14 Sáýir, 2014 NEWS О́zgertý

Qaýipti qubylysty eskertý: «SKORO ZDES ROSSIIа BÝDET, MY VSE BÝDEM ROSSIIаNE!»

Bilal Quanysh Jýrnalıst

Qaýipti qubylysty eskertý:

«SKORO ZDES ROSSIIа BÝDET, MY VSE BÝDEM ROSSIIаNE!»

QR Prezıdenti N.Nazarbaevqa,

QR Ishki ister Mınıstri Kasymovqa,

QR Tutynýshylardyń quqyǵyn qorǵaý agenttigi basshysyna,

QR Prezıdenti janyndaǵy adam quqyqtary jónindegi komıssııa Tóraǵasy Q.S. Sultanovqa,

QR Adam quqyqtary jónindegi Ýákil A.O.Shakırovke,

Mádenıet Mınıstri A.Muhamedıulyna,

Bilim jáne ǵylym mınıstiri A.B.Sarınjıpovke

Májilis Depýtattary O. Asanqyzyna, N.Sabılıanovqa, R. Qalmuradovqa

Osy atalǵan adamdarǵa jetpeı qalyp jatsa, BAQ ókilderine

Ashyq hat

Qurmetti Nursultan Ábishuly! Qurmetti myrzalar! Meniń sizderge joldap otyrǵan Ashyq hatymdy jeke bastyń sharýasy dep emes, qoǵamda beleń alyp bara jatqan qaýipti qubylys retinde qabyldap oqýlaryńyzdy suraımyn.

03.04.2014 j. Qaırbaev kóshesindegi «Moıa semıa» atty dúkenge, keshki saǵat 8 shamasynda nan satyp almaqshy bolyp bardym da: «Bir býlka aq nan berińizshi» dep suradym. Nandy bere turyp eýropa pishindes satýshy: «Govorıte na normalnom rýsskom ıazyke» dedi. «Do kakıh por býdete schıtat kazahskıı na ee je rodıne nenormalnym?» deýim muń eken, dál janynda turǵan erkek: «Na kakom osnovanıı s rýsskoı devýshkoı govorıte na neponıatnom ıazyke?, t.s.s. degendi aıtyp saldy. Sony estigen satýshy: «Eslı ne hotıte govorıt na rýsskom, pochemý v rýsskýıý odejdý odety? Ezjaıte togda so svoım kazahskım, pastı svoıh baran nazad v svoı ıýrty, osvobodıte nas ot sebıa!» dep julqynǵany. Men: «Osy sózderińiz úshin prokýratýraǵa shaǵymdanamyn» degenimde, álgi erkek satýshyǵa: «Nıchego ıh proýkatýra s vamı ne sdelaet!» - dedi. Oǵan kezektegi, eýropapishindes, «Vot, na Ýkraıne ız-za ýkraınskogo Krym otobralı, tam toje zahotelı na svoem razgovarıvat! Vezde, vse doljny govorıt po rýsskı» dedi. Men shyqpaqshy bolǵanymda osy aıtylǵandardy qostap, shytynap turǵan eýropapishindes satýshy áıel: «Skazano tebe, chtoby ýhodıla nazad v svoı ıýrty, ı zdes chtoby ne poıavlıalas so svoım kazahskım, skoro zdes Rossııa býdet, my vse býdem rossııane» degenine, keshirińizder, saýsaǵymdy shyǵardym da polısııa shaqyrttym, ile dalaǵa shyǵyp kettim.

Polısııa kelgende dúkenge birge kirdim. « ...skoro zdes Rossııa býdet» degen satýshynyń, dúkendegi 1 adamdy ótirik kýágerlike alyp, «ona menıa ýdarıla po sheke, ı voobshe ý menıa seıchas ısterıka slýchıtsıa, ýberıte ee» dep doldana jylaǵanyna qarap sóz taba almaı qaldym. Polıseı jastarǵa ótindim: «Kameralaryn tekserińizdershi, bolmasa sýdmedekspertızaǵa jiberińizder».

Eń masqarasy – kýágerlerim bola tura, polısııa meni osy kúnderi sotqa súıremekshi. Ýájderi: olardy men shaqyrsam da, ýaqyt boıynsha aldymen satýshylar aryz jazypty. О́ıtkeni atalǵan dúkendegi daý barysynda maǵan polıseıler «shyǵa turyńyz» degen. Nátıjesinde úıde jazyp, aryzymdy jarty sótke kesh ákeldim. Sebebin kezinde sizge, jáne aınalańyzdaǵy laýazymdy tulǵalarǵa jazyp, biraq tek jergilikti polısııa men prokýratýraǵa ǵana ótkizilgen hatym úshin polısııa, ákimshilikpen birlesip te shyǵar, meni «ornyma» qoımaqshy dep uǵamyn. Ol hatymdy qosymsha retinde jiberip otyrmyn. Biraq ne de bolsa, polısııa aldymen memleket múddesine qarsy jumys istemeýi kerek qoı. Mynda kerisinshe bolyp tur!

Qurmetti Elbasy, siz – orys tiliniń qorǵaýshysysyz. Orys tildilerge esh kemsitýshilik bolmasyn dep únemi eskertip otyratynyńyzdy orystildiler: «Qazaq tiline jol joq, ol 2025 jyldardan keıin paıda bolýy múmkin, al qazir búkil qarym-qatynas tek orys tilinde qurylýy kerek» dep uǵynady. Olardyń qataryna negizinen qazaqtardan qurylǵan orystildi ákimder bastaǵan ákimshilik qyzmetkerleri de jatady. Bir qyzyǵy, ol da sizdiń sózińiz, «qazaq qazaqpen qazaqsha sóılessin» degendi eshkim betke ustamaıdy. Nátıjesinde qala qoǵamynda (jalǵyz Kerekýde emes dep oılaımyn), qazaq tilin qabyldamaýshylyq, keıde óshpendilikke baratyn qabyldamaýshylyq qalyptasty. Osy aıtylǵandardy qala kóshelerin aralap, ártúrli mekemelerge kirip, qazaqsha suranys jasaǵan ár adam anyq kóredi. Sondyqtan kerisinshe, QAZAQ TILINE, qazaq tildilerge ARAShA kerek! 20 jyl buryn qazaqsha balabaqshalardyń sanyn kúrt ósirgende, joǵarydaǵydaı qazaqtyń namysyna tıetin sózder aıtylyp, ultaralyq qatynasqa syzat túspeýshi edi, tym qurymasa az bolar edi dep oılaımyn. Osyny tym bolmasa qazir qolǵa almasa, erteń múlde kesh bolady. Men, qazaq qyzy retinde, memleket tiline qajettilik týdyrý úshin, óz elimde qazaqsha sóıleý mindetim dep esepteımin. Sondyqtan, qazaq eliniń orystildi qalasynda, qorshaǵan ortammen qatynasymdy barynsha qazaqsha quryp, sonym úshin kóringen jerden qýylyp, jankeshtilik ómir súrip jatyrmyn. О́mirlik tájirıbemnen kórip otyrmyn: qandaı ortada qazaq tili az qoldanylsa, so ǵurlym tildi estip úırenbegen adamdar qazaq tiline órshelene qarsy turady. Kerisinshe, til kóbirek paıdalansa, daǵdyǵa aınalyp, oǵan degen ozbyr, ústem, shovınıstik reaksııa azaıady.

Joǵaryda jazǵandarymdy basshylyqqa ala otyryp, Prezıdent myrza, sizden ótinerim, memleket tutastyǵyna kóz alartatyn adamdardy nazardan tys qaldyra kórmeńizder. Ortasymen qazaqsha qatynas quratyn men sııaqty birli-ekili adamnyń tildik, ulttyq kemsitikke ushyraýyna jol bermeńizder.

Kedendik odaqqa kirgen ýaqyttan beri, ekonomıkalyq odaqqa qol qoıylǵaly, orystardyń shovınıstik pıǵyly basym kórine bastady. «Zabýdte vash nıkomý ne nýjnyı ıazyk», «Skoro s Rossıeı obedınıaemsıa, kazahskıı vash otmenıaetsıa», t.s.s. sózderdi jıi estıtin boldyq. QR azamaty bola turyp, esh orys qazaq tilin memleket tili retinde is júzinde moıyndamaıdy. Oǵan taǵy dem beretin jaıt Ýkraınadaǵy jaǵdaı...

Bizdiń qalamyzda 50 shaqty balalar atraksıony, oıyn oryndary bar. Sonyń bireýide qazaq tilinde qyzmet kórsetpeıdi. Ánderi tek orys tilinde, basqa da shet tilinde. Sonda biz osy qaı memlekettiń bolashaǵyn tárbıelep jatyrmyz? Máseleniń mánisi tıisti oryndarǵa 5-6 jyldan beri aıtylyp ta, jazylyp ta keledi, biraq olardyń tarapynan naqty pármen bolǵan emes. Shamasy bizdiń qalanyń ákimshiligi bireýlerdiń tapsyrmasymen, ne ózderi sanaly túrde ulttyq, tildik tárbıeni kórshi memlekettiń enshisine ótkizip jibergen sııaqty. Basqasha aıta almaısyń. Bul memleketke tóngen úlken qaýip.

Tek qana synaıdy eken demeńizder. Burynǵy jyldary Tilder basqarmasyna, Ishki saıasatqa, memleket-qoǵam bolyp birlesip jumys jasaýǵa usynys jasaǵam. Qalaı jasaýyn da usynǵam. Biraq usynysym qabyldanbady...

Qazaq tilin kemsitý, qorlaý faktisi kórinis taýyp jatqanda Tilder basqarmasynyń ustanatyn pozısııasy: «Biz kim kóringen úshin júgire bermeımiz...»,nemese, «Iа rýsskaıa, ı obslýjıvaıý tolko na rýsskom» degendermen ymyralasyp, qazaq tilin jyǵyp ketetindikten, olarǵa shaǵymdanýymdy qoıdym. 2-3 aı buryn, «Galaktıka» degen kompıýtorlyq qyzmet orynan qazaqsha qyzmet suraǵanym úshin polısııa shaqyryp qýmaqshy bolǵanda (ǵımarattary dál aldynda), basqarma bastyǵy Qabjanǵa 3 ret ótindim, tym bolmaǵanda «qazaqsha sóıleýge quqy bar» dep zvondańyzshy degendi aıtyp. Ol úndemeı qutyldy...

Ishki saıasattyń laýazymdy qazaq qyzmetkerleriniń pozısııasy: «Na kakom ýdobno, na takom ı býdý razgovarıvat». «Kak mojno s RÝSSKIMI govorıt na kazahskom» degenge saıady. Jıyrma jylda, óńirde tilin múlde bilmeıtin, assımılıasııalanyp ketken, biletinderi sóıleýge ar sanaıtyn jastar qalyptasqanda, memlekettik qyzmetkerlerdiń osyndaı pozısııa ustanyp otyrǵandary óte qaýipti. Qudaı saqtasyn, kórshi el kelip, tólqujat tarata qalsa, orystarmen birge talasa alatyn urpaq ósirdik. О́ıtkeni orysty qazaqtan, basqa da ulttardan bıik kóretin jergilikti bılik osy jaǵdaıdy qalyptastyryp otyr.