24 Sáýir, 2014 NEWS О́zgertý

Sárinjipov nazaryna: Uly tulǵalar UBT-nyń oıynshyǵy ma?

QR BILIM JÁNE ǴYLYM MINISTRI A.SÁRINJIPOVTIŃ NAZARYNA

UBT-nyń suraq kitapshasyn jattap, ata-ananyń úmitin aqtaýǵa tyrysyp, testileý jaqyndaǵan saıyn júregi saǵat tilimen birge soǵatyn 11-synyptyń oqýshylarynyń biri - menmin. «AVS»- nyń álegi tek bizge ǵana aıan.

Synaq merzimi aıańdap jetip, aıaǵynyń syqyry estilgen kezde búkil respýblıka silkinedi. Teledıdarda qansha kún qalǵanyn eskertip, onsyzda kórer tańdy kózben atyryp júrgen oqýshylarǵa qııametteı sezindiredi. UBT-dan jaqsy upaı jınaǵandy kim jek kóredi? Meniń de armanym sol. О́ıtkeni, otbasymnyń meni kim-kóringenniń qulqynyna teńge tyǵyp, jaqsylarmen jaqyn oqý úshin aqyly oqýǵa túsirip, qyrýar aqshany bir maǵan shashyp oqytatyn jaǵdaıy joq. Meniń bir ǵana jolym bar, ol -tegin oqýǵa túsý. Iá, men sekildi barlyǵy da armandaıdy. Sol az baqyttylardyń ishinde men de bolsam eken dep iske kiriskeli aılar ótti. Qara sózden syr uǵyp, ómir boıy qyzyǵyp eńbek etý úshin qazaq ádebıeti pánin tańdadym.

Testileýge daıyndyq kezinde barlyq ádebıetti aqtaryp shyqtym. Meniń bir baıqaǵanym, suraqty bylaı qoıǵanda, ádebıet oqýlyqtarynyń ózinde uly tulǵalardyń ómirge kelgen ketken jyldarynda, týylǵan óńirlerinde kóptegen qatelikter bar. Bul ejelden ortaǵa salynyp júrgen másele dese de, aıtylǵan is aıtylǵan ornynda qalyp jatyr. Kitaptaǵy qatelikterdiń kesiri oqýshylarǵa tıip, bolashaǵymyzǵa balta shappasyna kim kepil? Máselen, «Egeýli naıza qolǵa alyp», jalyndy jyrmen tolǵanyp, eli úshin ot keship, muz basyp,toń jaryp ótken Mahambet О́temisuly. Jalyndy aqynnyń jyrlary alǵash ortalaýǵa qadam basyp,«Ana tilin», «Ádebıetke» almastyrǵan 5-synyptan bastap oqýshylarǵa usynylady. Balalardyń sanasyna 1803 jyly Narynqumda dúnıege kelgen dep jattalady. Biraq olar 7-synypqa barǵanda 1804 jyly týylǵan dep oqıtynyn qaıdan bilsin? Sonda Mahambet qashan týylǵan? Álde ózimiz qashan týylǵan degimiz kelse, sol ýaqytta týyla ma? Taǵy da eli úshin zarlap, tilin - biz, sózin- keste etip, Reseıdiń otarshylyǵyna qarsy otty jyryn qarý etken Dýlat Babataıuly 6-synyptyń oqýlyǵynda 1802-1874 jyldary ómir súrgen dep júrse, 9,10-synyptyń oqýlyǵynda 1802-1871jyl dep jazylǵan. Sonda Dýlat Babataıuly úsh jyl buryn qaıtys boldy ma, álde úsh jyl ótirik ómir súrdi me? Ulylardyń týylǵany jaıynda eshqandaı málimetter jazylmaǵan desek te, qurastyrýshylar bir sheshimge kelip, ekiushty oılaryn bir arnaǵa toǵystyryp, oqýshylardy mundaı dúdamaldyqtan qutqarsa.

Sonymen qatar, Ádebıetimizge tolaǵaı mura qaldyrǵan jazýshylardyń biri- Ábdilda Tájibaev. Erte zamanda ótken ǵulamalardan múmkin qatelesken shyǵar, al myna qyzyqty qarańyz, Ábdilda bertinde qaıtys boldy. Biraq týǵan jyly emes, qaıtys bolǵan jylynan qatelik ketken. «Atamura» baspasynan basylǵan 5-synyptyń oqýlyǵynda 1909-1995 jyly dep júrse, uqsas Atamuradan basylǵan 7-synyptyń ádebıetinde 1909-1998 jyly dep júr, qaısysy shyn? Erteń UBT- da qaısysyn tańdaǵanymyz jón? Tolaǵaı jazýshynyń ómirin oıynshyq etip, jyldaryn taýsha kóshirip júrgen kim?

Halqymyzdyń qasqalarynyń biri Qasym Amanjolovtyń ómir súrgen jyldary 5-synyptyń ádebıetinde 1911-1954 jyldary dep júrse, 7-synyptyń ádebıetinde 1911-1955 jyly dep jazylǵan. Bir joly UBT synaqshasynda osy suraq maǵan keldi. Men 1955 jyldy tańdadym. Iá, ol durys bolyp shyqty, eger osy jaýap durys bolsa, nesine 5-synypqa 1954 jyly dep jazylǵan? 1954 jyldy tańdaǵanda qate bolyp shyqsa, biraq kitapta solaı jazylyp tursa, shegergen upaıdy qaıtadan qosa ma? Kókeıimizde kóp suraq bar. Jaýap berer eshkim joq, bul is «Aqyn ólimi týraly ańyz» bolyp qalatyn sekildi.

Men qazaqpyn dep jubanatyn aqyndardyń biri - Juban Moldaǵalıev. Ol kisini oqyp ta jubana almaı júrmiz. 2005 – 2010 jyly «Atamuradan» shyqqan 5-synypqa arnalǵan kitapta 1920-1988 dep júrse, 2007 jyly «Mektep» baspasynan shyqqan 11-synypqa arnalǵan kitapta 1920-1987 jyly dep júr. Qazirgi jer attary men ertedegi jer attarynyń bir júıege kelmeýi de oqýshyny adastyrady. Mysaly: 2005-2010 jyly «Atamuradan» basylǵan 5-synyptyń kitabinda Juban Moldaǵalıevti Batys Qazaqstan oblysy Saıqudyq degen jerde dúnıege kelgen dep jazsa, 2007 jyly Mektep baspasynan basylǵan 11-synyptyń kitabynda Oral oblysynyń Taıpaq aýdanyna qarasty Jylandy degen jerde dúnıege keldi dep jazylǵan. Keńes Odaǵyndaǵy ataýlar men qazirgi ataýlardyń qaısysyn tańdaý kerek ekendigi de bir másele.

Qazaqqa saýat ashtyryp, árip jasaǵan naǵyz ǵulama -Ahmet Baıtursynovty da bul qate aınalyp ótpepti. Qazaǵymdy masa bolyp shaǵyp oıata alsam dep armandaǵan alyp tulǵanyń da altyn qursaqty anadan qashan týylyp, qashan qara orman qazaǵyn tastap, qara jer qoınyna engeni belgisiz. Bálkim jazǵandarynyń biriniki shyn shyǵar. Biraq qaısysy shyn? 2010 jyly «Atamuradan» shyqqan 5,6,7-synyptyń ádebıetinde 1873-1938 jyldar dese, 2007 jylǵy «Mektep» baspasynan shyqqan 11-synypqa arnalǵan ádebıette 1872-1937 jyl dep berilgen.

Ádebıetterde «Mektep» baspasynda basylǵan oqýlyq pen «Atamura» baspasynda basylǵan oqýlyqtar kóbinese bir-birine qaıshy kelip jatady. Qurastyrýshylar bir-birimen aqyldasyp, bir sheshimge kelip, bizge eń tııanaqty jaýabyn usynyp, Atamuramyzdy mekteptegi oqýshylarǵa shynaıy túrde jetkizse eken. Kóldeneń kók atty «Qolyńnan kelse qonshyńnan bas» dep qalaǵan ýaqytynda qalaǵanynsha kitap basyp shyǵara berse, ár dáýirdegi urpaq qazaqtyń danalaryn ár túrli oqıtyn bolady. Qazaqstanda birkelki oqýlyq joq, biri- eski, biri – jańa. Ishindegi materıaldar eskisinde bir túrli,jańasynda bir túrli. Al oqıtyn oqýshy bireý. Sonda durys jaýaptardyń ishindegi durys jaýap qaısy?

Meniń bul maqalany jazýdaǵy maqsatym Ahmetteı elim,tilim degen qaıratkerlerdiń kóńiline masanyń shaqqanyndaı áser etse bolǵany. Elim dep eńiregen arystardan Keńes odaǵy kesip jazar aqparat qaldyrmasa da, ózimiz zerttep,shyndyqtyń kúreń qasqasyn erttep, toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin jazatyn kez keldi. Taǵdyrlastarym, sabaqtastarym saparlaryńa sáttilik tileımin!