǵan jaratýshy Alla adamzatty onyń eń súıkimdi qonaǵy etip, sezim men aqyl degen ǵajaıyp qasıetpen qosa syılapty. Sol arqyly máńgi mekenin tanysyn, Jaratýshysyna jalbarynyp kepildikpen aldyma kelsin dep jarlyqtaryn jiberipti.

Bálkı osy shaqyrýdy shyn aqyndar artyǵyraq tanıtyn bolý kerek:

«...Qyzdyń torǵyn kóılegindeı

Kúzdiń qońyr keshinde,

Qońyr beldiń tósinde:

Qol ustasyp ún shyǵarmaı kúlimdep,

Kóp turyp ek saqtaldy ma esińde...» Jańaǵy daýyldaı uıtqyp, borandaı boraǵan Baıytty endi tanymaı qalasyń. Syzylǵan náziktik. Kórikti dúnıe men pendeniń kóńil úılesimin kórkem sózben qandaı ádemi kestelegen á! Adamǵa osyndaı ǵajaıyp zerde sezimdi Jaratqan ıem aıamaı syılaǵan-aý!..

«...Júr aıaýlym, sen ekeýmiz sonaý alys taý ishine baraıyq,

Baraıyq ta ózimizge ózge kózben qaraıyq.

Janymyzdy, tánimizdi japyraqpen jabaıyq,

Taýdyń uly, taýdyń qyzyn taý ishinen, tal ishinen tabaıyq...»

Mynaý óleń sonaý ADAM-ATA, HAÝA-ANANYŃ Jánnattaǵy kezin sýrettep turǵan joq pa. Aqyn janynyń rýhyndaǵy ıman degen osy.

«...Sodan keıin jalań aıaq tańǵy shóptiń shyǵyn keshken,

aıaq «saýsaqtarynyń»

Arasyna qystyrylǵan sý shópterdi ... dirildegen náziktikti kóreıin...»

Iаpyr-aı, tańǵy shyqty keshken jalań aıaq qyzdyń bashbaılarynyń arasyna qystyrylǵan sý shópter de osyndaı sulý ma edi. Kim baıqaǵan, netken kóregendik deshi...

Quran Kárimde: «Men senderdi topyraqtan jarattym, jáne topyraqqa jiberem, qaıta topyraqtan tiriltip alyp aldyma jınaımyn» degen maǵynadaǵy aıattar bar. Biz pendeler de topyraqtan týyp, topyraqqa ketip jatqan eki shyndyqty eriksiz moıyndasaq ta, qaıta topyraqtan shyǵatyn úshinshi naǵyz shyndyqty erikti moıyndaýǵa erkimiz jetpeı júr ǵoı...

Baıyt aqynnyń óleńderinde basqy eki aqıhat kóp aıtylǵan, óte kóp aıtylǵan. Ántek úshinshi aqıhat kem.

Aqyndyqty qazaqtyń sarqylmaı jalǵasqan rýhanı darııasy desek Baıyt aqyn da Abaı atasy men Aqyt qajy babasynyń «baıansyz dúnıeden baz keship, baqıda aldyna baratyn jaratýshy jalǵyz Allaǵa» degen mahabbatyn arnaıdy degenge úmitim zor.

Ámın!

Izgi nıetpen muqtaj haldegi ABAI HAMZA

2013.04.14

Ulanbatyr qalasy.

***

Kóz surama kózi soqyr kisiden,

Sóz surama sózi soqyr kisiden.

Sóz aıama sóz qadirin biletin

Talǵamy bar úlkennen de kishiden,

Sóz asylyn túsingender - ADAMDAR,

Sóz asylyn túsinbegen - NADANDAR.

ADAMDARǴA sóz asylyn jetkizýge jarańdar,