Murat Almasbekuly. Qan (Áńgime)

"Qazaq handyǵyna 550 jyl" shyǵarmashylyq báıgesine! 

– Irek saıdyń jolynda qater kóp, burystaý bolsa da, kúńgeıdiń arqar soqpaǵymen tartaıyq.

Júzbasy qyr jelkeden qadalyp turǵan jas saılaýyttyń suraýly janaryn arqasymen túısindi. Alaıda, jaýap berýge asyqqan joq. Aldydaǵy qońyr barqyn taýdyń qoınaý-qaptalyna túnere qarady. Sebezgilegen aq jańbyrdyń bozala munaryna buıyǵa tyǵylǵan ırek saı da, kóldeneń kók attyǵa syr aldyrmaıtyn sartoqym qaqsaldaı qymtanyp jatyr.

Oń jaq keýde tusyn teri jarǵaqtyń syrtynan bir sıpap ótken júzbasy oqys til qatty.

– Buıryq qatty, ýaqyt tyǵyz. Joldy barynsha qysqartyp, Han ordasyna qalaıda tez jeteıik...

Shymdy betkeıdiń syǵyrdań topyraǵyn at tuıaǵymen soıdaqtaǵan tórteý, yra tómen josyta jóneldi.

Jylańqy bulaǵy jorǵaqtaı aqqan ırek saıdyń ishi ury qýysty, qoıan bultaqty. Qoıyn-qonyshy qorǵasyn bulttarmen kópirgen saı ishinde jaýyn saıabyr bolǵanymen, tuman qoıý eken. At quıryǵyna oralyp, aldy-artty qaýmalaıdy. Aspan aǵyl-tegil aqtarylyp jatsa da, ırek saıdyń jibıtin túri joq. Surǵylt tumanǵa sumdyǵyn jasyryp, syryn búgip turǵandaı.

Shylbyr boıy aralyq tastap, tar jolda bóri búlkekpen ǵana úzdik-sozdyq kele jatqan tórteý, álden ýaqytta shaǵyn jazyqaıǵa «sopań» etip shyǵa kelisti. Osyny kútip turǵan tárizdi, bir sátte ókpe tustaǵy biteý ózekten shymqaı tumandy qaq jaryp, belgisiz qara shoǵyr tap berdi.

Qansha saqtanyp kele jatsa da, qapelimde sasyp qalǵan tórteý shoqyta shapty. Biraq, aldaǵy japyryq tumsyqty aınalǵansha, tirsekteı qýǵan torýylshylar ekeýiniń atyn kózdep, omaqastyryp úlgirdi. Attary jyǵylǵanymen, kerege boıy shalǵyndy súze qulaǵan jyryndy saılaýyttar eki-úsh domalaı baryp, shapshań atyp turysty. Sol mezet qaıta qaıyrylǵan serikteriniń úzeńgisine jabysa júgirgen beti tıynsha qarǵyp, arttaryna mingese ketti. Jaı ketken joq, keri buryla sadaq kezep, qozy jaýyryn jebeden úsh-tórteýin edel-jedel móńiretip-móńiretip jibergen. Shyrqyraı ushqan qaýyrsyn qanat oqtar, órshelengen qýǵynshylardyń birnesheýin attan tóńkergende, arttaǵylary soǵan uılyǵa qaldy. Osy oraıdy qalt jibermegen júzbasy dereý tizgin irkip, qasyndaǵylardyń bárin attan túsirdi. Sosyn, óziniń qaqpan bel qyzylkógin baǵanaǵy jas saılaýyttyń aldyna tosty.

– Tórteýmiz birdeı eki atpen qashyp qutyla almaspyz. Sen mynaǵan min de, óz atyńdy jetekke alyp, anaý terekti jylǵamen órleı tart. Arydaǵy tik moınaqty assań aman ketesiń. Biz myna shoqpar tasty betke jaıaý órmelep, analardy shyrǵalaı turaıyq. Eger... izdep jatar kún týsa, úsheýmizdi sol mańdaǵy tar úńgirden tabarsyń...

Júzbasy teri jarǵaqqa qolyn júgirtip, oń jaq qoınynan jasyl máýtiden tigilgen alaqandaı qaltashany alyp shyqty.

– Mynaý túmenbasynyń Han ordasyna jazǵan úshbý haty. Osyny jyldam jetkizý saǵan amanat!

Tik moınaqtan asyp, buta-búrgendi qoınaýǵa súńgip ketken jas saılaýyt kóp ótpeı at basyn tejep aldy. Alǵashqy et qyzýda, amanattyń salmaǵymen edáýir alystasa da, art jaǵynan bir aýyr qol tartyp turǵandaı júrisi ónbeı qoıǵan. Attaryn minip, ózderin jaıaý qaldyrǵan bozdaqtardyń eń bolmasa betin jasyrmaı ketetini ishi-baýyryn órtep barady.

Ol qaıta oralǵanda tumany seldiregen ırek saı jym-jylas múlgip tur eken. Al, qan ıisi múńkigen úńgirde úsh múrde aıqasyp jatty. Úsheýiniń de kıimderi alqam-salqam, jańaǵylar ón-boılaryn tintip, áldene izdegen sekildi.

Jas saılaýyt úńgirdiń aýzyn bitep, atyna qonǵanda qarsy aldyndaǵy tańbaly jartasqa únsiz telmirgen qos balbal, kirpik qaqpaǵan kúıi qala berdi...

*******

Kúdir joldy qıynsynbaıtyn «Nıssan patrol» jeńil júrip keledi. Tizgindegi Jaqsylyqtyń janyna býryl saqalyn sánimen qoıǵan, qyzyl shyraıly Baıjan qart jaıǵasqan. Artqy oryndyqta Bolys pen Qalıhan.

– Keńes úkimeti kezinde taýdyń kúńgeı betinen orystar ken qazǵan. Eki jyldan keıin qaıtyp ketti. Myna jol soraby solardan qalǵan. Al teriskeı beti bulaqty, qaıyń, teregi syńsı ósken ný, jynys. Buryn jaılaý edi, qazir ıen.

Baıjan qart ózderi kele jatqan jer jaǵdaıyn qysqasha tanystyrdy.

Olar endi jolsyz jerdiń jaıdaq tustaryn qýa, taýdyń teriskeı betine ótti. Qalıhan túıilgen judyryqtaı oqshaý turǵan shoqpar tasty birden ańdady. Orqash-orqash qoshqyl tastyń jel men jaýyn mújip, kún kúıdirgen shekesi shytynap turǵandaı. Onyń qulaǵynda atasynyń ár sózi saırap tur. Aına-qatesiz, aıtylǵan belgiler ózgermegen. Shekaradan ótkeli júrek soǵysyn jıiletip, uıqysyn qashyrǵan jaıt – arǵy babasy kebinsiz jasyrylǵan úńgirdi tabý bolatyn. Aqyry, sol tilegine bir taban jaqyndaǵan syńaıly. Tolqyǵan sezim kóz sharasyna ystyq jas úıirgen ol, Bolystan qalqalap, júzin buryp áketti. Bolys – bólesi Jaqsylyqtyń dosy eken. Jer sholyp, taý-tas aralaǵandy jany súıetin jigit, bul saparǵa qýana ilesti. Osy óńirdiń kózi qaraqty adamy Baıjan aqsaqalǵa ertip aparyp, ol kisiniń ózderimen birge júrýine úles qosqan da sol.

Mine, Qalıhan qazir talaı ret túsinde kórgen shoqpar tastyń dál túbine keldi. Sosyn, betin shyǵysqa týralady, oń jaǵynda túıeniń órkeshindeı eki qojyr tas jatyr. Sol jaqta bitik ósken qaıyń men kókterek. Shoqpar tastan tómenirek uzyndyǵy arqan boıy, bıiktigi ýyq boıy kók jartas tur. Betine alýan tańba beınelengen. Ásirese, múıizi shańyraq beıneli alyp buǵynyń sýreti aıryqsha kóz tartady. Oǵan qarama-qarsy eńsesi bıik, qurysh músindi qos balbal myzǵymastaı oryn tepken. Jartastyń oń jaq astynda úńgir bar. Qalıhan onyń baryna tıtteı de shúbalanǵan joq. Kúnde kelip júrgen adamsha, qolyna kúregin alyp, solaı bettedi.

– Qunyperen qazyp jatyrsyń ǵoı, ábden anyqtap, tolyq esińe túsirip almadyń ba?

Kúrek-saımandardy kóterip jetken Jaqsylyq senimsizdigin jasyra almaı, jartas túbindegi kúreńse shymdy qopara bastaǵan Qalıhanǵa ekiudaı pishinmen qarady.

– Qoımany ıá kómgen alady, ıá kórgen alady. Men kórgen de, kómgen de adam emespin. Biraq, kórgendeı bolyp kózimde saqtalyp, kómgendeı bolyp sanamda qattalǵan taý, tas, aǵash, saı, jylǵa búgin sol qalpymen kóńilimdegi kartınanyń ornyn dóp basty. Úńgirdiń osy tusta ekenine erikten tys bir senim ıtermelep turǵanyn da jasyrmaımyn. Qazyp kóreıik, ishki túısigim aldamaıtyn sııaqty.

– Mańaıda úńgir bola qoıatyndaı basqa belgi, nusqa bilinbeıdi. Osy arany baıqap kórińder, – dedi Baıjan qart ta ony qostap.

Úsh jigit tańbaly jartastyń qıys shetin qazýǵa kiristi. Taý betkeıiniń kúrek boıy topyraǵy jas balanyń betindegi sekpildeı maıda shaǵyl aralas shymdy, jumsaq bolǵanymen, arǵy qabaty kerishteý, buta-búrgenniń aıqysh-uıqysh sińirtek tamyrlary júgirgen, jalań kúrekke qolaısyz bolyp shyqty.

– Pa, Shyńǵyshannyń qabirin izdegender de bulaı qınalmaǵan shyǵar, – dedi samaıynan aqqan terdi súrte, jeıdesiniń óńirin jelpingen Jaqsylyq qaljyńdaı kúlip.

– Aldymen Qalıhannyń atasyn taýyp alaıyq, Shyńǵys babamyzdyń qabirin basqa emes, ózimizdiń Shyńǵystaýdan birge izdeımiz, – dedi oǵan ázildeı jaýap qaıyrǵan Bolys.

Túske qaraı, ala shyqqan aıran men taba nandy aýjal qylǵan olar, jartastyń júırik basyna qaraı keńite qazyp jatyr edi, kenet Jaqsylyqtyń kúregi kólemdileý jalpaq tasqa tap boldy. Úsheýi jan-jaqtan jedeldete kúrep, tastyń mańaıyn arshyp jiberdi. Bir-biriniń ústine tireı, kólbete qalaǵan jalpaq tastardyń arasy qumkerish, qıyrshyq topyraqpen bitelip qalypty. Betki qabaty qabyrshyqtana dymyqqanymen, tastardyń úgitilip túser túri joq. Qalıhan bireýin eppen tartyp edi, qozǵalmady. Sodan úsheýi jabylyp, ústińgi tasty qulatyp kep jibergende, ar jaǵynan kerege kózdep aıqastyrǵan aǵashtar, aǵashtardyń arasynan qaraýytqan úńgirdiń aýyzy shyǵa keldi.

– Úńgir eken, taptyq ata, úńgirdi taptyq, – dep aıqaı saldy Qalıhan. Qolyndaǵy kúregin bir jaqqa laqtyra salǵan onyń kózinen naızaǵaı otyndaı shattyq ushqyndary jarq-jurq ete qaldy.

– Úı, aqyryn, baıqaıyq áli, – dedi Jaqsylyq óz kózine ózi senbeı úrkektep.

– Mássaǵan, basyń bas emes, karta ǵoı seniń, rasynda úńgir ǵoı mynaý, qalaı taýyp aldyq, á!..

Bolystyń aýzyna basqa sóz túspeı, jelkesin tyrnalaı berdi.

– Enshalla, izdegen jeter muratqa degen osy. Qýanyshyń uzaǵynan bolsyn qaraǵym, – degen Baıjan qart ta qazylǵan jerge jep-jeńil syrǵyp tústi.

Bular endi tas pen aǵashtyń bárin alyp, úlkendigi syrmaq boıy aýyzdy tolyq ashty. Bergi jaǵy ala kóleńkelenip kóringen úńgirdiń arǵy túbi qarańǵy. Ishinen sazdaýyt, boryqty jerdiń topyraǵynan shyǵatyn qyshqyltym ıis tanaýǵa urady.

– Já, balalar. Úńgirdiń tabylǵany osy. Jaratqan ıemniń hıkimetimen aýyzdy bekitken tas pen aǵash búlinbepti. Súıek osynda bolýy tıis, qoryqpańdar. Bul jerde jaýymen aıqasyp, qaza tapqan babamyz jatyr, – degen Baıjan aqsaqal úńgirdiń aldyna tize búgip, eki-úsh qaıtalap aıat oqydy.

Álgindeı emes, báriniń kóńili jaılanyp qaldy, qarııa azyq-túlik salǵan sómkesinen projektor men arnaıy ákelgen úlken aq kezdemeni alǵyzdy. Sodan keıin «Bissimillá» dep, eńkeıe úńgirge kirgen qarııanyń sońynan kibirtikteı jyljyp, ana úsheýi de ilesti. Úńgirdiń tóbesi onsha bıik emes, sozǵan qolyń tıip keterdeı alasa eken. Ar jaǵy anyq kórinbeıdi. Túbi biraz jerge baratyn sekildi. Sál turyp dem basqan qart kúbirleı ıman aıta berip, projektordy jaǵyp kep jiberdi. San ǵasyr boıy soqyr qarańǵylyqtyń qursaýynda qystyqqan tas úńgir, jaralǵaly kórmegen alapat jaryqtyń aldynda baryn jaıyp salǵannan basqa eshteńe isteı alǵan joq. Taǵany qurǵaq qumdaýyt, qabyrǵalary kók jańqa úńgirdiń túpki jaǵynda saýdyraǵan adam súıekteri aǵarańdaı «jarq» etti. Ár tusta qarań-qurań qarý-jaraqtyń qaldyǵy da kózge shalynady. Buny kórgende júrekteri «dir» etken Bolys pen Jaqsylyq sheginshekteı berdi. Qalıhan da tiksinip qalǵanymen, ol áserden tez aıyqty. Keýdesinde qorqynyshtan góri, baba rýhyna degen arman-ańsar týdyrǵan ózgeshe jaqyndyq sezim oınap sala berdi...

–  O, qudireti kúshti Táńirim! – dep tańǵala ún qatqan Baıjan qart súıekterge jaqyn kelip, aq kezdemeni japty da, otyra qalyp, úńgirdi kúńirente quran oqydy. Basqa bir álemge tap bolǵandaı árqaısysy ár túrli kúı keshken tórteý, úsh ǵasyrǵa jýyq ýaqyt buryn osy arada bolǵan oqıǵany ózderinshe elestetip, óliler turaǵynyń ishinde únsiz múlgidi. Tipti, qanǵa boıalǵan serikterin qııa almaı, qaıǵymen «ah» urǵan batyrdyń jan kúızelisin, jaýyna degen kekti keýdesiniń arpalysty únin estigendeı boldy.

– Qalıhan qaraǵym! – dedi sálden keıin Baıjan qart, – myna jerde bir emes úsh adamnyń súıegi jatqanyn kórdiń. Qaısysy seniń babań ekenin aıyra alatyn belgi ne basqa dáleliń bar ma?

Shynyn aıtqanda, Qalıhan myna jaǵdaıdyń shyn-ótirigine jip taǵa almaı, ebil-debil kúıde otyrǵan. Aqsaqaldyń sózinen soń shubatylyp ketken oı shýmaqtaryn jınap, boıyn túzep ala qoıdy.

– Ondaı belgi qaıdan bolsyn ata. Jýyrda qaıtys bolǵan adam bolsa bir sári. Qanshama jyldardan keıin bar men joqtyń arasynda basymyz sharadaı bolyp otyrǵany mynaý... Arnaýly ǵylymı zertteý arqyly anyqtaý kerek shyǵar, – dedi úni dirildeı shyqqan ol lajsyzdyqtyń nyshany torlaǵan júzin tómen salyp.

– Má, usta mynany!

Jalt qaraǵan Qalıhanǵa Baıjan qarııa órnekti qynynan sýyryp, sar moınaq kezdigin usyna berdi.

– Eshqandaı zertteý-mertteýdiń qajeti joq. Qolyńnan qan shyǵar da, myna jatqan marqumdardyń súıegine jaǵalaı tamyzyp shyq. Eger, seni qanynan jaratqan atań osynda bolsa, al, sen sol babańnyń qanyna qylaý túspegen, bolmysyna daq salmaǵan urpaǵy bolsań, aqqan qanyńdy baba súıegi sińirip, boıyna tartyp almaǵy lazym. Tamyryńnan týlap aqqan tunyq qan atańnyń aq sóńke súıegine topyraqqa tamǵan sýdaı sińýi tıis. Bul – qasıetińnen aınalaıyn, arda násildi ata-babalarymyzdan qalǵan asyl dástúr, aq-qarany aıyrýdyń aqıqı josyny eken.

Qalıhan býyryl saqaly qyzyl sary júzine qup jarasqan, keń mańdaıly, kelisti qarııaǵa tańdana qarady. Sosyn, ata tegin anyqtaıtyn mundaı qankeshti amaldyń bolatynyna ári kúmándana, ári qýana pyshaqty aldy. Betinde kógiljim sáýle qubylǵan kezdik «qan qaýmaı jadyramaımyn» degendeı qatal bezeredi. Iá, qatal... Tarıhtyń shyndyǵy qandaı qatal bolsa, oǵan jetýdiń joly da jumsaq bola qoıar ma?! Úńgirde qalǵan baba týraly atadan-balaǵa ósıet bolǵan, amanat retinde jeti býyn urpaqtyń moınyna júktelgen asqaq mindet, búgin mine aqyrǵy núktesine jetkeli tur. Ol núkteni basqalaı jolmen emes, qan tamshysymen qoıý Qalıhannyń táleıine jazylypty. Al, eger qoıa almasa she?.. Onyń denesi bir ysyp, bir sýydy. Boıyndaǵy alpys eki tamyryn tepkilegen qany týraly tuńǵysh ret aýyr oıǵa túskeni osy bolar. Túp tórkinin tanýǵa qabiletsiz, qany suıyq bireý bolyp shyqsa, súıegi saýdyraǵan baba arýaǵy ony keshire me? Aıadaı úńgirde armanmen ajal qushqan atasy ne úshin qan tókti? О́zin ólimge baılap, Han ordasyn úlken qaýipten qutqaryp qalǵan batyr baba keleshek urpaǵy jasyq, jáýtik bolady dep oılamaǵan shyǵar. Shekesi shyp-shyp terlegen ol baba súıegi jaqqa qaraýǵa batyna almaı, basy salbyrap turyp qaldy.

–  Al, balam, tosylma, bógelme! – dedi Baıjan qarııa daýysy abyzdaı kúńgirlep.

Bolys pen Jaqsylyq ta oǵan qybyr etpeı qadalyp qalypty.

 Boıyn bılep alǵan Qalıhan óziniń bulaısha bolbyrap turǵanyna namystanyp ketti de, júzi qyl qaýyp turǵan sar moınaqpen alaqanynyń shetin ala shertip kep qaldy. Sosyn, alqyzyl monshaqtaı mólt etip, qolynyń syrtyna jylyp aqqan qandy oń jaqtaǵy adamnyń bas súıegine tamyzdy. Biraq, oǵan qan toqtaǵan joq. Kilegeı shań japqan súıekten syrǵı aǵyp, qumdaýytqa úzilip tústi. Denesin diril basyp, túri álem-tapyryq kúıge engen bala jigit, ebedeısiz qımyldap, ekinshi adamǵa buryldy.  Alaıda, ortadaǵy kisi de Qalıhannyń qanyn qabyldaı qoımady. Súıekten taıǵanaı qashqan qandy taban astyndaǵy obyr topyraq jalmap ala qoıdy.

Projektordyń aqshýlan jaryǵynda kóleńkeleri kók jańqa qabyrǵada teńselgen úsheý únsiz tynyp qalǵan. Atqalaqtaǵan júrek dúrsili jym-jyrt úńgirdi dúbirletken Qalıhannyń býyny bosap sala berdi. Úshinshi adamǵa jabylǵan aq kezdemeni ashar-ashpasyn bilmeı júrelegen kúıi otyra ketti. Pyshaq kesken alaqany tyzyldaı ashyp, aýyrǵanyn endi sezdi.  Onymen qosa júregi de tyzyldap, ishi de ashyp bara jatqandaı. Aqıqatpen betpe-bet kelý qandaı aýyr edi. Baqılyq bolǵan babańnyń ornyn tapqanyńmen, ony urpaǵy bolyp tanı almasań, shashylyp jatqan súıegin jınap, arýlap jerleýge  jigeriń jetpese, adal urpaq bolǵanyń qaısy? Aýyz júzinde kóp aıtylatyn syn saǵatqa shyn tap kelgenin ol anyq ańǵardy. Babadan qalǵan qatal josyn onyń qaıǵyryp, qorǵalap otyrǵanyna qaratpaıyn dep tur. Keýdesine qulaǵan basyn silkı kótergen Qalıhan qolynan aqqan qannyń toqtap qalǵanyn baıqady. О́zińniń kim ekenińdi anyqtaıtyn bundaı sheshýshi sát mıllıon pendeniń birine ǵana buıyratyn shyǵar. Úsh ǵasyr burynǵy babasynyń qýraǵan súıegine qan júgirtetin qasıetti oraıdyń endi máńgi qaıtalanbaıtynyn sezgen ol, ary qaraıǵy ári-sári kúıdiń aqymaqtyq bolatynyn túsindi. Túsindi de qylpyldaǵan sar moınaqpen  alaqanyn ekinshi márte tilip jiberdi. Aq kezdemeni aqyryn ysyryp, syzyp aqqan ystyq qanyn eń sońǵy – sol jaq shettegi adamnyń bas súıegine tosty. Mine, ǵalamat! Dál mańdaıǵa shyp-shyp tamǵan úsh tamshy qan tolqı terbelip, turyp qaldy. Sosyn, dir-dir kilkigen qalpy baıaý jaıylyp, ıip sala bergen bas súıekke buıralana sińip bara jatty...

Júregi keýdesin jaryp shyǵardaı julqynyp ketken Qalıhan myna ǵajaıypqa kózi baqshıyp, qatty da qaldy. Janarynan sorǵalaǵan móldir jastyń qanmen birge bas súıekti jýyp jatqanyn da ańdaǵan joq. Dýalanyp qalǵan miskindeı denesi siresip, boıynan jan ketip, eseńgirep biraz otyrdy. Aqyry, osynyń bári shyn bolǵanyna endi kózi jetkendeı, qan-qan alaqanymen bas súıekti aıalaı sıpap, «taptym, meniń atam eken, atamnyń bas súıegi eken, taptym, tanydy meni» dep, kúbirleı berdi, azdan keıin bas súıekti qushaǵyna qysyp alǵanyn da bilmeı qaldy...

 Bolys pen Jaqsylyqtyń tańdanysynda shek bolǵan joq. Olarǵa tipti, Qalıhan basqa ǵalamshardan kelgen tylsym jan ıesindeı kórindi. Áýeli deseńiz, qorqaqtaý Jaqsylyq úńgirdiń aýzyna áldeneshe ret jaltaqtaı qarap ta qoıdy. Kómilip qalǵan úńgir, týmysynda bul óńirdi kórmegen Qalıhannyń ony salǵan jerden taýyp alýy, saýdyraǵan qural-jaraq, aq sóńke adam súıegine qan tamyzý... O, qudiret! Sýsha tógilgen adam qany júz jyldyqtar boıy talaı rýly el, ulysty jurt, oshaqty otbasyny tozdyryp, ótken dáýirdiń órnekti betterin óshirý úshin aqqan edi ǵoı. Qoly qanǵa malynǵan nebir jaýyzdar bıýaz ananyń, beıkúná sábıdiń, qyrshyn bahadúrdiń obal-kúnásin moınyna júktemep pe edi. Al, myna qan kerisinshe, úzilgen ǵasyrlardyń arasyn jalǵaýǵa, ata tegin, baba deregin taýyp, baǵzy zamannyń bederin tanýǵa tamshylap jatyr. Qoly qanǵa malynǵan anaý bala, moınyna kúná emes, asyl arman, abyroıly mindet, aıaýly úmit júktep kelip tur...

– Já, balam! Súıekti ornyna qoı, – dedi ózi de tereń oıǵa shomyp ketken Baıjan qart, – ǵasyrlardyń qarańǵy túkpirinde qalǵan babańdy tap-taza qanyńmen tapqan seniń de, jaýynyń qolynan qapyda mert bolsa da, artyna ózińdeı asyl qandy urpaq qaldyrǵan babamyzdyń da armany joq eken. Biz osyndaı tazalyǵymyz ben tektiligimizden tamyr úzbesek, tarıhtyń qatparynan talaı joǵymyzdy tabamyz. «О́shken janyp, ólgen tirilgen» degen osy bolar. Endi marqumdardyń súıegin qaıda jerleımiz, sony oılastyraıyq...

Bir tynysy ashylyp, keýdesindegi sheri aǵytylǵan ırek saıdyń da kúni kúlimdep, bulaǵy syńǵyrlaı buralady. Erkeleı soqqan oınaqy samal, tal-terkterdiń japyraǵyn aımalap, shoqpar tastyń da mańdaıyn óbip ótti.

Al, úńgir syrtyndaǵy qos balbal, sol baıaǵy tilsiz qalypynan tanar emes. Qarsy aldyndaǵy tańbaly jartastan kóz almaıdy. Sonyń máńgi jumbaq qupııasyn oqyp otyrǵandaı uzaq-uzaq tesile qaraǵan kúıi qala berdi...

Sońy.