«QAZAQ» ATAÝY MEN QAZAQ ULTYNYŃ ShYNAIY TARIHY

"Qazaq handyǵyna 550 jyl" shyǵarmashylyq báıgesine! 

1-bólim. Qazaqy rýlardyń shyǵý tegin  «máńgúrt-tarıh» sheńberinen tys zertteý!

Adamnyń adam bolyp qalyptasýy úshin, materıaldyq jáne rýhanı qajettilikterin óteý kerek. Materıaldyq qajettilikti bilemiz. Rýhanı qajet nárseler ne, deseńiz,  bul – til, din jáne tarıh sııaqty rýhanı bilimder!

Mysalyǵa, óz tarıhyn bilmeıtin kisi, bilmestik kesirinen óz ata-babasyn tanymaı, tipti dushpan sanap, ózine jaýlyq ister jasaýy múmkin! Mundaı áreketti, Sh. Aıtmatov sózimen aıtqanda, «máńgúrttik» dep ataıdy. Keńes ókimeti, qazaq tarıhyn burmalap, óńin teris aınaldyryp, ata-babalarymyzdy tanymastaı etip, edáýir zalalyn tıgizgen! Táýelsiz el bolsaq ta, joǵalǵan tarıhty qalpyna keltirý men damytý ońaı bolmaı otyr! Shúkir, bıylǵy, qazaq handyǵynyń 550-jyldyq mereıtoıy, tarıhı sanamyzdy túgendeýge eleýli úles qosary anyq! Degenmen, másele jeterlik! «Aýrýyn jasyrǵan – óledi» deıdi. О́kinishke oraı, qazirgi qazaq eliniń tarıhy – bul, áli de bylyǵy kóp «máńgúrt-tarıh» deńgeıinde! (Eskertý! «Máńgúrt-tarıh» ataýyn, tarıhymyzdaǵy shyǵý tegimizdi tanymastaı ózgertken burmalaýlardyń  bar ekenin kórsetý úshin qoldanyp otyrmyn!)

Tarıhty túzetý úshin de, onyń burmalanǵan jerleri men kezeńderin anyqtap alaıyq. Tarıhı tanymymyzdy zymııandyqpen shatastyrýlar sonaý Aq patshaǵa bodandyq kezeńde bastalǵan. Al, Keńes О́kimeti tusynda bul is  shyrqaý bıigine jetken. 1) 1916-1921 jáne 1930-1933 jyldardaǵy asharshylyq qyrǵyny; 2) 1918-jyldan bastalǵan arab árpindegi dinı-tarıhı kitaptardy joıý; álipbıdi arab árpinen latynǵa, sosyn kırıl árpine kóshirý; 3) 1937 jylǵy «halyq jaýlaryn», ıaǵnı qazaq zııalylaryn atyp-qamap joıý; t.b. nebir zobalańdar ótti ǵoı! Ol zamanda, halqymyz tarıhty túgendemek túgili, óz basyn aman alyp qalýdyń ózimen áýre boldy emes pe?! Iаǵnı, tarıhı kitaptarymyz, ony biletin tarıhshylarymyz túgeldeı joıyldy!

Keńes ókimeti, munymen qoımaı, tarıhı tanymynan qol úzgen qazaq halqyn, óńi teris aınalǵan «tarıhpen» oqytyp, myılaryn «quldyq sanaǵa» jadylaýǵa kirisken. Iаǵnı, Kompartııanyń (ıaǵnı orys-jóıit ǵalymdarynyń) qatań qadaǵalaýymen, myń-san úzikterden burmalana qurastyrylǵan «Qazaqstan tarıhy» atty shaǵyn ǵana «máńgúrt-tarıh» deýge bolarlyq oqýlyqtar jazylǵan. Bul kitapshada, negizinen «Qazaqstannyń Reseıge óz erkimen baǵynýy» táptishtep «jyrlanady»! Al oǵan deıin, «qazaq» tarıhy qaıda bolǵan deseńiz, jaýaby bulyńǵyr! Olardyń sıpattaýynsha, qazaq tarıhy ejelgi saq taıpasymen astasyp «qas-saq» bolyp, sonaý saq dáýirinen beri «eleske aınalǵan»! Iаǵnı, «qas-saq» bolyp eshkimge kórinbeı-bilinbeı, tarıhı jazbalarǵa ilikpeı júre bergen-mys... Saqtardy núkister jaýlaǵan, sosyn ol mekendi úısinder basyp alǵan. - Ol kezde qazaq (ıakı, «qas-saq») qaıda boldy?- deseńiz – Belgisiz-mys!...

4-7-ǵasyrlarda kóktúrikter aty-shýly elge aınaldy. Shyǵysta Qytaıǵa, batysta Derbentke deıingi aımaqta Alyp qaǵanat qurdy!

8-9-ǵasyrlarda túrkesh, qımaq, oǵyz-qypshaq, qarluq, uıǵyr, qyrǵyz, tatar elderi Turan dalasynda áıgili elderge aınalyp, dalany dúbirletken.

10-12-shi ǵasyrlarda Qarahan, Horezm-shah, Qaraqytaı (Batys Lıao) memleketteri qurylǵan.

- Bul zamandarda qazaq ulty qaıda boldy? Saq zamanynan qalyptasqan «qas-saq» qaıda júrdi? Ol jaıly derek nege esh jerde joq? – Jaýap túsiniksiz! Iаǵnı, «qas-saq» taıpalary túrik, túrkesh, qımaq, oǵyz-qypshaq, qyrǵyz atanyp ketken be? Álde, olarǵa baǵynyshty bolyp júrgen be? – Belgisiz-mys...

Sosyn, kórinbeıtin «qas-saq» ata-babamyzdy Shyńǵyshan-mońǵoldary shapqynshylyq jasap, basyp alypty-mys! 13-15-ǵasyrlarda Shyńǵys áýleti, shyǵysta: Koreı men Qytaıdy; batysta: Vengrııa(mádııar), Rum(Osmanly túrikteri), Iran, Irak, Sırııany; túskeıde: Aýǵanystan, Úndistandy; teristikte: Tumandy teńiz (Soltústik muzdy muhıt teńizderi) ben batpaqty ormanǵa ulasatyn orys knıazdikterin baǵyndyrypty! – Ol kezde qazaq ulty qaıda boldy? Ne istedi? - Bul suraqtarǵa da naqty jaýap joq! Mundaı únsizdikter mynadaı kúmándi oılarǵa jeteleıdi:

– Shamasy, qazaq ultynyń qypshaq, qańly, úısin, dýlat, naıman, kereı, sııaqty jeke rýlary, ózderin «túbinde aıbyndy qas-saq bolamyz» dep, biraq ta, bir-birimen birige almaı  15-shi ǵasyrǵa deıin júrgen shyǵar?! Basqasha aıtqanda, «qazaq» ulty sonaý saq zamanynan keıin «qas-saq» atalyp, quldyqtan quldyqqa túsip, tarıhshylardyń kózine kórinbegen-mys!

–  Joq! Olaı emes! Bul oılar – sizderge óńi teris aınalǵan «máńgúrt-tarıhty oqytýdan» paıda bolǵan teris túsinikter! Shyndyq múldem basqasha!... Mysalyǵa, óz aǵa-inińdi, jaqyndaryńdy moıyndamaı, olarmen biriktiretin ata-babańdy joqqa sanap: «Men áýelden bar bolǵanmyn, ata-babalarymnan buryn bolǵanmyn! Ata-babamnyń, jáne aǵa-inilerimniń maǵan eshqandaı týystyǵy joq!» - deý qandaı «máńgúrttik» dersiz? О́kinishke oraı, bizdiń tarıhymyz, osyndaı adasý jolynda júr!

Reseıdiń aq patshasy, sosyn Keńes ókimeti qazaq, qyrǵyz, qaraqalpaq, ózbek, tatar, bashqurt, noǵaı sııaqty túrki halyqtarynyń bárin ózine baǵynyshty etken soń, olardyń tarıhı kitaptaryn joıýǵa, ári «máńgúrt-tarıh» jazyp, túrki halyqtaryn bir-birinen bólshekteýge, ózara óshtestirýge, jáne ortaq babalaryn tanymastaı «máńgúrt etýge» baryn salǵan. Mine, osyndaı sebepterden de, biz, sonaý saq zamanynan «qazaq» ultyn izdep adasyp júrmiz! Durysynda kórshiles, tili, tegi, el-jurty men tarıhy bir bolǵan baýyrlas ulttardyń qaı zamanda bizben birge bolǵandyǵyn, qandaı elde ómir súrip, qalaı atalǵanymyzdy, qashan jáne qalaı bólingenimizdi zertteýimiz kerek edi!...

17-shi ǵasyrdaǵy orys jáne eýropa saıahatshy-zertteýshileri Azııany barlaý arqyly mynadaı derekter qaldyrǵan: «túrik tilin biletin adam Vengrııadan Qytaıǵa deıingi elderde jergilikti jurtpen aýdarmashysyz-aq sóılesip túsinise alady». Iаǵnı, 17-ǵasyrǵa deıin túrki jurty týystyqtaryn joǵalta qoımaǵan! Ejelden Turan dalasy dep atalǵan bul ólke, sonaý parsy tarıhshylarynyń, jáne Zaratýshtra dinı-kitabynyń jazbalarynan tabylady. Turandyqtardyń tili ǵana emes, shyǵý tegi men tarıhy da, álbette ortaq. Qazaq ulty da sonyń ishinde ekenin moıyndaý kerek!

15-shi ǵasyrdan 17-shi ǵasyrǵa deıingi Qazaq handyǵy quramynda, bilseńizder, qyrǵyz, qaraqalpaq, noǵaı, bashqurt sııaqty talaı ulttar bolǵan. Qasymhan tusynda Qazaq handyǵy batysta Qyrym men Don ózenine deıin, teriskeıde Reseı men Qazan-handyǵyna deıin, al túskeıde aýǵan-tájik, moǵol elderine deıingi jerlerdi túgel ıemdengen. Jáne de, osyndaı keń alqaptaǵy halyqtardyń bári de ortaq - túrki tilinde sóılesken. Ol zamanda Qazaq handyǵyna baǵynbaǵan kórshiles túrki tekti elder, atap aıtsaq: ózbek, túrikmen, osman-túrikteri, azerbaıjan, Daǵystan men sheshen, mádııar (vengr), Qyrym men Qazan tatarlary, estek (bashqurt), oırat, Altaı kiji, qalmaq, moǵol, býrıat, saqa – bári de túrki tilinde sóılesip, bir-birimen op-ońaı túsinise alǵan.

Kórshiles túrki ulttardyń rýlyq quramyna bir qaralyqshy! Mysalyǵa, qyrǵyz, qaraqalpaq, noǵaı ulttaryn quraǵan rýlardyń jartysyna jýyǵy qazaqta da bar. О́zbekterdiń kóbi óz rýlaryn bilmeıdi, biraq arasynda qońyrat, mańǵyt, qııat, sııaqty rýdan shyqqanyn aıtatyn ózbekter tabylady. Altaı kiji(altaı kisi), bashqurt sııaqty ulttardyń rýlaryn surasań, olardyń talaıy: naıman, kereı, tabyn sııaqty rýlastarymyz bolyp shyǵady. Tipti, mońǵol, qalmaq atanyp júrgenderdiń de ishinde rýlastarymyz barshylyq eken. Endeshe, «atalǵan týystarymyz qalaısha basqa ult bolyp ketti? Biz qalaı qazaq atandyq? Ortaq atalarymyz qaıda? – degen saýaldar qoıyp, jaýap izdeý kerek!

«Elý jylda - el jańa, júz jylda – qazan!» degen! Arasy 2-3-ǵasyr ishinde, tegi de, tili de bir rýlas aǵaıyn-týystarymyz, ózge ultqa aınalyp, bóten álipbı men «máńgúrt-tarıhty» oqý arqyly bóten ultqa aınalyp, tipti tilimizdi de túsinise almaıtyn, ári bir-birimizdiń shyǵý tegimizdi bótenge sanaıtyn deńgeıge jetippiz! Bul jaǵdaıǵa jetýimizge, joǵaryda aıtyp ótkenimdeı, Aq patsha men Keńes ókimetiniń zymııan-qıturqy saıasaty eren eńbek qosqanyn bilgenimiz jón! Olar ózine bodan bolǵan túrki elderiniń tarıhı kitaptaryn órtep joıa bergen. Mysalyǵa, Altyn Ordanyń Saraıshyq, Berke-Saraı, Ashtarhan, Júketaý sııaqty, aty áıgili 50-shaqty úlken qalalary bolǵan. Ol qalalarda nebir baı kitaphanalar, ári zamanaýı jetistikter bolǵanyn talaı eýropalyq tarıhshylar jazyp ketken. (Ol qalalar «qamalsyz» bolǵanyn kórip, sheteldik saıahatshy-barlaýshylary tańdanǵanyn jazyp ketken. О́ıtkeni, Altyn Ordaǵa, ol zamanda eshkimniń shabýyl jasaı almaıtynyna ózderi senimdi bolǵan! Ordalyqtar «qamalmen» ózderin qamap otyrýdy namys kóredi eken!) Sol qalalardyń kitaphanalary, kitaptary túgel izim-qaıym «joǵalyp ketýinde» syr bar! – Reseıge bodan bolǵannan bastap, «Máskeýlikter» túrik tarıhyn joıýǵa, kitaptaryn órtep joıýǵa kúsh salǵan! Biraq ta, 18-shi ǵasyrda, Turan tarıhyna suranys týa bastaǵan. Bul kezde, turandyqtar jaıly kitaptar eýropalyqtar úshin tyń jańalyq bolyp jatty! Iаǵnı, qytaı, parsy, arab, osmanly (túrik), armıan, latyn, qytaı tilderinde jazylǵan túrki tarıhy jaıly kitaptar, eýropa elderinde aýdarylyp, keń taralyp jatqan.

18-19-ǵasyrlarda orystyń jeke zertteýshileri,(V.G.Tızengaýzen jáne t.b.) ókimettiń tapsyrysynsyz-aq, túrik násildi halyqtardyń tarıhyn, Shyńǵyshan men onyń shejiresin, Altyn-Orda tarıhyn, Ámir Temir men onyń áskerı qol qurý men soǵysý ónerin, jáne t.b. derekterin izdestirip, jınastyryp, gazet-jýrnalda jarııalaı bastaǵan.

Muny baıqaǵan Aq patsha, Altyn-Orda men túrik násildi ulttardyń tarıhyn qaıta jazýdy, ıaǵnı shetelderdegi tarıhı kitaptardy oryssha aýdaryp, sosyn olarǵa sál-pál úılestire otyryp, biraq ta kóp jerin burmalap, «máńgúrt-tarıh» jazýdy nusqap, arnaıy tarıhshylardy jaldaı bastaǵan. Sebebi, 2-shi Ekaterına sózimen aıtqanda: «Bular óz tarıhyn bilse, álemdi jaýlap alady» eken. Mundaı zymııan-isti Keńes ókimeti de eptilikpen jalǵastyrǵan.

Dálirek aıtqanda, 1930-shy jyldan bastap, álemge áıgili bolǵan túrki tarıhyna qatysty kitaptardy Iran, Úndistan, Qytaı elderinen orysshaǵa aýdartqan. Aıtalyq, Baǵdat kitaphanasynan: Djýveını «Jıhanger», Rashıd ad-Dın «Djamı at-taýarıh»(4-tomdyq), Úndistannan: Djýzjanı «Tabakat-ı Nasırı» («Nasırova razrıady», ıakı «Nasyr toptary» 23-shi kitaptary) jáne basqalar aýdaryldy.

Mundaı túrik tarıhyna qatysty oryssha aýdarylǵan kitaptar, «memlekettik mańyzdaǵy qupııa» sanalyp, arnaýly muraǵattarǵa saqtaldy! Ol muraǵattarǵa túrki tektes tarıhshy-ǵalymdar, álbette, kire almaǵan! Tek ókimettiń zymııan saıasatyn jalǵastyra alatyn orys-evreı tektes ǵalymdar ǵana ol muraǵattarǵa kirip, kerek málimetterin alyp, «máńgúrt-tarıh» jazýǵa óz úlesterin qosa alǵan. Al qazaq ǵalymdary bolsa, negizinen sol orys-evreı ǵalymdardyń túrik násildiler jaıly jazǵan eńbekterin oqýǵa, ári «negizgi derekkóz» retinde paıdalanýǵa májbúr boldy.

О́kinishke oraı, táýelsizdik alsaq ta, bul úrdis áli de saqtalýda. Mysalyǵa, joǵaryda aty atalǵan kitaptar (Rashıd ad-dın, Djýzjanı, Djýveını), áli kúnge qazaqsha aýdarylmaǵan. Qazaqsha túgili, orys tilindegi aýdarmalaryn da elimizdiń kitap dúkenderinen, ıakı kitaphanasynan tappaısyz. Olardy tek qana ınternet-kitaphanalardan tabýǵa bolady. – Árıne, orys, ıakı basqa shet tilinde!

(Eskertý! - Parsy tilin biletin I.Jemeneı atty ǵalym Rashıd ad-Dınniń 2-tom kitabyn qazaqshaǵa aýdarý jumysyn jeke ózi bastaǵan eken. 1-shi tomyn aıaqtaýǵa jaqyndaǵanyn baspasózde málimdegen. Biraq, qarjylyq kómeksiz, kómekshi ǵalymdarsyz bul kitapty túgel aýdarý, ári kóp tırajben basyp shyǵarý qıyn bolmaq! О́kimet arnaıy tapsyryspen aýdartsa ǵoı! Oǵan qosa Iran, Irak,t.b. elder kitaphanalaryna aýdarmashy-tarıhshylardy jiberip, qosymsha derekter izdetse, múmkin Rashıd ad-Dınniń «joǵalyp ketken» 3-shi, 4-shi tomdary da tabylyp qalar ma edi, kim bilsin!...)

Ásirese, Rashıd ad-Dınniń «Djamı at-taýarıh»(«Jalpy tarıh», ıakı «tarıhtar jınaǵy») kitabynyń aty kóp aıtylýynyń syry bar! Bul kitapta, Shyńǵyshan zamanynda paıda bolǵan «mońǵol» atty halyqtyń da túrik tildi, túrik násildi halyq ekeni naqty dáleldermen aıtylǵan. Shyńǵyshan-mońǵoldarynyń qoldanǵan ataý sózderi de túsindirmesimen qosyp berilgen. Mysalyǵa, sol kitaptaǵy bir ataýdyń «mońǵolsha» túsindirmesin keltireıin: «mońǵol tilindegi «aǵaıyn» sózi, bul - «aǵa» jáne «ini» degen eki sózden quralǵan. Iаǵnı, aǵa-inili týystar, degen sózden shyqqan». – «Aǵaıyn» ataýyn qazaqtar áli qoldanyp kelemiz ǵoı!...

Endi, Shyńǵyshannyń shejiresi jaıly, asa qyzǵylyqty derekterdi atap óteıin:

1) «Túbinde, mońǵoldar taza mońǵoldar men keıin mońǵol atalǵandarǵa bólinedi.  Keıin mońǵol atalǵandarǵa naıman, kereı, jalaıyr, qyrǵyz, qarluq, qypshaq, uıǵyr, merkit, tatar, oırat, tólengit, t.b. jatady. Al taza mońǵoldarǵa, Ergene-qon qonysyna qamalyp kóbeıgen Núkiz ben Qııan urpaqtary jatady. Olar 18- rý-taıpaǵa aınalypty. (1-tom, 1-shi kitap: ÝKAZATEL nazvanıı tıýrkskıh kochevyh narodov: ... koı bylı na ERGÝNE-KÝNE: nýkýz, ýrıankat, KÝNGIRAT, ıkıras, olkýnýt, kýralas, eldjıgın, kýnkýlaıýt, ortaýt, konkotan, arýlat, kılıngýt, kýndjın, ÝShIN («hýshın»-úısin bolýy kerek), sýldýs, ıldýrkın, baıaýt  ı kıngıt). Sol 18-diń ishinde, Shyńǵyshannyń babalary «hýshın»(Úısin) taıpasynan sanalady.

2) «Taza mońǵol» da ekige bólinedi eken: «dárlekın», jáne «nırýn».

Bul bólinýdi syry mynada. Dobýn-Baıan men onyń áıeli Alan-Gýa (Alań-Kýá) atty ata-analarynan eki ul týylyp, sosyn, Dobýn Baıan qaıtys bolady. Al Alań-Kýa bolsa, «túnde shańyraqtan túsken sary óńdi kisiden» úsh jylda úsh sary óńdi ul tabady. Osy sary óńdi uldardan taraǵan uryqty «nırýn»(«nurly», «altyn uryq») dep ataıdy. Al Ergene-qonnan shyqqan qalǵan rý-taıpalardyń bári «dárlekın-mońǵol» atalǵan. Iаǵnı, qońyrat, hýshın rýlary da - «dárlekın-mońǵol».

3) «Nırýn» rýlar da Shyńǵyshanǵa týystyq jaqyndyǵy boıynsha bólinedi. (Alań-Kýániń kishi uly – Bodanshardan, ol – Shyńǵyshannyń arǵy atasy.) Bodanshardan úlken eki sary ulynan: qataǵan (búgingi qyrǵyz ultyn ishinde Qataǵan rýy kóp), saljýyt, taıjýyt, chınos, t.b. tanymal rýlar taraǵan.

Bodanshar – Shyńǵyshannyń túp atasy. Onyń balasy Dýtym-Menen(Týdyń menen) Shyńǵyshannyń 9-shy atasy. Onyń toǵyz uly bolǵan, biraq ta jalaıyrlardyń qolynan 8-uly ólip, 9-shysy Qaıdý-han ǵana aman qalypty. Qaıdý-hannan Baısuńqar, odan Túmbıne-han týylǵan.

«Nırýn» ishindegi Shyńǵyshannyń 4-shi atasy Túmbıne-hannyń toǵyz ulynan taraǵan rýlar kóp. Olardyń ishinde ózimizge kerektisin atap óteıik.

4) Túmbıne-hannyń 1-shi uly - Jaqsy. Odan taraǵandar: nuıaqyn, ýrýt, mańǵyt (Mańǵyttar Noǵaı Ordasynda kóp bolǵandyqtan, olardy «mańǵyt eli» dep te ataǵan); 3-shi uly - Kachýlı. Barýlas rýy sodan taraıdy. (Ámir Temirdiń rýy – Barlas); 6-shy uly - Qabyl-han. (Qabylhan Shyńǵyshannyń 3-shi atasy); 8-shi uly «Býldjyr». Bul ataýdyń durys jazylmaǵany oryssha-aýdarmada eskertilgen. Iаǵnı, ol Báıdibek bolýy da ábden múmkin. Býldjyrdan taraǵandar ishinde: Dýklat(dýlat), Sýkan(sýan) rýlary bar. - Biz úshin erekshe nazar aýdarýǵa turarlyq, ári zerttele túsýi tıis jaıt osy! (Taǵy bir eskeretin jaıt: - Rashıd ad-Dınniń 3-4-shi tomy joǵalyp ketken eken. Uly júzdiń qalǵan rýlary sonda jazylǵan bolýy ábden múmkin!)

5) Atalǵan Dýklat, Sýkan rýlary Shyńǵyshannyń Temirshyń atalyp, han saılanbaı turǵan kezinen-aq qasynda bolǵan. Temirshyń men Jamuqa-sheshenniń soǵysy barysynda, Dýklat pen Sýkan rýlarynyń aty birneshe ret atalyp kitapqa túsipti. Iаǵnı, Jamuqa-sheshen bastaǵan 13-taıpalyq áskerge qarsy turý úshin Temirshyń da 13-kúren qosyn qurady. «Kúren» dep, sheńber pishindes qurylǵan áskerı-qorǵanys shebin aıtady eken. (Orys-kazaktardyń «Kýren» sóziniń de shyǵý tegi osy ataý!). 13-kúrenniń bireýi Dýklat rýynan, al taǵy bireýi Sýkan men ózge de rýlardan quralǵany kitapta jazylypty.

Muhammed Haıdar Dýlatıdiń «Tarıhı Roshıdı» («Haq joldaǵylar tarıhy») kitabynda bylaı degen: «Shaǵataı ulysynda Dýlat rýynyń ókilderi «tarhan» atalyp, «Mańlaı-súbe» jerin (ıaǵnı Qashqarııa men Jetisýdy) urpaqtan urpaqqa qalatyndaı menshigine alǵan. Sosyn, Dýlat-ámirlikterin qurǵan.» Dýlattyń ámir bolýy – olardyń teginde tórelermen aǵaıyndyq jaqyndyǵyn kórsetedi. Dýlattardyń qaramaǵynda uly júzdiń ózge rýlarynyń da bolǵany, aıtpasa da túsinikti bolar! Olaı bolsa, Uly júz qazaqtarynyń kópshilik rýlary – Shyńǵyshanǵa eń jaqyn «nırýndar» bolyp shyǵady.

6) Ergene-qon mekeninen shyqqan 18-taıpa ishindegi Shyńǵyshan taıpasy - Hýshın (Úısin) eken! Uly júzdiń kópshiligi úısin ǵoı! Úısinge jatpaıtyn Jalaıyr rýy - «dárlekın-mońǵol». «Djamı at-taýarıh» ishinde jalaıyrlar jaıly mynadaı nárse jazylǵan. Olardyń bir bóligi Týdyń Menenniń 8-ulyn óltirgen soń, kúnásin óteý úshin tiri qalǵandary Qaıdý-hanǵa quldyqqa berilgen. Sodan beri olar Shyńǵyshannyń ata-babalarynyń qaramaǵynda júrgen.

- Orta júz rýlary: Naıman, Kereı, Ýaq  - «mońǵol atalǵandarǵa» jatady. Muny Rashıd ad-Dın 13-shi ǵasyrda aıqyn jazyp ketken. Orta júzdegi Arǵyn rýy bolsa, «taza mońǵol» bolǵan. Ol jaıly ózge derek kózderinen bilýge bolady. Máselen, Qyrymdy «mońǵoldar» basyp alǵanda, sol jerdi olar rýlyq menshik-jaılymǵa bólgen. Sol bóliktiń úlkeni, «mońǵoldyń Arǵyn rýynyń ıeligi» bolǵan.

-Kishi júz qazaqtaryn quraǵan rýlardyń da kópshiligi alshyn-tatar sııaqty «mońǵol atalǵan» taıpalarynan taraǵan bolýy kerek! Biraq, kishi júzdegi Tabyn, Tama, Ramadan rýlary men Orta júzdegi Tobyqty rýlary Úısinnen taralǵan rýlar ekenin Vostrov sııaqty zertteýshiler jazyp ketken.

Atalǵan derekter, búgingi qazaq ultyn quraǵan rýlardyń kóbi Shyńǵyshanǵa aǵaıyn-týys, quda-jekjat, kórshi-qolań bolǵanyn, ıaǵnı tili de, tegi de bir rý-taıpalar bolyp shyǵatynyn kórsetip tur!

2-bólim. «Qazaq» ataýynyń maǵynasy.

Keńes ókimeti tusynda, «qazaq» ataýynyń máni qandaı?» - degen saýalǵa, shyndyqqa úılespeıtin: «qas-saq», «qaı-saq», «qashaq», «aq-qaz» degendeı boljal-qııaldar aıtylyp, shatastyrǵan. Mundaı «máńgúrt-tarıh» boljalynan basqasha zertteıtin qazaq tarıhshylaryn, ádebıetshilerin, zııalylaryn Keńes ókimeti «pantúrkıst» dep, qýǵyn-súrginge ushyratyp, talaıyn túrmelerge de toǵytqan!... «Máńgúrt-tarıhty» áshkere etetin shynaıy tarıhymyzǵa bet buraıyn!

Keńestik saıasat tarıhqa kılige qoımaı turǵan kezdegi tarıhshylardyń «qazaq» sózin zertteýlerine kelsek, olar bul sózdiń áskerı termın ekenin naqty aıtyp, dáleldep ketken. Mysalyǵa, Sáken Seıfýllın atamyz «Qazaq tarıhynan qysqasha maǵlumat» atty eńbeginde, bylaısha tarıhı taldaý jasaıdy:

«1) Ataqty Noǵaıhannyń zamanynda, Kavkazdan cherkesterdi shaqyryp kelip, Rylsk degen qalanyń mańyna ornatqan. Sol cherkester ózderin ózderi «qazaqpyz» degen.

2) 1397-jyl men 1410-jyldarda Qyrym tatarlarynyń birazy Lıtva eline aýyp barǵan. Lıtva koroliniń hat tasýshysy qyzmetinde bolǵan tatarlar «qazaq» atanǵan. Ol kezde orystyń «kazak-orys» degenderi shyqpaǵan kez edi.

3) Kúnshyǵys jaqta 1456-jyly Jánibekti han kótergen noǵaılar – qazaq atana bastap Qazaq handyǵyn qurǵanda, 1474-jyly Qyrym hany Meńlikereı, 3-Ivan atty orys knıazine jazǵan hatynda: «Seniń jerińdi tartyp alýǵa men ulandarymdy, myrzalarymdy - qazaqtarymdy jibermeımin» - degen.

4) 1523-jyly Morozov degen orys Túrik sultanyna aıtqan sózinde: «seniń qazaqtaryń bizge tıe beredi» degen.

Bul maǵlumattardan kóretin nárse mynaý: kóp elinen oqshaýlanyp shyǵyp, jaýyngerlik kásibinde bolǵandardy «qazaq» degen!».[1] (Sáken Seıfýllın)

Shoqan Ýálıhanovtyń «qazaq» sózi jaıly zerttep, jazǵan tujyrymy boıynsha: «qazaq sóziniń árgi máni – jan men tánniń erkindigi men bıik rýhyn bildiretin, evropalyq serilikke(rysarstvo) tán!»

Arab, parsy, ózbek, túrik, noǵaı, orys-kazak jazba muralarynan da «qazaq» sóziniń jaýyngerlik uǵym ekenin tabýǵa bolady. Mysalǵa, Qyrym men Azaý teńizi mańynan bastap Edilge deıingi aımaqty jaılaǵan Noǵaı atty halyq bolǵan. Ázirde olar birneshe júz myń ǵana qalǵan, Reseıde. Sol noǵaılardyń «Noǵaı halyq jyry» atty kitabynyń «Qazaq, qazaq degende» atty jyryna qaralyq:

«Qazaqlyqta mıngen aryq at,

Baılardyń semızıne matarmyz.

Qazaqlyqta kıgen sur shepken,

Baılardyń shuǵasyna matarmyz.

Qazaq erler kóp ıatsa,

Altyn-kúmis tabar ma,

Qazaq erler qaqyrmaı,

Qanly kóbık túkırmeı,...»[2]

Bul jyr noǵaı erleriniń de «qazaqshylyq» qurǵandyǵyn aıqyn kórsetedi. Osy sııaqty bashqurt-qazaqtary, tatar-qazaqtary, qyrym-qazaqtary, ózbek-qazaqtary, tipti asa sırek te bolsa qyzylbas(ıran)-qazaqtary bolǵany jaıly tarıhı derekter bar. О́zbek-parsy jazba muralary arqyly, áıgili Aqsaq Temirdiń de, Mýhammed Sheıbanıdiń de jas kezinde «qazaqshylyq qurǵanyn», olardyń «qazaqy soǵys ónerin» tereń meńgergenin málimdeıtin derekterdi tabamyz. Sheıbanı tarıhynda bylaı deıdi: «Kóp zaman «qazaq bolyp júrgen kisiniń biri – Sheıbanı. Ony «der zaman qazaq» dep ataǵan.[3]: «Bul qazaqlyqta oǵan kóp qatynasýdan aıyrylmaǵan týrýr». Rýzbehannyń aıtýynsha, Sheıbanı kóp zaman qazaq bolyp júrip, qazaq ulysyn basqaratyn eń uly han, Deshti-qypshaqtyń uly adamynyń biri Buryndyqqa qarsy shyqty.[4] Sharafýddın Iıaazdıdiń «Zafarnama» kitabynda, 1376 jyly Aqsaq Temir áskerinde «Qazaq myńy» bolǵany baıandalǵan. Toqtamystyń da áskerinde qazaqtar bolǵan. Olar Orda shetinde qosyndar quryp, shatyrlarda tursa kerek. Buǵan kelesi derekter dálel. Shoqan Ýálıhanov bylaı jazady: «1391jyly Toqtamysqa qarsy joryqqa shyqqan Ámir Temir, Deshti qypshaqty kúzetip otyrǵan qazaq ulysyn qatty qıratyp, olardyń handary Amet pen Sametti óltirip, baqsylaryn tegis qurtyp, ornyna mashaıyhtar jiberedi. Odan buryn qazaqtardyń tabynatyn ıesi atasynyń árýaǵy, kók aspan, kún, aı, ot, jer-sý bolatyn.» (Valıhanov, I-t., 212b). Sharafýddın bylaı jazady: «Saıyp qyran(Ámir Temir) aldynan Ordanyń(Toqtamystyń) taqty qorǵap turatyn Chatýr qazaq óleıiti (shatyrly qazaq ólkesi) shyqty. Olar Saıyp qyrannyń tegeýrinine shydap tura almady. Chatýr qazaq elin túgesimen qıratyp, mal-múlkin talap aldy.»[5]

Reseıdegi orys-kazak áskerı qaýymynyń belgili tarıhshylary (I.F.Bykadorov(1882-1957) pen D.I.Iаvornıskıı(1855-1940), jáne t.b.) jazǵan «Istorııa kazachestvo» eńbekterine qarasaq, onda kazak pen qazaqtyń shyǵý tegi bir ekeni ashyq aıtylǵan. Jalpy, orys-kazak tarıhshylarynyń barlyǵy da «Altyn Orda» ydyraǵan soń, Orda quramynan ózderiniń atalary shyqqanyn aıtady. Al «kazak» sóziniń maǵynasy ne? – degen saýalǵa naqty jaýap taba almaı, keıbiri Abaı atamyz jazǵanyna súıenip «aq qaz» deıdi, keıbiri taǵy basqadaı bir túrik ataýy deıdi. Jáne «kazachestvo»(«qazaqshylyq qurý») degenniń óz erkimen áskerı-jortýylǵa shyǵý, ıakı óz erkimen áskerı qosyndar quryp el qorǵaý ekenin aıtady. (Orys-kazaktardy da Máskeý patshalary birneshe ret shapqynǵa salyp, talaı tarıhı kitaptaryn órtep, sosyn ózgertilgen tarıh jazyp, sonymen oqytyp otyrǵan. Sol sebepti de, olardyń «qazaq» ataýynyń shyǵý maǵynasyn umytýy tań qaldyrmasa kerek).

Bul derekterge qarap, qoryta kele: «Keńes ókimetine deıingi zamanda, «qazaq» sóziniń jaýyngerlik uǵym ekenin barsha zertteýshi ǵalymdar moıyndaǵan» deı alamyz.

Keńes ókimetinde jasalǵan «máńgúrt-tarıh» bylaı boljaıdy: - «Qazaq» sóziniń maǵynasy «qas-saq», «aq-qaz», «qashaq», «qaz-ǵaq» degendeı boljaldarǵa tireledi! «Qazaq» sózi jaýyngerlik uǵym bolýy da múmkin, biraq bul dálelsiz»... Basqasha aıtqanda, «máńgúrt-tarıhshylar» joǵaryda biz atap ótken qanshama mol derekterdi, ıaǵnı «qazaq», «qazaqshylyq qurý» jaıly jaýyngerlik turǵysynda sıpattalǵan jazbasha-aýyzsha muralardy «dálelsiz» sanap, ysyryp qoıa salady. Sosyn, ózderiniń qııalı-jalǵan boljaldaryn usynyp, «kırgız-kaısak» degen sózge úılestirip, «qas-saq» dep, sonaý «saq zamanyndaǵy» qazaqtardy dáleldemek bolyp, ótiriktiń tumanyna kirgizip joq qylady!... Mundaı aldaýdy doǵaryp, «qazaqy jaýyngerlik» jaıyn zertteýge kóshetin ýaqyt jetti!

«Qazaq» ataýy jaýyngerlik uǵym! - Ol qandaı jaýyngerlik uǵym? Ne maǵyna beredi?» – dep saýal qoıyp, soǵan jaýap bereıik!

 Menińshe, «qazaq» sóziniń túbiri «qaza» sózi.

«Qaza boldy», «soǵysta erlikpen qaza tapty» dep maıdanda ólgen erlerdi, ıaǵnı batyrlardy qasterleımiz ǵoı! Baıqasańyzdar, maıdannan tys ólim jaıly túrlishe basqa ataýlar qoldanylady. Mysalyǵa, óz úıinde, óz ajalymen kóz jumǵan kisini «qaza tapty» dep aıtpaıdy, «qaıtys boldy», «baqılyq boldy», «dám-tuzy taýsyldy» degendeı sózdermen sıpattaıdy. Iаǵnı, «qaza bolý» - bul, dárejesi ózge ólimnen bıik turatyn, batyrlyqtyń dáleli bolatyn sóz. Qaza bolǵan erdi joqtap, el-jurty túgel «aza» tutqan.

«Qaza» sózine «aq» degendi jalǵasaq «qazaq» sózi shyǵady. Máselen, «el-jurtym úshin QAZA-AQ bolam!» degen batyrlyq sózder erlerdiń urany bola alady ǵoı! «Qaza-aq» sózi osyndaı uran bolsa kerek.

«Naǵyz er - eldiń shetinde, jaýdyń ótinde júredi!» deıtin naqylymyz bar. Iаǵnı, qazaqy erler el shetine shyǵyp, ózge elderge jortýyl jasap, nemese ózge elmen shekaralyq ıen dalada áskerı qosyndar quryp el qorǵap júrgen. Olardy búgingi tilmen «shekarashylar áskeri» deýge de bolar. Osylaı, el qorǵap júrip ólgen «shekarashyny» – «qaza boldy» dep eli qasterleıdi. Sebebi, el shetine shyǵyp qos tikken erler – bul qaza-aq bolýǵa bas tikken batyrlar sanalǵan. Mundaı áskerı qaýymdardy «qazaqtar», «qazaqshylyq qurýshylar» dep atalýy tabıǵı zańdylyq.

Ámir Temir men Muhammed Sheıbanıdyń ómirbaıanyna qarasaq, ekeýi de jas kezinde qazaqshylyq qurypty. Iаǵnı, jigit-jeleń kezinde qazaqshylyq quryp, qartaıǵanda jáne aýyrǵanda el jurtqa baryp beıbit tirlik keshken erler, ol zamanda az bolmasa kerek. Sondaı-aq, búkil ómirin qazaqshylyqqa arnap, úı-jaıly kúıinde, áıel-balasymen de qazaqshylyq quryp júretin atyshýly batyrlar bolǵany da anyq. Qazaq atalatyn taıpalardyń paıda bolýyn tek osyndaı batyrlar áýletiniń bolýymen ǵana túsindire alarmyz. Álbette, «qazaq» atalatyn taıpalar eshkimge táýelsiz, erikti, erkin tirlik keshken. Saharanyń o sheti men bu shetine deıin kezip, sherýletip júre bergen.

«Qazaqshylyq qurý» - bul kóneden kele jatqan Turandyq halyqtardyń ortaq dástúri bolýy kerek. 1245-jyly Mámlúkter bılegen Mysyr memleketiniń qypshaqtary ortasynda jasalǵan arab-qypshaq sózdiginde, «qazaq» sózine «erkin, kezbe adam» degen mán berilgen eken. Jaýgershilik zamanda «erkin, kezbe adam» bolyp júrý, joǵaryda biz sıpattap ótkendeı jaýyngerdiń ǵana qolynan keletin. Al qarýsyz, áljýaz kisi dalada kóldeneń bireýge kezigip «jem» bop qalady emes pe?!

15-ǵasyrdaǵy túrki elderdiń «bıleýshileri» qazaqy taıpalardyń kóbeıip ketýin qalamaıtyn bolǵan. О́ıtkeni, qazaqtar salyq tólemeıtin. Iаǵnı, olarǵa qazaqtardan góri salyq tóleıtin qarashalar sanyn kóbeıtý tıimdi edi. Olar óz qazaqtaryn azaıtý úshin, olardyń keıbirin jıi qýǵyndasa kerek. Biraq, qazaqshylyq qurýǵa shyqqan tóre tuqymyna qýǵyn bolmas. Muny, Álisher Naýaı bylaı jazady: «eger Shah qazaq bolyp ketse, oǵan kim áskerin shyǵaryp, kim qylyshyn kóterer edi?».(Abýshqa, 222 bet).

Qoryta aıtqanda, «qazaq» ataýy – áskerı, «men qaza-aq bolamyn» degen urannan shyqqan erler sózi!

3-bólim: «Qazaq» ultynyń paıda bolý tarıhy

«Qazaq» ataýynyń 15-shi ǵasyrǵa deıin ult ataýy emes, «shekarashy erler» sıpatyndaǵy jaýyngerlik ataý bolǵanyn, joǵaryda aıtyp óttik. Endi, qalaı ult ataýyna aınalǵan tarıhyn tizbektep óteıik.  Eskertý! «Ult», ıakı belgili bir «memleket-azamaty» ataýy, ýaqyt óte basqasha ózgerýi múmkindigin eskerýimiz kerek.

Joǵaryda, búgingi qazaq atalatyn ult quramyn zerttep, olardyń kópshiligi Shyńǵyshanǵa aǵaıyn bolǵanyn kórsetkenbiz. Álbette, ol kezde, ata-babalarymyz «mońǵol» atandy. Osy ataýmen kópshilik tarıhshylar jazbasynda qaldy. Al oǵan deıin: tatar, naıman, kereı, qyrǵyz, qypshaq, oǵyz, qańly, qımaq, túrkesh degendeı san-alýan ataýlardy ıelengenimen, bári de tili men tegi bir túrikter, ıakı turandyqtar ekenin bilgen. Shyńǵyshannyń Qytaıǵa jazǵan hatynda, ol ózin Ǵun áýletiniń bıleýshisi - «Shanıý bıleýshileri» áýletiniń isin jalǵastyrýshy retinde tanystyrǵany bar. Iаǵnı, turandyqtardyń ǵun, úısin, uly ıozy, saq sııaqty atyshýly elderi, álbette bizdiń arǵy tegimiz sanalady. Biraq, olardy «qazaq (ulty) bolǵan» deý – adasýshylyq! 15-shi ǵasyrǵa deıin «qazaqshylyqty kásip etken» shekarashy-erler ǵana bolǵanyn tarıhı derekterden kóre alamyz.

Shyńǵyshannyń tórt ulyna bólingen Ulystarǵa bólshektengen ata-babalarymyz, ýaqyt óte basqa ataýlar alyp, tipti bólek ulttarǵa aınala bastaǵan. Qazirgi, san-túrli túrik násildi ulttar – sonyń nátıjesi. Búgingi qazaq ultynyń ata-babalary, negizinen, Joshy ulysy men Shaǵataı ulysynda júrip, túrlishe atalǵan kezderi de bolǵan. Aty-shýly Noǵaı-hannyń zamanynda, onyń qamqorlyǵynda bolǵan jurtty «noǵaılar» ataǵan. Onyń ishinde, búgingi qazaqtyń arǵy atalary da bar bolǵanyn aýyz ádebıetimizden tanýǵa bolady. «Noǵaıly-qazaq elinde, Jıdeli-Baısyn jerinde...» dep keletin jyr-shýmaqtaryna qarańyz. Mundaı derekterge súıenip, Noǵaı-hannyń qazaqshylyqqa qandaı da bir qatysy bolsa kerek, deýge bolady. Bálkim, ol ózi qazaqshylyq quryp qoımaı, qaramaǵyna qazaqy erlerdi kóp ustaý arqyly da Ordada úlken bedeldi, áskerı-kúshke ıe bolǵan shyǵar!? - Áıteýir, Noǵaı men Qazaq ataýlarynyń qatar júrýiniń bir syry bar!

«Altyn ordany» musylman el etken ataqty О́zbek-han tusynan bastap, kópshilik musylman bolyp, ózderine «О́zbek adamy», «ózbekter» degen ataý alǵan. Álbette, onyń ishinde búgingi qazaqtyń babalary da bar. Tipti, Kereı men Jánibek sultannyń qaramaǵyndaǵy jurttyń ózderin «ózbek-qazaq» atalǵan ǵoı. Osy oqıǵany tereńirek sholyp óteıik.

Aq Orda 1428-jyly Baraq han ólgen soń ekige bólindi: mańǵyttardan qurylǵan Noǵaı Ordasy jáne Ábilhaıyr Ordasy, (Kóshpeli-О́zbek handyǵy). Ábilqaıyr-handyǵy «Aq Orda» ataýyn ıelendi. Noǵaılar Qyrymnan bastap Edil, Jaıyqqa deıingi jerlerdi mekendeıdi. Al, «Kóshpeli-О́zbek handyǵy» shyǵysynda Moǵolystanmen, shyǵys-teristikte Bashqurt, Qazan tatarlarymen, al tústiginde Temir áýletiniń ıelikterimen shektesip jatty.

1450-60 jyldary Jońǵarlar ot-qarýdy ıgerip, Kóshpeli-О́zbek ulysyna jıi shapqynshylyq jasaı bastaıdy. 1457 jyly jońǵarlar Shý mańyna qos tigip, jeńil-atty áskermen Syr boıy qalalaryna shapqynshylyq jasaǵan. Qarsy kelgen Ábilqaıyr-handy ashyq soǵysta oısyrata jeńgen. Ábilqaıyr-han Syǵanaq qalasyna tyǵylyp, saýǵa surap, kepilge balasyn berip, masqara kelisim-shart jasasyp ázer aman qalady.

 Shamada, 1458 jyly, Aq Ordadan (Kóshpeli-О́zbek Ulysynan) Oryshannyń urpaqtary Kereı Baraquly men Jánibek Bolatuly sultandar bastaǵan erikti jaýyngerler bólinip, menińshe «qazaqshylyq quryp» shyǵady. Baǵyty, jońǵarlardyń basyp alǵan Jetisý aımaǵy. Olar jetkenshe, jońǵarlar da Táńir taýynan asyp, taıyp otyrady. Árıne, bul bólinýge basqa da sebepter qosymsha bolýy múmkin. Máselen, qypshaq Qobylandy men Aqjol-bı arasyndaǵy janjaldan, sońǵysynyń ólim qushyp, osy sebepti arǵyndar Ábilqaıyrdan Qobylandyny ustap berýin talap etip, ol kónbegesin, odan bólektene bastaǵan. Ábilqaıyrdyń jońǵardan jeńilýi men Kereı-Jánibek sultannyń «qazaqshylyq quryp» shyǵýy, arǵyn rýlarynyń qoldaýyna osylaı da ıe bolýy múmkin.

О́zbek Ordasynan shyqqan soń-aq, Kereı men Jánibek týynyń astyna 20 myńǵa jýyq qazaqy jaýynger jınalǵan eken. Ol kezde 20 myń qazaqy ásker degeniń kez-kelgen eldi abyrjytatyndaı eleýli kúsh edi. Sondyqtan olarmen odaqtasqysy kelip, Shaǵataı urpaǵynyń Esenbuqa degen hany (ıaǵnı Moǵolystan hany) Shý ózeni mańaıyn «tartý etedi». Shyndyǵyna kelsek, bir jyl buryn ǵana, Shý mańyn jońǵarlar basyp alyp, qosyn tikken meken bos jatqan! «О́zbek-qazaq» qoly kele jatqasyn, jońǵarlar mol oljasyn alyp taıyp turǵandyqtan, ol jerler bos jatqan edi.

«О́zbek-qazaq» qolynyń moǵolystanǵa shabýyldaý qaýpi de bar edi. Osy sebepti, Esenbuqa-han «ózbek-qazaq» qolymen tatýlasý úshin jer bergen. Bul kezde, Máýerenarhdaǵy Ámir-Temir áýleti Moǵolystanǵa qarsy soǵysta,  shaǵataı násilinen Júnis-handy Irannan aldyryp, jańa soǵysty bastaǵan. Esenbuqa-han Kereı-Jánibekpen tatýlasý kelisiminde, olardy Júnis-hanǵa qarsy odaqtasy, ári Shý boıyndaǵy tosqaýyly retinde paıdalanýdy kózdeıdi. Odaqtas etý úshin, Esenbuqa-han, jerge qosa, óz qaramaǵyndaǵy Úısin-Dýlat taıpalaryn da «tartý etedi»...

Shyndyǵynda, Esenbuqa-han olardy basqara da almaı kelgen. Dýlattar, sonaý Shaǵataı zamanynan beri (О́rtóbe, sosyn Polatshy atty dýlat atalary) «tarhan» atanyp, «Mańlaı súbe» aımaǵyn ıelenip, ıaǵnı Qashqarııadan bastap, Jetisý, Shash, Ferǵanaǵa deıingi aımaqtarda ámirlik, ıakı bektik bıligin júrgizip turǵan. Moǵolystannyń talaı handary Dýlat bekteriniń qoldaýymen ǵana taqqa otyrǵan. Esenbuqa bolsa, Dýlat(Úısin) rýlaryn «qazaqtarǵa berý» arqyly qaýipti básekelesinen qutylǵysy da kelgen bolar.

 Shý mańyndaǵy Qozybasy taýyna( búgingi Quljabasy, Han taýy) kelip tý tikken Kereı men Jánibek qoly ózderin «ózbek-qazaqtary» dep ataǵany tarıhta jazylǵan. Eskere júrińiz: «ózbek-qazaq» degeniń, búgingi «orys-kazak» degen ataýǵa uqsas. Bul ataý, bulardyń ózbek elin qorǵaıtyn qazaqy-shekarashy ásker ekenin kórsetedi.

Shýǵa kelgen Kereı-Jánibek qoly, basynda kileń erlerden quralǵan, taza áskerı qosyn edi. Sosyn olarǵa «Dýlat taıpasy» (ishinde búkil Uly júz rýlary bar) qosylǵan kezinde, olar mal-janymen, qatyn-balalarymen birge keledi. «Dýlattarǵa» eliktep, Kereı-Jánibek qolynyń erleri de, Ábilqaıyr-О́zbek Ulysynda qalǵan mal-jandaryn birtindep kóshirip ala bastaıdy. Osylaısha qazaqtar sany kúrt óse bastap, birer jylda, shamada 100 myńnan asatyn buqaraly elge aınalady.

Qazaq handyǵynyń qurylýyn osylaı tamamdaýǵa bolar edi. Biraq, azdap qııal-boljamǵa erik bersek, onda tómendegishe jalǵastyrýǵa da bolar!

- Qalyń elge aınalǵan, mal-jany kóp «ózbek-qazaq» qoly úshin jaıylym kerek, ıaǵnı áskerı joryqtar jasalý kerek edi. Bul kezde О́zbek handyǵyna túskeıden jońǵar shapqan bolsa, sondaı-aq shyǵys pen teriskeıdegi shapqynshylyq jasaýshylar da bolǵan. Máselen estekter (bashqurt), Qazan tatarlary, qalmaqtar, «kápir-qazaqtar»(kazaktar) jáne basqalar. Kereı men Jánibek sultandar, shyǵysqa, soltústikke, batysqa sherýletip, Ábilhaıyr handyǵynyń barsha shekarasyn qorǵaıtyn qazaqy ásker qurýǵa kirisedi. Bul úshin, «ózbek-qazaq» jurtyn úsh júzge bólýge týra keledi. «Uly júz» - Shý men Jetisý aımaǵyn; «Orta júz» - Altaı, Tarbaǵataı, Saryarqa aımaǵyn; «Kishi júz» - Edil-Jaıyq, Mańǵystaý aımaqtaryn mekendep, «Ábilqaıyr handyǵyn» túgel qorshap alsa kerek.

 Aýyz ádebıetimizde Asan qaıǵy jyraýdyń Jánibek-hanǵa aıtqan sózderi bar (Mundaǵy Jánibek – Altyn Orda hany emes, qazaq hany bolýy da múmkin!), mynadaı:

Qyrynda kıik jaılaǵan,

Sýynda balyq oınaǵan,

Oımaýyttaı toǵaı eliniń,

Oıyna kelgen asyn jeıtuǵyn,

Jemnen de eldi kóshirdiń,

Oıyl degen oıyńdy,

Otyn tapsań toıyndy,

Oıyl kózdiń jasy edi,

Oıylda keńes qylmadyń.

Oıyldan eldi kóshirdiń,

Elbeń-elbeń júgirgen,

Ebelek otqa semirgen,

Eki semiz qolǵa alyp,

Erler jortyp kún kórgen.

Edil degen qııanǵa,

Eńkeıip keldiń tar jerge.

Munda keńes qylmasań,

Keńestiń túbi naradý...

Aqyldy beld