Zardyhan Qınaıat. Qazaq kóshiniń búgini men erteńi

Jaqynda Almatyda Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń 20 jyldyq mereıtoıyna oraı «Etnıkalyq qazaqtardyń atajurtqa oralýy Qazaq memleketiniń kóshi-qon saıasatynyń quramdy bóligi: Keleshegi men sheshilý joldary» atty halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferensııa bolyp ótti. Osy konferensııada baıandama jasaǵan tarıh ǵylymdarynyń doktory Zardyhan Qınaıatuly qazaq kóshiniń búgini men ótkenin saralady.

Qazaqstan álemde tarydaı shashylyp júrgen qandastaryn atajurtyna shaqyrýshy úsh memlekettiń biri. Áleýmettik damý turǵysynan jetekshi memleketter qataryna qosyldy. Qazaqstanǵa sońǵy 20 jylda 1 mıllıonǵa jýyq oralmandar keldi. Olardyń Qazaqstannyń búgingi ómirine qosyp otyrǵan demografııalyq jáne áleýmettik, mádenı úlesi ushan-teńiz. Bul týraly Elbasy Nursultan Nazarbaev 2011 jyly mamyrda ótken Dúnıejúzi qazaqtarynyń IV quryltaıynda: «Bıyl táýelsizdikpen birge atamekenge at basyn burǵan Uly kóshke de 20 jyl toldy. Sodan beri uly kósh bir sát te tolastaǵan emes. At qazyǵyn baılar atamekenge 20 jyl ishinde 300 myńǵa jýyq otbasy kóship keldi. Osylaısha el halqynyń sany 1 mıllıonǵa jýyq qandasymyzben tolyqty. Jáne qandaı qandastarmen deńiz... Olar jat jerde, shet jaılap júrip, kózderiniń qarashyǵyndaı saqtap kelgen qaımaǵy buzylmaǵan qazaqylyǵyn, tilin, saltyn alyp keldi. Búginde atamekenge oralǵan aǵaıynnyń deni qazaq elinde óz oryndaryn taýyp, árqaısysy táýelsiz eldiń bir kirpishi bolyp qalanyp úlgerdi. О́ıtkeni olar qaı qıyrda týsa da ananyń áldıi, atanyń batasymen jórgeginde qazaq qoǵamynyń qurysh kirpishi bolyp quıylǵan», – dep tolǵanǵan edi. Nazarlaryńyzǵa usynylyp otyrǵan maqala osy másele turǵysynan sóz qozǵaıdy. Qaýymdastyq qazaqtyń taǵdyrynan týǵan tarıhı qubylys bolatyn. 1990 jyldary atamekenine at basyn burǵan qazaqtardy qushaq jaıa qarsy alyp, aǵaıyndy-aǵaıynmen qaýyshtyrǵan altyn kópiri boldy. DJQQ osylaısha atajurtyn ańsap kelgen qazaqtardyń at baılaıtyn aq otaýyna aınaldy. Osy qubylystyń ystyǵy men sýyǵyn bir kisideı basynan ótkergen adam Qaldarbek Naımanbaev edi. Ol dúnıejúzine shashyrap ketken qazaqtar úshin alysty jaqyndatyp, Alashty bir-birimen tabystyrýǵa baryn saldy. Qaldekeń kóship kelgen aǵaıyndardyń mundaǵy naǵyz janashyry bolatyn. Sheteldegi bir qazaqtyń aty atalsa, onyń kim ekenin jazbaı biletin. Ásirese zııaly qaýym ókilderine kóp kóńil bóldi. «Sheteldegi qazaqtar. Qaýymdastyq kitaphanasy» serııasymen kóptegen kitaptar basyp shyǵardy. Qazir sol kitaptar adamdar izdep júrip oqıtyn qundy dúnıelerge aınalyp otyr. Búginde DJQQ óz múmkindiginshe qyzmet atqaryp, Qaldekeńniń bastaǵan isin jalǵastyryp keledi. Men bul týraly maqala jazǵan edim. Maqala osy konferensııaǵa arnalǵan jınaqta basylyp shyqqan eken. Men ony qaıtalap jatpaı kóshi-qon, onyń ótkeni men keleshegine qatysty keıbir máselelerge toqtalyp kóreıin. Halyqaralyq kósh degen máńgilik jaratylysty qubylys emes. Ol kóbinde dúnıejúzin qamtyǵan áleýmettik tolqynystar, soǵys, tóńkerister ımperııalardyń ydyraýy sııaqty saıası-áleýmettik oqıǵalardyń áserinen týyndaıdy. Dúnıejúzilik I soǵys saldarynan álem ekige jaryldy. Reseıdegi qazan tóńkerisi sol jarylystyń jemisi edi. Saldarynan buryn Reseıge bodan bolǵan ult halyqtarynyń bir toby atajurtynan yǵysýǵa májbúr boldy. Dúnıejúzilik II soǵys Eýropa memleketteriniń shekarasyn ózgertti. Sol sııaqty qazir Arab elderinde oryn alǵan dıktatýraǵa qarsy halyq maıdanynan qanshama halyq japa shegip jatyr. Bizdiń qazaq otarshyldyq saıasattan japa shekken halyqtardyń biri. 1990 jyldary atajurtqa bet burǵan qazaq kóshi qazaqty etnodemografııalyq jáne rýhanı quldyraýdan qutqarý jolynda jasalǵan ıgi qadamdardyń biri bolatyn. 1989 jyly Keńester Odaǵy kóleminde júrgizilgen jan sanaǵynyń resmı qorytyndysyna júginsek, qazaqtar Respýblıkadaǵy 16199,2 myń halyqtyń 40,1% ǵana quraıtyn. Mysaly, bul kórsetkish Selınogradta – 17,7%, Almatyda – 23,8%, Soltústik Qazaqstanda – 22,6%, Aqmola oblysynda – 25,1% boldy. Ulttyq quldyraýdyń mundaı kórset­kish­teri álemde sonshalyqty kóp bolmaǵan. Tek Amerıkaǵa syrttan qonys aýdarǵan aq násildilerdiń sanynyń ósiminen HVIII ǵ. 70-80 jyldary aborıgendik úndister «qyzǵylt tústi amerıkandyqtarǵa» aınalsa, Keńester Odaǵynyń qıyr shyǵysyndaǵy jergilikti týngýs jáne hanty, mansylar HIH ǵ. 60-70 jyldary etnodemografııalyq quldyraýdyń saldarynan «qara orys» bolyp ketken tarıhty bárimiz bilemiz. Gýmılevtiń aıtýynsha, mundaı etnostyń aldynda eki túrli tańdaý qalady. Ne bógdelerge sińisip birjola jutylyp ketý, nemese túren salyp, qaıta serpilis kúshin (passıonarnyı tolchok) alý. Qazaqqa serpilis kúsh qosyp, ultymyzdy etnodemografııalyq quldyraýdan qutqarǵan faktorlardyń biri osy qazaq kóshi. О́zderińiz oılanyp kórińizdershi! Eger 1955-1962 jyldary QHR-nan, qazirde sany 1 mln.-nan asqan 260 myń qazaq kelmegende, jeltoqsan kóterilisi bolmaǵanda, elimiz táýelsizdikke qol jetkizip, shet memleketterden 1 mln.-ǵa jýyq qazaq atajurtqa oralmaǵanda qazaq qandaı kúıde bolar edi? Qazaqstan úkimeti jáne qazaq zııalylary bul múmkindikti der kezinde durys baǵamdap, ony iske asyra aldy. Ýaqyt kúttirmeı 1991 jyly atajurtqa bet burǵan qazaq kóshi bastalyp, bul qubylys 20 jyldyń ishinde óziniń sharyqtaý sheginen ótip, qıyn-qystaý (krıtıcheskıı) kezeńine jetip úlgirdi. Oqıǵany durys baǵamdaý úshin kósh prosesin tómendegi kezeńderge bólip taldap kórýge bolatyn sııaqty. 1. Álemde qalyptasqan jańa saıası ahýal, burynǵy Keńestik múmkindikterge súıenip, qazaqpen-qazaq izdesip tabysqan alǵashqy kezeń (1991-1995 jj.). Qazirgi kúnge deıin atajurtqa oralǵan qazaqtyń 2/3 bóligine jýyǵy osy alǵashqy bes jyldyń úlesinde. Atajurtqa kelgeni úshin ómirden utqandary da osy top. Olar qalaǵan jerlerine ornalasty, kelgen árbir otbasy úı-jaımen qamtamasyz etilip, basqadaı túrli kómekterge ıe boldy. Búgingi kúni oralmandar ishinen tútini kókke ushyp turǵandar da osy toptan. 2. Respýblıkany qamtyǵan ekonomıkalyq daǵdarys bastalyp, kóshtiń qarqyny báseń tartqan ekinshi kezeń (1995-2000 jj.). Atalǵan kezeńge qatysty úsh túrli erekshelikti atap ótken jón. 1) Respýblıka kóleminde jappaı jekeshelendirý naýqany bastaldy. Naýqan jergiliktiler úshin tıimdi boldy. Al QR azamattyǵyn alyp úlgermegen oralmandar jekeshelendirýden shet qaldy. 2) «Halyqtyń kóshi-qony týraly Zań» qabyldandy. Bul zańnyń quqyqtyq pármeninen góri kóshi-qonǵa degen saıası mańyzy zor bolatyn. 3) Jańadan kóship kelýshilerdiń sany kúrt azaıǵandyqtan úkimet qolda bar múmkindikti buryn kóship kelgenderdiń ıgiligine jaratty. 3. Naryqtyq ekonomıkanyń jańa múmkin­dikterine súıenip, kósh qaıta qarqyn alǵan úshinshi kezeń (2001-2007/2008 jj.). Shet elderden keletin ınvestısııa qarqyn aldy. Energııanyń jańa kózderi ashyldy. Jer jeke menshikke aınalyp, ulttyq kapıtal ıeleri paıda boldy. 2002 jyly 23-24 qazanda Túrkistanda ótken DJQQ II quryltaıynyń sheshimderi kóshi-qonǵa jańa qarqyn ákeldi. 4. Álemdik ekonomıkalyq daǵdarys, baǵa­nyń kúrt ósýi, kóshti basqarýdaǵy júıelik qatelikter, kóshke degen kereǵar pikirler men nasıhattyń saldarynan kóshi-qon toqyraýǵa ushyraǵan (2007-2008 jyldardan bastalǵan) qazirgi kezeń. Kóshtiń toqyraýǵa ushyraýynyń da ózindik sebepteri bar. Qazaq kóshi qazaq ultynyń demografııalyq jaǵdaıyn birshama jaqsartty. Qazaq ultynyń salmaǵy sońǵy esep boıynsha 63 paıyzǵa jetip, ulttyq memlekettilikke bet burý múmkindigi týdy. Biraq biz bul múmkindikti tolyq paıdalana almadyq. Bılik mańyndaǵylar ulttyq memlekettilik emes, halyqaralyq ıntegrasııaǵa beıimdelgen «Kóp ultty, mýltkýltýraldy memleket» qurý baǵytyn tańdady. Nátıjesinde odaqshyldyq, kópulttylyq ıdeologııasy basymdylyq alyp, ulttyq nemquraıdylyq paıda boldy. Bul kóshi-qon prosesine áser etpeı qoımady. Sońǵy jyldary nasıhat mashınasy qazaq kóshin qoldaý emes, qarsy jumys isteı bastady. Ony bastaǵan qarapaıym halyq, qatardaǵy jýrnalıster emes, atqa minerler, qolynda bıligi bar sheneýnikterdiń ózderi. «Oralmandar degen daıyn asqa tik qasyq, jatyp isherler, sózqýarlar, Otanyna jany ashymaıtyndar» degen sııaqty túrli áńgimeler kóbeıip, tipten Jańaózen oqıǵasy úshin oralmandardy kinálaýǵa deıin bardy. Mundaı áńgimeler qordalanyp kelip, úkimetti kóshi-qonǵa beriletin kvotany birer jylǵa toqtata turýǵa májbúr etti. Kóshi-qondy basqarý júıesi áýel bastan tu­raq­syz boldy. Kóshi-qon komıteti birneshe ret taratyldy. Aqyr sońynda kóshi-qondy basqarý isi Ishki ister mınıstrligine tapsyryldy. Polıseılik júıe qashanda áskerı tártiptegi qatań qurylym. Al kóshi-qon bolsa adamdardyń san qıly taǵdyry toǵysqan názik qubylys. Kelip jatqan aǵaıyndardyń kópshiligi orys tilin, Qazaqstannyń zańyn jetik bile bermeıdi. Bilmegesin qınalady, qınalǵan adamnan ókpe-naz, qatań sóz shyǵady, ony sheneýnikter kótere bermeıdi. Osyndaıdan bolyp pále, páleden para shyǵady. Keıbir aǵaıyndar Qazaqstandy jaılaǵan paraqorlyqty paıdalanyp, kvota satyp alyp, kelgen elderine qaıtyp ketti desip júr biletinder. Naǵyz aǵaıyn ekenimiz ras bolsa, sheneýnikter aǵaıyndardyń, aǵaıyndar bıliktiń osal tusyn óıtip paıdalanbaý kerek edi. О́tken 20 jylda Qazaqstanda da, qazaqtar turǵan basqa elderde de saıası-ekonomıkalyq, áleýmettik, quqyqtyq jaǵdaı múldem ózgerdi. Múlik jekeshelendirilip, baılyq, múlik óz ıelerin tapty. Nátıjesinde adamdar qoǵamnan alatynyn alyp, aırylatynynan aırylyp, ómir árkimdi óz ornyna qoıdy. Biraq qazaq máselesi sheshilmegen kúıinde qalyp otyr. Álemde ulttyq quramynyń 33-34 paıyzy jat elderde qalyp otyrǵan memleket, ult joq. Sondyqtan qazaq kóshi úzilmeıtinine men senemin. Biraq menińshe «Álemdegi 5 mln. qazaqty túgelimen kóshirip alamyz» degen jalań uran eskirgenin moıyndaýymyz kerek sııaqty. Eger halyqaralyq saıası, áleýmettik operatıvtik jaǵdaılar týyp qalmasa, 1990 jyldardaǵy sııaqty dúbirli kósh jýyq arada qaıtalana qoımaıdy. Endigi jerde eki jaǵy da jaqsy oılanǵan, sabasyna túsken sabyrly kósh, kóshti basqaratyn memlekettik azamattyq ıkemdi júıe qajet. Men júıe mynandaı bolý kerek dep eshnárse kesip aıta almaımyn. Qazaqstan úkimeti jáne atajurttaǵy qara orman qazaqtyń endigi mindeti álemde tarydaı shashyraǵan qazaqty qazaq kúıinde saqtap qalýǵa qam jasaý. Mundaı qamqorlyq áýeli shetelde turatyn jastarǵa kómek qolyn sozýdan bastalýy kerek. Jastardy baýrymyzǵa tartyp, bilim alýyna, oqyp úırenýine kómektesýge mindettimiz. Bul týraly kezinde prezıdent N.Nazarbaev ta aıtqan bolatyn. Biraq tıisti mekemeler, ondaǵy keıbir azamattar izgi nıet tanytpaı otyr. Aıtalyq sońǵy bes jylda jyl saıyn shet elderdegi qazaq balalaryna berilgen oqý grantynyń 200-300 oryny bos qalyp keledi. Bıyl 269 oryn bos tur. Biraq oqý úshin kelgen 49 bala oqýǵa túse almaı sandalyp júr dep estidim. Biz tıisti oryndardan jastardy shetqaqpaı qylmaı, janashyrlyq tanytýyn suraımyz. Bizdiń balalarymyz birde-bir qytaı ıeroglıfin bilmeı Beıjıńge baryp oqyp kelip jatyr ǵoı. Al ana balalar óz baýyr etimiz emes pe! Shet eldegi qazaq aǵaıyndardy tyǵyryqqa tirep otyrǵan jáne bir másele bar. 2011 jyly 22 shildede «Halyqtyń kóshi-qony týraly» jańa Zań qabyldandy. Zańda keıbir ilgerileýshilik bar ekendigin joqqa shyǵarýǵa bolmas. Biraq zań azamattyq, menshik jáne basqadaı zańdarmen úılestirilmegendikten keıbir qatelikter ketken. Mysaly atajurtqa kelemin deýshiler jáne kelip alsada QR azamattyǵyn ala almaı júrgender úshin endigi jerde burynǵy turǵan eliniń azamattyǵynan birjolata shyǵyp kelý nemese anyqtama ákelý mindettelgen. Bul degen BUU Bas Assambleıasy 1948 jyly 10 jeltoqsanda qabyldaǵan «Adam quqyǵynyń jalpy erejelerin» bylaı qoıǵanda, azamattardyń konstıtýsııalyq quqyǵyna qaıshy keledi. О́zderińiz bilesizder, QR konstıtýsııasynyń II bóliminiń 10 babynda «QR azamattaryn Qazaqstannan tys jerlerge alastatýǵa bolmaıdy» dep kórsetilgen. Álemniń qaı eliniń konstıtýsııasyn alsańyz da osyndaı ereje bar. Sonda QHR, Mońǵolııa, О́zbekstan Respýblıkasy óz azamatyna «Bul bizdiń eldiń azamattyǵynan shyǵaryldy» degen anyqtama qalaı bermek?! Osydan bolyp ázirge kvota jáne azamattyq alý máselesi toqtap tur. Menimshe osy máselelerdi rettemeı qazaq kóshi kólikti bola almaıtyn túri bar.

Zardyhan QINAIаTULY, tarıh ǵylymdarynyń doktory

"Túrkistan" gazeti

Sýret: azattyq.org