Jumash KО́KBО́RI. Qazaqstannyń azamattyq "Azat" qozǵalysyna qalaı keldim?

Eń aldymen «Azat» Qozǵalysynyń tarıhı mańyzy men onyń qurylý tarıhyna qysqasha sholý jasap kórelik. 

 Qazqstandaǵy tuńǵysh saıası uıym – «Qazaqstannyń azamattyq «Azat» qozǵalysynda» bolǵan nebary eki jylǵa jeter-jetpes ýaqytym, tutastaı bir ǵasyrǵa tatyrlyq jyldarym bolǵanyn nesine jasyramyn. «Azat» qozǵalysy eń aldymen Qazaqstan táýelsizdiginiń qarsańynda dúnıege kelip, qysqa merzimde el táýelsizdigin júzege asyrýǵa ólsheýsiz úles qosqan saıası uıym bola bildi. Osy jyldar ishinde «Azat» qozǵalysy:

Eń birinshi, «Qazaqstan» táýelsizdiginiń deklarasııasy Jobasyn dúnıege ákeldi, Qazaqstan halqyn osynaý uly kúnge ázirledi,  «Odaqtyq shart» degendi boldyrmaı tastady, «GKChP» (bul Tótenshe jaǵdaılar jónindegi memlekettik komıtet deggendi uqtyratyn)   kezinde «Azattyqtar» halyq jaǵynda jáe QR prezıdenti jaǵynda bolyp, tóńkerisshilerdi ashyq moıyndamady. Oǵan dálel «Azat» gazetiniń «Búlikshiler» degen ortaq atpen tótenshe sanynyń jaryq kórýi bolǵan. QR Jańa Konstıtýsııasynyń jobasyn ázirlegen de osy «Azat» boldy.

Ekinshi, «Azat» - Qazaqstandaǵy tuńǵysh demokratııa bastaýynda turdy jáne demokratııany is júzinde júzege asyra bildi, qozǵalystyń alǵashqy bólimshesi Shymkentte qurylǵan «Betburys» uıymynan bastaý alady. Bólimsheniń teń tóraǵalary: Sháken Orynbekov, Ilesbek Baıjanov, Danııar Ilııasov, Ábilasan Shádenovtar boldy,

Úshinshi, Respýblıka Joǵarǵy Keńesi Parlamentinde qaralyp jatqan memlekettik til tartysynda «Azat» óziniń sonda depýtat bolyp otyrǵan  teń tóraǵasy  Nurbaqyt Qoıshybekov arqyly jáne sol kúnderi «Azat» qozǵalysy belsendileri Úkimet úıiniń aldynda osy oqıǵaǵa baılanysty beıbit mıtıngi ótkizip, qazaq tiliniń memlekettik mártebege ıe bolýyna zor yqpal etkeni de jalǵan emes,

Tórtinshi, «Azattyqtar» «Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendigi týraly Deklarasııanyń» jańa nusqasyn ázirlep, onyń qalaı da der kezinde qabyldaýyna atsalysty,

Besinshi, «Azat», 1986 jylǵy Almatydaǵy áıgili Jeltoqsan kóterilisine saıası baǵa berýge yqpal jasap baqty jáne tar qapasta otyrǵan Jeltoqsan qaharmandaryn merziminen buryn bosatyp alýǵa bar kúshterin jumsady, sol sharalardy júzege asyrý úshin Úkimet Úıi aldynda «azattyq» azamattar ashtyq ta jarııalady

Altynshy, Oral orys kazaktarynyń bassyzdyqtaryn der kezinde aýyzdyqtatqan da osy Qozǵalys bolyp, oǵan «Azat» qozǵalysynan 113 adam qatysyp, olardyń aralarynda: A.Zeınýllın, O.Sáýlebaı, J.Qýanysháli, A.Qadyrbaeva, N.Orazbaev, D.Satypaldy, S.Erǵalı syndy qozǵalys belsendileri boldy,

Jetinshi, Beıbit elge qyryq jyl qyrǵyn jasap kelgen Semeı ıadrolyq polıgonyn jabaýǵa bir kisideı at salysty, ol kezde Semeıde bolǵan «Azat» belsendileri mynalar edi: Jambyl oblystyq bólimshileriniń basshylary: A.Syrǵabaev, A.Úsibalıeva, J.Abdýllaeva, N.Álimulov, Sh.Jaljanova, semeılikter: R.Altaıuly, S.Saqaluly, G.Erýova, almatydan:M.Esenálıev, A.Asylbekov, J.Kenebaılar boldy, Pavlodardaǵy Ermak basqynshynyń (uıymdastyrýshylar: A.Asylbekov, Bıkesh Dúrmenova, svetlana Qondykerova, B.Dárimbet, D.Satypaldy, t.b., Almatydaǵy Dzerjınskıı jaýyzdyń eskertkishterin kúshpen aldyrdy «uıymdastyrýshy Hasen Qoja Ahmet, t.b.), t.b. tolyp jatqan elimiz ómirindegi asa mańyzdy oqıǵalarǵa at salysty, Qazaqstan táýelsizdigin baıandy etti. Qozǵalystan tuńǵysh ret respýblıka parlamentine: Nurbaqyt Qoıshybekov, Asqar Syrǵabaev, Jaasaral Qýanysháliniń ár qaısysy óz kúshimen jeńiske jetip,  depýtattar boldy.

Bul jeti tarmaq - «Azat» qozǵalysy ýaqyt-ýaqytymen ult ıgiligi úshin júzege asyra bilgen eń mańyzdy saıası sharalar bola bildi. Sonyń nátıjesinde «Azat» qozǵalysy shyn mánindegi ulttyq saıası qozǵalysqa aınaldy.  Bul sol tus úshin úlken jetistik edi. HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq memlekettiginiń bastaýynda bolǵan «Alashorlda» Úkimetiniń serkeleri: Álıhan Bókeıhanuly, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Muhametjan Tynyshbaıuly, Halel Dosmuhametuly, Jahansha Dosmuhametuly, Mustafa Shoqaı, t.b. ult kósemderinen keıin saıasat sahnasynan «Azattyqtar» shyqqan edi.

Qazaqstannyń azamattyq «Azat» qozǵalysynyń tuńǵysh Quryltaıy Almaty qalasynda 1990 jyldyń 30-maýsymynda saltanatty jaǵdaıda ashyldy. Azamattyq «Azat» qozǵalysynyń jeti teń tóraǵasy saılanyp, Qozǵalystyń Jarǵysy men Baǵdarlamasy bekitildi. Quryltaıdy úsh adam júrgizip otyrdy. Olar: Qazaqstan KP Almaty qalalyq komıtetiniń burynǵy ekinshi hatshysy Marat Shormanov, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Sábetqazy Aqataev jáne Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty, sáýletshi ári qurylysshy Nurbaqyt Qoıshybekov edi. 

Quryltaı barysynda jeti adam teń tóraǵa bolyp saılandy: Mıhaıl Esenálıev, Sábetqazy Aqataev, Marat Shormanov, Nurbaqyt Qoıshybekov, Saıyn Shapaǵatov, Gúljıhan Bıboldınova jáne Gennadıı Golovastıkov. Al, Mardan Báıdildaev pen Maqash Tátimov qurmetti tóraǵalar boldy. Sáken Júnisov pen Dýlat Isabekovterge «Azat» gazetin shyǵarý tapsyryldy (bul eki jazýshy ol mindetti atqara almaǵan sııaqty. Keıin, gazettiń bas redaktory bolyp, Batyrhan Dárimbet, orynbasary bolyp, men, Jumash Kenebaev saılanǵan edik...). 40-qa jýyq azamat Úılestirý Keńesiniń múshesi bolyp saılandy.

«Azattyń» myna oblystarda bólimsheleri boldy: Ońtústik Qazaqstan, Aqtóbe (06.04.1991), Qyzylorda (24.11.1990), Batys Qazaqstan (08.12.1990), Jambyl (12.01.1991), Semeı (29.06.1991), Mańǵystaý (09.12.1990), Almaty qalalyq, Almaty oblystyq jáne myna qalalarda: Kókshetaý (19.01.1991), Pavlodar (30.03.1991), Soltústik Qazaqstan, Jezqazǵan, Qaraǵandy, Qostanaı, t.b.

«Azattyń» Aqsaqaldar alqasyna: Maqash Tátimov, Mardan Báıdildáev, Kamal Ormantaev, Ámına Nuǵymanova, Jaǵda Babalyqov saılandy.

«Azat» qozǵalysynyń úni ári járdemshisi «Azat» gazeti boldy. Ony negizinen bas redaktor Batyrhan Dárimbet jáne men Jumash Kenebaı  shyǵaryp turdyq. Budan basqa «Azat» qozǵalysyn keńnine nasıhattap turǵan «Azattyq» radıosynyń Qazaqstandaǵy bıýrosynyń bastyǵy Qııal Sabdalın boldy. Keıin onyń qasyna Saıasat Beıisbaı kelip, atsalysty. Buadan keıin Batyrhan Dárimbet pen men  ol radıonyń shtattan tys tilshisi bolyp, habarlar berip turdyq. Al, Almanııanyń Múnh qalasyndaǵy «Azattyq» radıosy qazaq bóliminiń dırektory Hasen Oraltaı, tilshiler: Sýat Sherýshi, Nurkámal Pynar, Ábdýlaqap Qara, t.b. azamattar Qazaqstandaǵy saıası jaǵdaılardy jiti baqylap otyrdy. Onyń ishinde bizdiń «Azat» qozǵalysyna basty nazar aýdaryp turdy.

«Azat» qozǵalysynyń ómirindegi taǵy bir aıtýly oqıǵa, 1991 jyldyń maýsymynda Almatyǵa Túrkııadan júz elýdeı kileń bir «sen tur, men ataıyn» deıtindeı, qany sorǵalap turǵan ultshyl, túrikshil azamattar shyǵyp, jolaı Baký, Qazandy basyp, bizge taban tireýleri boldy. Ol topty «Azattyq» radıosy qazaq bóliminiń dırektory Hasen Oraltaı, úlken túrikshil ǵalym Turan Iаzǵan, Shaban Qaratash, Sherızat Doǵry, Erdoǵan Asylúıje, Sydyhan Ulyshaı, t.b. esimderi túrik álemine jaqsy tanys tulǵalar bar bolatyn. Úsh kún olarmen birge bolyp, esten ketpes ǵajaıyp kúnderdi basymyzdan keshkenimiz, Hasen Oraltaı men Ámına Nuǵymanova tuńǵysh ret Medeý shatqalyn kúńirentip, «Alash» marshyn oryndaǵany, ol arada «Azattyq» radıosynyń tilshisi Qııal Sabdalınniń bolǵany, Sábetqazy Azqataı, Marat Shormanov, Jaǵda Babalyquly, Hasen Qoja Ahmet, aqyn Muhtar Shahanovtyń qonaqtardy arnaıy kútip alǵany, Kompartııa ókilderi Tólen Ábdik pen Ǵadylbek Shalahmetovtardyń bizdiń «Alash» marshyn oryndaǵanymyzdan shoshyp ketip, qasha jónelgendiri, túrik mılletshilerimen jaqsy dostyq qarym-qatynas ornatqanymyz, birneshe ret Túrkııada, Almanııada bolǵanymyz, soǵan kýá...

Mine, Qazaqstannyń azamattyq «Azat» qozǵalysynyń qurylý tarıhy qysqasha osyndaı bolǵan. Qozǵalys týraly qalǵan áńgimeni tarıhshylar men ol qozǵalysqa at salysqan «Azat» belsendileriniń enshisine qaldyra turyp, endi ózimniń bul «Azat» Qozǵalysyna qalaı kelip qalǵanym jóninde baıandaımyn...

(jalǵasy bar)

qamshy.kz