Nur-Sultanǵa jaqyn Qosshy aýylyndaǵy zań buzýshylyqty"kryshavat" etip otyrǵan kim?

Aqmola oblysy, Selınınograd aýdany, Qosshy aýyly, Lesnaıa Polıana turǵyn úıinde oryn alyp jatqan oqıǵalar jergilikti halyqqa unamaıdy. Turǵyn úı keshenin salýshy "Alıansstroıınvest"  jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi 2005-2006 jyldary ǵımaratty turǵyzyp, turǵyndar óz páterlerine 2010 jyly kirgen eken. Qazirgi aýyldyń turmys-tirshiliginde oryn alyp jatqan jáne turǵyndardy mazalaǵan jaıt týraly  Qamshy.kz aqparat agenttigi másele qozǵaıdy. 

"О́zin-ózi basqaratyn menshik úıler ıeleriniń odaǵy" Qoǵamdyq birlestiginiń zańgeri, Qosshy aýylynyń turǵyny Abdýkaımov Áljan myrza:

"Dál qazir "Alıansstroıınvest" qarapaıym turǵyndarmen oıyna kelgenin jasap jatyr. Birinshiden olar zańsyz kelip jeke kásipkerler jalǵa alǵan jertóleniń esikterin jaýyp ketedi. "Keńsesine baryp nege olaı jasadyńdar?" dese, "biz emes" dep jaýap beredi. Qalaısha olar emes, vıdeoda barlyǵy anyq kórinip tur ǵoı.

Ekinshiden, olar bir ǵımarat eki kásipkerdiń qolynda, ıaǵnı bir páterdiń eki ıesi bar ekenin moıyndaǵysy kelmeıdi. Demek, 5 qabatty úıdiń qojaıyny bólek, ishindegi páterlerdiń qojaıyndary bólek. Zańǵa sáıkes bir ǵımaratqa eki jaqtan ıelik etý degen joq. Zań boıynsha páterler satylǵan soń turǵyndarǵa zańdastyryp berýi kerek. Al bular zańdastyrýdyń ornyna bul kóp qabatty turǵyn úıdi "Sesna bankke" kepilge qoıady. Lesnaıa Polıana jeri men kóp qabatty úıler TOO "Alıansstroıınvest" balansynda. Úshinshiden, olardyń artynda bireýdiń turǵany anyq. Sebebi biz turǵyn úı salýshylardyń ústinen prokýratýraǵa baryp, talaı talap- aryz bergenbiz. Biraq olar "dálel joq" dep esikten shyǵaryp salady. Dál osy aýylda bolyp jatqan oqıǵa Prezıdent ákimshiliginiń nazarynda da bolǵan. Olar bul tapsyrmany Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine sheshýge joldaǵan. Al, mınıstrlik ony bizdiń oblys ákimine tapsyrdy. Oblys ákimi aýdan ákimine jiberdi. Aýdan ákimi Tátkeev Malǵajdar Sattaruly ary qaraı jumysty kimge tapsyrǵany belgisiz. Mınıstrdiń tapsyrmasy boıynsha jumys toby qurylyp, osy máseleni 31-shildege deıin sheship, qorytyndysyn shyǵarý kerek bolǵan. Biraq másele áli belgisiz. Eger naqty aqıqaty ashylatyn bolsa, biraz adamnyń "bylyǵy" ashylyp qalýy múmkin. Zańda bul úıler salynyp bitken soń ákimdikke tapsyrylýy kerek bolatyn. Ol jasalmaǵan. Prezıdent ákimshiligine de aryzdanǵan bolatynbyz, esh ózgeris joq. Sonda atalǵan jaýapkershiligi shekteýli seriktestik  Qazaqstan zańyna baǵynbaı ma?! Aýdan ákimdigi zańdy taptaǵan JShS-ne   kómek berip otyr ma? Negizi kóp qabatty úıdiń jertóleleri  sol úıdiń turǵyndaryna tıesili bolýy kerek. Al olar ózderi  zańdastyryp alyp, sata bergen. Buǵan quzyrly organ ókilderi qalaı ǵana jol berip qarap otyr.? Olardy "kryshavat" etip otyrǵan bireýdiń bary anyq. Mundaǵy  jertóleler zań boıynsha turǵyndarǵa tıesili. Suraq: "Ádilet mınıstrligi qalaı bul jertólelerdi zańdastyrǵan sonda? Endi ne istemek kerek?",- deıdi.

"Alıansstroıınvest" zańdy belshesinen basyp, qalaǵanyn istep, úıdi kez-kelgen ýaqytta kepilge qoıa alatyndyǵyn eskeretin bolsaq, jaqyn ýaqytta turǵyndar baspanasyz qalýy da. múmkin. Jertóleni kishigirim bıznes ortalyǵyna aınaldyrǵysy kelgen turǵyn úı salýshy kompanııanyń bylyǵy az emes sııaqty. Elordamyz Nur-Sultan qalasyna tıip turǵan eldimekende osyndaı bassyzdyqtar oryn alyp jatsa, basqa jerlerdi sóz etpeı-aq qoıýǵa bolady. Eń aldymen osy istiń aq-qarasy anyqtalyp, mınıstrdiń bergen tapsyrmasy oryndalýy tıis. 

"О́zin-ózi basqaratyn menshik úıler ıeleriniń odaǵy" qoǵamdyq birlestigi Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevqa hat joldaǵan bolatyn. Munda  aýyldaǵy ahýaldyń aýyr ekendigi jazylǵan. Hatta kórsetilgen turǵyndardyń usynystary men ótinishin, aryz-shaǵymyn zańger bizge óz aýzymen aıtyp berdi. Biz saıtqa prezıdent Qasym-Jomart Toqaevqa jazylǵan hattyń kóshirmesin de jarııalap otyrmyz. Osydan birneshe aı buryn Toqaev Qosshy aýylyna baryp qaıtqany belgili. Bul másele endi  Prezıdentti de únsiz qaldyrmaıdy dep senmiz. Endi turǵyndardyń  osy ýaqytqa deıin sheshilmeı kelgen túıindi saýalyna Prezıdent aralaspasa, onyń "jabylǵan qazan" kúıinde qalatyn túri bar. Bul maqalaǵa Prezıdent ákimshiligi baspasóz hatshysynyń tarapynan  naqty jaýap alamyz dep oılaımyz.

Hat orys tilinde jazylǵan

Dál osy hattan keıin Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstriniń tapsyrmasymen komıssııa qurylyp, osy máseleni sheshý kerek bolǵan. Biraq tapsyrma aýdan ákiminiń qolyna jetkenimen, sheshilip jatqan eshnárse joq. Sebebi problema shyqqan jerine qaıta kelip, taǵy toqtap qaldy. Suraq: Prezıdent ákimshiliginiń, mınıstrdiń aıtqany nege oryndalmaıdy, másele áli kúnge deıin nege sheshilmeı otyr? Sonda joǵary jaqtyń buıryǵy bos sóz bolyp qalǵany ma?

Aqmola oblysy, Selınınograd aýdanynda bolyp jatqan dál osy máseleni quzyrly organdar kómegimen sheshý úshin kóp ýaqyt ketpes. 2012 jyldan beri sottasyp kele jatqan qarapaıym turǵyndar áli de eshqashan berilmeıtinin aıtyp otyr.

–Sonda máseleniń aqıqatyn kim aıtady?! Qordalanǵan túıindi kim sheshedi?  Sot pen oblys, aýdan ákimderine senim joq. Biz endi sarabdal saıasatker, dıplomat Prezıdent Toqaevqa ǵana senemiz?"– deıdi turǵyndar.

Áljan Abdýkaımov zańger:

"Olar turǵyndardy aldap, jertólelerdi birneshe adamdarǵa satyp halyqty ábigerge salǵan. Turǵyndar qazirgi tańda sol "Alıansstroıınvestpen" sottasyp jatyr. Satqan adamdarynan jertólelerdi qysym kórsetý arqyly qaıtadan tartyp alyp otyrǵan. Olardy tyıatyn zań bar ma, olarǵa toqtaý aıtatyn kim  bar?",- deıdi zańger.

Bul másele sheshilmese, jaǵdaı kúrdelene túsedi. Zańgerdiń aıtýynsha, aldaǵy ýaqytta atalǵan másele sheshilip, zańdy óreskel buzǵandar anyqtalyp, oǵan kináliler jazaǵa tartylýy kerek.

Bolashaqta elordanyń abyroıyn kóteretin osy aýdandar bolýy ábden múmkin.

Selınograd aýdany – Aqmola oblysynyń ońtústik -shyǵysyndaǵy ákimshilik-aýmaqtyq bólik (1961 jylǵa deıin Aqmola aýdany). 1928 jyly  qurylǵan. Jer aýmaǵy 8,3 myń km². Turǵyny 46,3 myń (2006). Aýdan aýmaǵyndaǵy 55 eldimeken 15 aýyldyq okrýgke biriktirilgen. Aýdan ortalyǵy — Akmol aýyly.