Qalyqtaı ber, QazUÝ-diń qarlyǵashtary!

Ata-babalarymyzdyń qany , analarymyzdyń kóz jasyna sýarylyp jetken táýelsizdiktiń parqyn bizder, ásirese búgingi jas urpaq baǵalap júrmiz be? degen oı árqaısymyzdy jıi mazalaıtyny haq.Jasyratyny joq, baz bireýlerge osy bir jaıma-shýaq ómir osylaı bola salǵandaı kórinip, aınalasyna bir sát zer salmaı, jalań uranmen, qasań oılarmen kún keship jatady.Aldyna qoıǵan belgili bir maqsaty joq, ıa bilimge umtylmaı, tek búgingisimen ǵana ózi úshin ómir súrip, ásheıin qara kóbeıtip júrgen keıbir jastardy kórgende janyń aýyratyny da ras. Arman, Baýyrjan, Aqmaral esimdi ini-sińlilerimniń tyrnaqaldy óleńderin oqyǵanda, ol beımaza kúıden arylǵandaı boldyq. Ata-babalarynyń qany tamǵan Otanynan jyraqta dúnıege kelýge májbúr bolsa da olardyń ultyna degen ystyq súıispenshiligi, eliniń búgingi erkindigine súısinýmen qatar el múddesi men bolashaǵyna alańdaýshylyǵy, babalar rýhyna taǵzym etip, tarıhyn qasterleı biletindigi erekshe súısindirdi.Ata-baba rýhynyń qudirettiligi degen osy shyǵar.. Táýelsizdik ańsap ketken, amanat etken babalarymnyń búgingi kúnge jetken tamshylaryna aq jol tileımin.

Jalǵasbek Aqmaral:

Aspannan aıda maǵan til qatady. Aqkóńil adal syryn tyńdatady, Tysqa shyqsam erkeleı birge júrip, Uıyqtasam úıge kirip bir jatady. Álemge sútteı nurly jaıǵan araı, Aýyldy otyrady aımalap aı. Aıly keshte Toǵjanyn kútip turǵan, Kóz aldyma keledi qaıran Abaı. Jap-jasyl aǵashtardyń arasynda, Aı sýǵa shomylady nanasyń ba? Bult qyzǵanyp juldyzdar jasıtuǵyn Sulýdy bul álemnen tabasyń ba? Aı kúndiz kún jigitten jasyrynyp, Jatady ar-uıatqa basyn uryp , Aı degen mahabbattyń kıesi ǵoı, Júrekke seýip júrgen asyl rýh. Muńly áýen qushaǵynda Mańdaıyna syımaǵan qý dalanyń, Qańbaqtar júr baǵytsyz qýdalanyp. Kúnniń kózin tosyp ap kórsetpeıdi. Qara bulttar aspandy shýdalanyp. Áýen keler bir muńly suńqyldaǵan, Ortaq bolyp bul úndi kim tyńdaǵan? Tabıǵattyń ókpesin kótere almaı, Kótere almaı jyrtylsań,jyrtyl dalam. О́zime bir úndemestik taýyp alyp, Qulaq túrem osy únge aýyq-aýyq. Qyrǵyn jyldar zarlaǵan qyz úni me? Qan maıdanda qansyrap jary qalyp. Ne suńqyl bul, ıapyr-aý ar jaqtaǵy. Shýyldap bógde mynaý jan-jaqtaǵy. Umytqan soń batyryn, babalaryn, Joqtaýy ma arýaqtyń arýaqtardy?! Qandaı ún bul, darıǵa-aı tolyp jetken, Qaı qudiret bul mańǵa alyp jetken. Asan qaıǵy kúıi me jelge oranyp? Bozingenniń únindeı talyp jetken. Qupııa bir osy úndi tyńdap alyp, Tyńdap alyp, júrekti tyrnap alyp. О́leń jazyp otyrmyn tún ishinde, Alǵandaı jas qalamdy muńǵa malyp.

О́z baqytyn ózinshe muńǵa balap, Kóńiliniń túbinde jyr mazalap. Júregine turǵanyn sezine me? Qý tirlik sum oılarmen suǵyn qadap. Teńestirmeı bul kúnin basqa kúnmen, Jyrtyp jazyp muńdaryn basqa kelgen. Aqyn otyr kúbirlep sham túbinde Syryn baǵyp tirliktiń asqaq únmen. Jat qylyqqa jany qas baspaı qadam, Aýlaq ustap ujdanyn bas paıdadan. Jez buıdasyn armannyń jyrǵa berip, Aqyn otyr janyna tas baılaǵan. Túsip berip jarlyǵa jalǵyz atyn, Ozbyrlyqqa basa almaı tańǵa yzasyn. Otyr ma eken taǵy da muńǵa batyp, Sham túbinde kúbirlep jalǵyz aqyn.

Ádilbek Arman:

Dalanyń sarǵysh saǵymy Qobyz keýdemdi kúıge orap. Ǵasyrdyń qaısar saryny Shermende jyrdy buıdalap. Juldyzdary búrseńdegen bul túnde, Jattym taǵy kókeı tolyp úrkinge. Jattym taǵy aıǵa qaırap tisimdi Zarly ánimdi amal tappaı irkýge. Beý, álmısaq, ertegińnen Iisi ańqıdy-aý erliktiń. Uly rýhyn serke jyrmen Kestelepsiń órliktiń. Átteń, mezgil namysyńdy ap qalypty, qaıteıin? Tas tiletin semserińdi tot basypty, qaıteıin? Jat dáýir janyn úkken Alataý da, Qulaǵanǵa shaq qalypty, qaıteıin? Joq qolymda narkeskenim, Joq asynar qylshanym, Sharshap bitti almas senim. Túrte berip tumsa muń. Syndy jiger, qabyrjydy dármende. Qaıran baba, tákappar hám ór keýde, Qaq júrekke qara naıza shanshylyp, О́ziń qusap sheıit ketsem, arman ne? Kúbirleıdi yzǵarly kók. Kúbirleıdi kári tún. Sybyzǵydaı syzdap júrek. Ah urady sabyrym. Kúıik kómgen baıǵus úmit aıǵa sozsa saýsaǵyn, Sol appaq aı baýyzdady armanymnyń qarma ánin. Kir dáýirdiń besiginde qasyretke terbelip, Jattym únsiz ańyz ǵasyr elesine tamsanyp. Jan aıqaıy Eı, qasıetti qasiret! Seni jalǵyz biz kelemiz arqalap. Júrek kúıip, sezim sýyp, zar qamap. Kúlge aınalsaq jalǵyz ózińe umytpaı, Jiberersiń “ Amın” dep torqalap... Eski zaman, eski jyrlar, eski ánder... Jáne eski muń- toǵytylǵan kók pen jer. Úni býyp Qorqyt tartqan qobyzdyń, Eń sorly únge ózgeredi eń izgi ún. Múmkin osy- shyndyǵyńnyń erteńi, Múmkin osy- búginginiń sherteri. Kókiregime tamyr tartqan qaıyń muń. Baǵzy dáýir- saǵynyshy shaıyrdyń. Syrylam da seni umytqan ǵasyrmen. Elesińdi jýam tunyq jasymmen. Tunshyǵamyn shýylyna jalǵannyń, Tunshyǵamyn qaıǵysyna zarly ánniń Silkı turyp taǵdyrdyń tozańyn. Keleshekke saýsaǵymdy sozamyn. Janǵan úmit, sóngen úmit- bir úmit. Tur aldymda dir- dir etip túrinip. Jeńildi myń. Súıedi áıteýir ór óleń- Dospambetten qalǵan rýh jebegen. Kók túrkiniń kógin osqan er jyry- Bar qaıratym, bar senerim, mendigim. Jalǵyz ǵana sol jádiger jubatqan. Janarynan baqyt emes muń aqqan.

Eski kúnniń rýhyn taǵy da bir násip et! Osy jolda shaıyrdyń Qý júregin azǵyndy atar jasyn et! Erke qyzdyń elesine shaǵyný Men búgin kóńilsizbin... О́zek órtep, muńym syzdap, til synyp. Kóńilime kóktem shashqan kir sińip. Kúdik bılep kókeıimdi, kúrsinip. Turmyn úniz kókjıekke ushyryp. Qaljyraǵan qarsha qanat jyrshy-úmit. Balǵyn sezim oılaryma ot bólep. Jaıqalǵandaı kókeıge ósken kókterek. Turmyn únsiz qobyz júrek kúızelip, Dármensizdeý senimińe ókpelep. Kúbirleriń qalqyp ótip kóz aldan. Áz janymdy arshıdy bir tozańnan. Turmyn únsiz meńireıip qan jolǵa, Meńireıip boz dalaǵa bozarǵan. Qabaǵyma qonaqtaǵan qalyń muń. Dármenin de qurtyp bolǵan sabyrdyń. Turmyn únsiz kúnshyǵysqa tamsanyp. -Aqtamaǵym! Saǵyndym! Sen túsinbeı men qaıtalap aıtamyn. Arman jyrdyń japyraǵy jaıqalyp. Taǵy turmyn aıdyń nuryn jamylyp. Kók júzine gúl keýdemdi aıqaryp. Qobyzymnyń jaspen jýyp shanaǵyn. Tek túsime sher-muńymdy shaǵamyn. Turam únsiz elesińdi aımalap. Qonyp iship qasirettiń sharabyn.

Umytshaq dalanyń esine Túskende dúbirli tarıh . Bas súıep molanyń tósine. Kózime sýyq qar uıyp О́tkenge qarap ap óshige Turamyn búginniń paraǵyn Dal- dul ǵyp aıyryp. Taýymnyń buldyrap taǵdyry Dalamnyń egilip erteńi. Babamnyń úzilip zar muńy Barlyǵy jat kúıin shertedi. Sheńbektep shyǵystyń tań nury, Jat ıiske jamyraı qaraýmen, Úzilip baratty órt eli. Qusaly shyndyqtyń araly ol Shyndyqqa abaqty qurǵa bar. Tarıhtyń eń muńly paraǵy ol, Ashpastaı japqan bir kir qoldar. Kýási tek qana qara jer... Janardan jalynym tamshylap, Duǵa etem, tyńdańdar, Qurbandar! Aspanyn aılanyp sur bult, Alabyn áldılep muńly yrǵaq, Bir sábı erteńin tur tyńdap... Qanynda kók bóri turdy ulyp Eń uly, eń sońǵy úmiti Aıdahar qolynda jyrtylmaq. Ýaqyt ýysy untaqtap, Zamany saryny úgitken. Aıbynyn asyryp qurǵaq baq. Qaıǵysy qaıratyn iritken. Altyn iz aıasyn qum qaptap, Kúrsine kómilip barady Tonalyp torańǵy úmitten. O, bizder senetin qasıet Baılamyń tek qana ajal ma? Qanatyńdy qaıyryp qasiret Aılanyp kettiń be ǵazalǵa? Úmittiń bir tamshy jasy bop, Ertegi álemniń elesi Muń shaǵyp ótem be mazarǵa? Úmitsiz tunshyǵys... Úmitsiz kúrsinis... Aıaýly keıýanam- Aıaýly kúnshyǵys!

Maıtaıuly Baýyrjan:

Júzińdi seniń qamap kil sánge. Tógiltip turǵan ǵajap nur sáýle. Basyńdaǵy ásem aq jaýlyǵyńdy Teń keler eken talastyrsam ne? О́ziń baılaǵan tas qylyp talǵa Teńeıin be eken aptyǵyp qarǵa? Joq, álde sulý muz shoqylardyń Basyna tunǵan aq bulttary ma? Sútteı aı ma eken tún elindegi? Mýza ma álde jyr-óńirdegi? Tamyzdyń tańǵy shyǵyndaı taza Imanyń ba álde júregińdegi? Erkimdi aldyrsa sezimge sózim. Aq jaýlyq salǵan kerim kesh óziń? О́zińdi mendeı unatqan bolsa, Ne armany bar teńinde seniń?!

Júzinen ajal taıardaı bir sur suspen, Rýhy qalqyǵan pendege qarap kúrsinip ishten. Tolǵan aıdaı dýlyǵa kıgen marjan quzdaryn Muńǵa tundyryp, Sherli sabasyn qaıǵynyń qyrsyǵy pisken. Urpaǵynan úmit úzgen áz ata syńaıly Kórdim men, sezesiń be, Alataý muńaıdy. Tilderdiń aýyr muńy úshin aýzynan jerigen Shyǵa almaı sandalǵan “ jalǵyz án” sheginen Janyńa jebe bop shanshylyp em bolar. Samalyn jetelep etekke zarly uran tórinen Urpaǵynan úmit úzgen áz ata syńaıly, Kórdim men, sezesiń be, Alataý muńaıdy. Qaqpaqsyz qazanǵa tunshyqqan ishine salynyp, Uıaty ólgen zamannyń ıtine shalynyp, Balaǵyn jıirkenip joǵary túrdi de Qolyna aı nurly sham ilip. Urpaǵynan úmit úzgen áz ata syńaıly, Kórdim men, sezesiń be, Alataý muńaıdy. Gúlge aýnaǵan jabyǵa qarap túrshigip ishten. Kúlge aýnaǵan tulparǵa qarap kúrsinip ishten. Kóz jasyn jańbyr qyp jaýdyrdy tuman bop, Shań basqan ǵasyrdyń dıdaryn jýam dep. Kóz jasyn jańbyr ǵyp jaýdyrdy tuman kep. Urpaǵynan úmit úzgen áz ata syńaıly, Alataý muńaıdy...

Qaraımyn, úzilemin, Júregin syryn buqqan, muńǵa tunyp, Botanyń kózindegi sulýlyqqa Elikteı músinińdi alǵanbysyń, Qaraǵym, bir batyryp. Jo, jo, joq, syrtyńda ásem, qulqyńda ásem. Keshirgin sarań uǵam. Shaqyryp tursyń ba sen Botanyń janarynan?!

Kettiń, kettiń... Boıyńa taýsylmaıtyn shyryn bitken. Júrekke óshpes máńgi keskin kestiń. Bir ǵajap sulýlyqpen. Janarymdy jetelep eles beıneń, Men uzaq qarap qaldym. Jat qyz eń sen. Bir aýyz da ózińmen keńespeı men. Ǵapý et jaqsy kórsem, jaqsy kórsem.