Toqtaráli Tańjaryq: ınternet-konferensııa(III jaýap)

 Týǵan jerge barmaǵaly 13 jyl ótipti

Suraq: Bireý sizge kóbirek aqsha usynyp, bılikti maqtap jaz dese, qandaı sheshim qabyldaısyz? (Jaı qazaq)

Jaýap: Qazaq bıligi – qazaqtyń jaýy dep tujyrýǵa bolmaıdy jáne bılik ótpeli ekenin umytpaǵan jón. Maqtar, qoldar tusy bolsa, nege jazbasqa? Táýelsizdiktiń qadirin halyqqa teerńirek sezindirý úshin tolǵamdy maqalalar jazǵannyń aıyby joq. Bılikti maqtaǵannyń bári – batyr emes, jaqtaǵannyń bári – jaǵympaz emes. Kemshiligin aıtý – taǵy da bıliktiń jaýy degendi bildirmeıdi. О́ziniń ustanymy bolmaǵan adamnan qoryqqan jón. Búgingi bıliktiń qazaq tanymyna, onyń Táýelsizdigine qıǵash áreketterin batyl túrde aıtý, jazý jýrnalıstik te, azamattyq ta mindetimiz. Biraq nıettiń túzýligi kerek. Jalǵan ataq, arzan abyroı úshin aıtqan sóz de ne daýa bolsyn. Biraq óleńdi, asyl sózdi madaqqa, odaǵa qor qylýdy oılaǵan emespin.

Suraq: Kúnes týraly aıtyńyzshy... (Narat)

Jaýap: E, esil de meniń Kúnesim týraly aıtar áńgimem kóp. Biraq ne aıtarymdy bilmeı, daǵdaratynym taǵy ras. Týǵan jerge barmaǵaly 13 jyl ótipti. Bir múshel. Barǵym keledi-aq. Biraq osy men ne bitirdim, osynsha jyl jyraqta júrgende ne isteı aldym degen suraqtardy da qoıamyn ózime... Sosyn... meniń balalyq shaǵym ótken Kúnes pen búgingi Kúnes, meniń apyl-tapyl izim qalǵan Qaraǵaılysý, Saryjazyq, Kóldeneńsaı, Qaraqýys, Jańajaılaýdyń búgingi tirshiligin kórýge júregim daýalamaıtyndaı sezinemin. Men kórgen Narat pen qazirgi Narattyń ózgeshe ekenin de ishim sezedi. Báribir týǵan jerim – Mysyr shári. Marqum Ermurat Zeıipqandaı Kúnes jaıly jerine jetkizip aıtý qıyn. «Botasymen, bozymen, kóne zırat kózimen, tik kóterip tóbege» ákete almaıtynyń anyq. Júrekti ezer suraq qoıyp sen de bir... Ne deı alam?! Kúnes – Ile – Tarbaǵataı – Altaı – Barkól – Buratala – aman bolsyn. Bárin de aralap qaıtqym keledi.

Bir kisilerdiń júregi toqtar, biraq kósh toqtamaıdy

 Suraq: Sheteldegi qazaqtar jaıy alańdatama Sizdi? Toqtaǵan kósh qaıta jalǵasady dep oılaısyz ba? (Erkinbek)

Jaýap: Bul suraǵyń qazaqty jaqsy kóresiz be degendeı eken. Ultyn súıgen ár qazaqty sheteldegi qandastardyń taǵdyry alańdatýǵa tıis. Kósh toqtamaıdy, bir kisilerdiń júregi toqtar, bir kezeńniń kerýeni toqtar, biraq kósh toqtamaıdy. Soǵan senem. Qujat bermeıdi, tirkelý qıyn, azamattyq alý qasiret demeı-aq kele berý kerek, kele berý kerek. Sen – qazaqqa kereksiń! Otan – ózimiz úshin kerek.

Suraq: Qaptaǵan “ızmder” kóp. Qaısysymen aýyrasyz ózińiz? Qazaq poezııasyndaǵy jańashyldyq ne? Túsinbeıtin óleńder qaptap ketti. Álde oqyrmannyń óresi tómendedi me? (Nurgúl)

Jaýap: "Izmnen" qoryqpaý kerek, qaıta árbiriniń estetıkalyq tujyrymyn anyqtaý qajet. Onsyz aıran da aıran, sý da aıran. Zamanǵa ileskenge ne jetsin. Qazaqta túsinbeıtin óleń bar degenge senbeımin. Sál oılanyńyz, túsinbeseńiz qaıta oqyńyz, bálkim óte túsinikti óleń shyǵar. Oqyrman men qalamgerdiń ortasyna shek qoıǵannan góri, talǵam dúnıesin jetildirýge kúsh salǵan abzal. Sebebi, keıbir oqyrmandar qalamgerdi alǵa súırese, endi biri adastyrady. Adastyrý – qurǵaq maqtaýdan, órge súıreý – shyǵarmashylyq qýatty durys baǵytta jumsaýǵa daǵdylandyrýdan.

Suraq: Sizdiń aldyńyzda suhbat bergen Aqberen “Toqtaráli Tańjaryq qazaq poezııasyna qubylys bolyp keldi degenge qalaı qaraısyz?” degen suraqqa “Kim aıtsa da, kelisem. Bizdiń jigitterdiń ishinde osaly joq” dep jaýap beripti. Siz she qalaı?

Jaýap: Shetterinen dúrler. Eń osaly menmin.

Suraq: Aǵa, eń aldymen ózińizdi shetelge aman-esen baryp kelýińizben quttyqtaımyn!! Kópshilik sizdiń poezııańyzda erekshe órnekter bar ekenin aıtady. Ol jurttyń pikiri. al sizdiń oıyńyzsha, sizdiń óleńderińizdiń qandaı erekshelikteri bar? О́leń aqynnyń óz balasyndaı deıdi ǵoı. Sol “óz balańyzdyń” syryn aıtyp beresiz be ?

Jaýap: Eldiki jyly tilek qoı. Men sonshalyqty tóńkeris jasaǵan joqpyn, qara óleńge japqan shekpenim joq áli. Biraq ishimde tóńkeris únemi júrip keledi. О́zimdegi «qalyptasqan úrdisterdi» jeńgen kúni ǵana ózim jaıly aıtsam bolady. Qazirshe erterek.

 Suraq: Sheteldegi qazaq baýyrlańyzǵa bir aýyz jyly lebizińiz… (ol – qazaq).

Jaýap: «Birińdi, qazaq, biriń dos, Kórmeseń istiń bári – bos».

Suraq: Eýropa halqynyń ómirinen, ónerinen ne túıdińiz? Bizge neni úırenip, neden jırený kerek? (Asyl)

Jaýap: Bas-aıaǵy bir aptada ne túıe qoıady deısiz. Dese de, ózgeshelikter, áserler bar. Bizde batysty qubyjyq etip kórsetý tendensııasy basym. Dinnen bezgen, rýhanııattan jurdaı, azǵan jurt dep sýretteledi. Ondaı eshteńeni kórmedim. Mádenıetti, sypaıy, ikshpeıil. Jón surasań, ıyǵyn qıqań etkizbeıdi. Sheteldik eken ǵoı dep tańyrqap ta jatpaıdy. Kómekteskisi kelip turady. Biraq mysal aıtaıyn. Ýkraınanyń, Kıevtiń áýejaıynda bizden: «Qaıda barasyńdar? Ne maqsatpen barasyńdar? Degen suraqtardy qoıdy. Suryqtary qatýly. Jekkórinishpen qaraıdy. Sol jumysy úshin aqy alatynyn umytyp, eńbekti bálsinip isteıdi. Bul bizde de bar kórinis. Keńestik, sosıalıstik rejımniń daqtary. Varshavada da sol suraqtardy qoıdy. «Kim shaqyrdy? Qaı qalaǵa barasyz? Qaltańyzda aqsha bar ma? Qaıtarǵa ushaqqa bılet aldyńyz ba?», – deıdi. Mindetsý, orynsyz tekserý emes. Eline kelgen sheteldiktiń aqshasyz, bıletsiz dalada qalmaýyn surap otyr. Qyzmet kórsetýdiń eki túrli tásili. Biri mindetsý, zorlyqpen jumys isteý, ózin ózi qınap, ázer eńbek etý. Ekinshisi, óziniń jaýapkershiligin, mindetin ornymen atqarý. Úırener tusymyz osy shyǵar deımin.

Suraq: Azamattyń pozısııańyzdy bilgim keledi: Qazaqstannyń bolashaǵy qandaı jáne qazirgi qazaqtar jańa ǵasyrda qandaı bolýy kerek? (Bılikqumar)

Jaýap: Qazaqstannyń bolashaǵy joq degenderdi túsinbeımin. Bizdi búgingi jemqorlyq, ultsyzdaný, tilden bezý ǵana emes, osyndaı psıhologııa qurtady. Jemqorlyq barlyq elde bar, shyn kúresseń jeńýge bolady. Ultsyzdanýdy ár qazaq ózinen bastasa, 5 jylda-aq joǵaltýǵa bolady. Túńilmeý kerek. Budan qıyn kúnde de ómir súrgenbiz. Kúrese bilgenge ne jetsin. О́zińmen kúres áýeli. О́zińnen, búginnen, kishkeneden basta!

Ár qazaq ózine júktelgen mindetti jaqsy atqarsyn. Bilimdi, ımandy, minezdi bolsyn.

jylańqylyq kóptegen túıtkilderge baılanysty

Suraq: Búginde akademııalyq teatrda jumys isteısiz? Bul jumysqa qalaı keldińiz? Nesimen unaıdy? (Aqylbek)

 Jaýap: M. Áýezov atyndaǵy Qazaq Memlekettik akademııalyq drama teatrynyń baspasóz bóliminde jumys istegenime eki aıdaı ǵana ýaqyt boldy. Jumysqa osy bólimniń jetekshisi Marjan Turysbekqyzy shaqyrdy. Maǵan teatr unaıdy. Qarashańyraqta qyzmet isteý talaıdyń armany ekeni shyn. Qazaqtyń mańdaıaldy teatr maıtalmandary – geroılary men korıfeıleri qyzmet etken orda. Qazirde Asanáli Áshimov, Habıba Elebekova, Tuńǵyshbaı Jamanqulov, Torǵyn Tasybekova, Shámshagúl Meńdııarova, Quman Tastanbekov, Merýert О́tekeshova, Sábıt Orazbaı bastaǵan kil marǵasqalar qyzmet etedi. Olardyń izin qýǵan qanshama myqty akterler men aktrısalar bar. Dramatýrgııa bólimin basqaryp otyrǵan Álııa Bópejanovanyń ózi iri mektep. Úırenerim kóp. Bererleri de mol.

Suraq: Qazirig aqyndardyń aıaq alysy qandaı? Nelikten poezııa jylańqy? Poezııadan kúsh alǵyń kelip, oqysyńyz eńseń basylyp, sharshap qalasyń. Nelikten? (Jasyn)

Jaýap: Qazirgi poezııa izdenýdiń, sharq urýdyń dáýirinde tur. О́tpeli kezeń desek te bolady. Asyly da, jasyǵy da bar. Joǵaryda aıtqanymdaı, ádebıettanýdyń bekemdigi, kóregendigi, shynshyldyǵy kerek. Baǵyt-baǵdarsyz ketýden saqtasyn. Al jylańqylyq kóptegen túıtkilderge baılanysty. Qoǵamda bolyp jatqan ártúrli oqıǵalar, keleńsizdikter, qaptaǵan aqparat, tolassyz pikirler aqyn júreginen de ótedi. Biri qorytady, biri aıǵaıǵa basyp, uranǵa urynady. Sondyqtan, óleń oqyp eńseńiz túspesin, uıqasqannyń bárin oqı bermeńiz, taldap, tarazylap qarańyz.

Suraq: Meniń zamandastyrym dep kimdi aıta alasyz? (Álııa Baıkeeva)

Jaýap: Meniń zamandastarym dep menimen birge ómir súrip jatqannyń bárin aıtamyn. Biraq, ózi búginde ómir súrgenmen, oıy keshede, ótken dáýirde júrgender de bar. Oza týǵandar da, toza týǵandar da jetkilikti.

Iаnkovskıı Temirhan Medetbekti,Ulyqbek Esdáýletti atady

Toqash, Evropa aqyndary seni bildi, tanydy. Bul úlken jetistik. Budan bylaıǵy jerde qazaq óleńiń deńgeıin endi bir aqyn barǵanǵa deıin senimen ólsheýi múmkin. Al, saǵan deıin bizdiń qazaq kalamgerlerynen kimderdi biledi eken olar? Mysaly, Shahanovty, Maraltaıdy, Dıdarly ne Ámirhandy suraǵan el kezikti me saǵan? (Aǵań)

Jaýap: Meni kúlli Eýropa tanydy deýge bolmaıdy. Bul Polshada ótken iri festıvaldiń biri. Alaıda kúlli halyq taný úshin áli talaı belesti asý lázim. Meni aýdarǵan Henrık Iаnkovskı myrza barsha qazaq aqyndaryn jaqsy tanıdy eken. Menen bóle-jara Temirhan Medetbek aǵamyzdy surady. Qýanyp qaldym. Ulyaǵany – Ulyqbek Esdáýletti de syrttaı bilemin dedi. Jastar poezııasyn oqıtynyn, izdenistiń bar ekenin jetkizdi. Alaıda, taqyryptaryń tym jutań degendi de aıtty. Basqa naqty adamdardyń atyn atamady.

Suraq: Aǵa, aqyn degen kim? О́leń degen ne? (bireý)

Jaýap: Aqyn – Jaratqannyń qatardaǵy pendesi. Ár adamnyń ózindik qasıeti, ereksheligi bolady. Al óleń... qıyn. Birdeńe dep aıtýǵa bolady, báribir naqty anyqtamasyn bere almaısyń. Birin aıtsań, biri qalyp ketedi. Naqty uǵym bergen eshkim joq.

Suraq: Toqtaráli aǵa, jetistikterińizben quttyqtaımyn! Sizdiń qurdasyńyz, ózińizben únemi qaljyńdasyp júretin aqyn Baýyrjan Qaraǵyzulynyń shyǵarmashylyǵy týraly ne aıtasyz?!

Jaýap: Sál qyrttyǵy bolmasa, jaqsy aqyn))) Qurdasym ǵoı. Alar asýy alda bu balanyń. Izdengish, poezııanyń móldir tamshysyn kóre biletin aqyn. О́zgeshe bir qýaty bar. Sol qýaty keıde yryq bermeı, lapyldap ketedi.

Suraq: “Áke taıaǵyńdy bershi,qoıshy bolaıyn” degen sarynda bir óleńińiz bar edi… Sol “usynys” ne boldy? (Ermek).

Jaýap: Ermekten týǵan jyr ǵoı. Umytyp qalyppyn.

Suraq: Toqtaráli baýrym, rahmet! Keremet eńbek jasapsyń, qutty bolsyn! Alash aqyny Tańjaryq Joldyuly atań jónindei jazyp syzǵandaryń bar ma? Aqıyq aqynnyń qyıametti taǵdyryn Eýropa jurtyna tanystyrýdy oılap júrgen shyǵarsyń? (Á. Qapanuly)

Jaýap: Jazǵanmyn, birneshe ret. Poema da jazǵanmyn baıaǵyda. Unamady. Sher kúıine jetkize almadym. Osy joly oqyrmanmen kezdesýde famılııama baılanysty qoıylǵan suraqqa ákemniń aty osy Tańjaryq Joldyulynyń qurmetine qoıylǵanyn jetkizdim. Atamyz Danabek aqynmen dámdes ári zamandas bolypty. 1946 jyly Tákeń túrmeden shyqqanda, sol kisiniń esimin bergen eken qýanyp týǵan ulyna. Tómendegi suraqqa da aıtarym osy. Áıgili tekti arqalap júrý de ońaı emes. Bul da Allanyń bergen baǵy bolar, bálkim. Azdy-kópti jetistigim bolsa, osy kisiniń atynyń ózi sebepker bolyp júrgen shyǵar...

Suraq: Toqtaráli aǵa, qazir qandaı jerde jumys isteısiz? Jumysyńyzǵa kóńilińiz tola ma? (Jansaıa)

Jaýap: Joǵaryda jaýap berip kettim.

Suraq: Qazirgi qazaq qoǵamynyń ulttyq minezi jaıly ne aıtasyz? (Qasen)

Jaýap: Ala-qula,  dúbára. Ortaq minez joq. Ártúrli. Bálkim, osy «artyqshylyǵymyzdy» ońymen paıdalana bilsek, eń ozyq ult bolýymyz ǵajap emes-aý dep qııaldaımyn keıde.

Suraq: Ulttyq poezııa, Ulttyq aqyn degen uǵymdar tóńireginde tarqata sóıleı otyrsańyz? (Qarqyn)

Jaýap: Bul suraqqa jaýap berý qıyn. Dese de, túsinigimizdi aıta keteıin. Ulttyq poezııa – ózińniń tamyryńdy, túp tegińdi, dalalyq ańsar armanyńdy shúpildetip, búgingi tilde jaza bilý. Ol qara óleń uıqasy bola ma, álde erkin óleń formasynda jazyla ma – báribir. Bizde uıqaspen, tórt jolmen jazylǵan óleńder ǵana qazaqy óleń degen shartty uǵym bar. Qazaq jyryn bir qapasqa baılap qoıyp, qazaq poezııasy osy, budan ózgeniń bári bizge jat degen pikir basym. Sol shtampatn shyǵý kerek. Kókjıekti qanshalyqty keńirek kóre bilseń, álemniń sheksiz ekenin baıqaısyń. Qazaq poezııasy da sol sekildi. Ashylmaǵan, aıtylmaǵan syry kóp. Igerer taqyryby mol. Bir qarasańyz, bári jazylǵan sekildi, aıtylǵan sekildi. Onda nesin qolyńa qalam alasyń. El jazǵandy jazba degen túsinik joq ádebıette. Árkim óz bıiginde, óz túısinýiniń sheńberinde órnekteıdi. Muztaýdyń qansha qyry bar ekenin dál aıtyp berý qıyn. Bireý sý ústindeni bóligin aıtady, endi bireý sý astyndaǵy bólegin kóre biledi.

О́z ultynyń tanymyn tereń jaza bilgen aqyn – ulttyq aqyn.

TÚIIN: Barshańyzǵa rahmet. Tileýlestikterińizdiń aldynda qaryzdarmyn!