Toqtaráli Tańjaryq: Internet-konferensııa (II jaýap)

Suraq: Toqtaráli aǵa, sizde aldyǵa qoıǵan maqsattaryńyz boldy ma? Siz oǵan jettińiz be? Maqsatqa qalaı jetýge bolady? Qazirgi maqsatyńyz qandaı? Maqsat pen armannyń aıyrmashylyǵyn qalaı túsinesiz? (Zamıra).

Jaýap: Men bala jasymnan qııalshyl edim, top balanyń ortasynda júrgennen góri, ózimmen ózim «áńgimelesip», jeke oınaǵandy jaqsy kóretinmin. Sol ǵadetim áli bar. Kóshelerde jalǵyz, jaıaý júrgendi unatamyn. Bala kezimde Otyrar týraly, ondaǵy órtelgen kitaptar haqynda jıi armandaıtynmyn. Áıteýir bir kúni sol kitaphanany ózim taýyp alatyndaı kórinetinmin. Tipti, sizge ótirik, maǵan shyn, qum astyndaǵy kitaphana túsime de enetin. Eseıe kele, ol oryndalmas arman ekenin uqtym. Sonyń kegin alý úshin kitap jınaımyn dedim. Qazir azyn-aýlaq kitaphanam bar, biraq tym jutań. Kóńilim tolmaıdy. Almatynyń burysh-buryshyna kóship-qonyp júrip, jınaǵanyńdy da joǵaltyp alasyń. Ári, kitaptaı aýyr, kitaptaı salmaqty ne bar?.. Buryn kitaptyń kóp bolýy mańyzdy edi, qazir kóp oqýdan góri, neni oqý, qalaı oqý, qaı ýaqytta oqý mańyzdy sekildi. Elektrondy kitaptar shyqty, izdegenińdi tabýǵa múmkindik mol. Deıturǵanmen, Borhes sekildi uly muhıttardyń kitap týraly oılaryn oqyǵanda, ózimizdiń qaıda júrgenimizge tańyrqaı qaraımyz. Al maqsattarym kóp edi, sonyń kóbine jete alǵam joq, jete almaıtyn da shyǵarmyn. Biraq jete almaıdy ekem dep, orta joldan qaıtýǵa bolmaıdy. Qumyrsqanyń Mekkege saparyn oqyǵan shyǵarsyz. Oryndalmasa da, shyn nıettiń túzýligi eń birinshi orynda.

Maqsatqa jetý úshin Abaıdyń qara sózderin kún aralatyp oqyp turǵan durys shyǵar. О́zińdi synaǵyń kelse, Abaıdy oqy. О́zińe óziń esep ber. Bizdiń bir qateligimiz esepsiz, josparsyz, júıesiz ómir súrýge daǵdylanǵanymyz. Sodan arylýdyń qamyn kúndelikti oılaý, josparsyz jumys istemeý lázim-aq, qoldan kelse.

Maqsat – aıqyn meje, naqtyly jospar, arman – sol mejege bastar jol. Armannyń bári ustatpas, biraq maqstaqa jetýge múmkindik mol. Uly maqsattardyń uly qıyndyǵy bolaryn da umytpaǵan jón.

Suraq:  Belesińiz belesterge ulasa bersin Toqtarali aǵa! О́tken zamandarda jyraýlarmen aqyndar eldiń tutastaı taǵdyryna aralasyp otyrǵan, Úmbeteı, Sypra, Qaztýǵan, Aqtamberdi jyraýlar solardyń aıǵaǵy. Búgingi tańda jyrdyń qudyreti qandaı dep sanaısyz? Kómeıińizge kelgen sózdiń bárin tolyq jazyp júrsizbe, álde irkiletin tustaryńyz barma?  (Aqbýra).

– Pikirińe rahmet, Aqbýra. Eń birinshi qazir ótken zaman emes. Ár zamannyń ózindik poetıkalyq ustyndary bolady. Qazir Sypyra, Qaztýǵan, Aqtamberdilerdiń kósilip, hanǵa tike qoıǵan suraǵyn jýrnalıstıka atqarýǵa tıis. Al aqyndar ózderiniń oılaryn maqalalary men suhbattarynda aıtyp ta, jazyp ta júr. Qazirgi jyrdyń baǵyty, kóterer júgi múldem basqa. Ishtegini, túısiktegini, bolmystaǵyny aqtara bilý, bolmystyń tilin shyǵara bilýi qajet dep oılaımyn. Ashyq, aıqyn taqyryptar onsyzda aıtylady, jazylady. Kómeıge kelgen sózi aıtý – paryz. Biraq ony da ekshep, elep, ornymen, mádenıetimen, eldiń nápsisin oıatpaıtyndaı, namysyn qorlamaıtyndaı aıtqanǵa ne jetsin. Aýyz ózimdiki eken dep, jel sózdiń bárin sapyra berseń, ne dýa qalady? «Irigen aýyzdan shirigen sóz shyǵaryn» umytpaǵan maqul.

Suraq: Uly aqyndardyń bári de óleńin tabıǵatpen baılanystyrady, sóıte tura adamzatty jyrlaıdy, sizdiń tabıǵatpen baılanysyńyz qandaı, óleń kúnnen kóp týama? álde qarańǵy túnnen kóp týama? (Shúkiman)

Jaýap: О́zim qatty qadirleıtin Erkin Shúkiman aǵamda sizdiń suraǵyńyzdy qoldapty. Peıilderińizge rahmet. Tabıǵatty jyrlaý, sulýlyǵyna tamsaný, tylsymdaryna  úńilý – ózińdi, Jaratýshyny, ǵalamdy tanýdyń kilti. Biraq qurǵaq sýretteýden paıda az, kórkem obrazdardyń qat-qabat qatparynda «Biz kimbiz?» degen suraqqa jaýap bererlik tyǵyrshyq bolǵany jón. Áıtpes, kóktemniń kóktem, jazdyń jaz ekenin, qysta qardyń jaýatynyn, aǵashtyń japyraǵy kúzde túsetinin aqyndarsyz da bári biledi... О́leń tolǵaǵy kelgen kezde ýaqyt tańdamaıdy. Tolǵaǵy kelmegen óleńniń shalalyǵy úshin uıalatyn kezimiz kóp...

– О́leńderińiz qansha tilge aýdaryldy? (Janar)

Jaýap: Tolyqtaı, kitap bolyp aýdarylǵany osy. 2011 jyly Túrkııada ótken «Hazar aqshamdary» atty túrki dúnıesiniń aqyndary bas qosqan festıvalge barǵanmyn. Sol kezde belgili aýdarmashy, syılas dosym Málik Otarbaev 5-6 jyrymdy túrik tiline aýdardy. Ázirbaıjan tiline de birer jyrym tárjimalanǵan. Búgingi poezııanyń ókili, qazaq óleńiniń kókjıegin ózge mánerde kóretin aǵam Júkel Hamaı birer jyrymdy mońǵolsha sóıletti. Bárine rahmetten basqa aıtarym joq.

Suraq: Búgingi kúnniń jyry ushqary aqyndarynyń biri retinde jastardyń ádebıetke degen kózqarasyn qalaı baǵalaısyz? О́leńdi jatqa oqyp, izdenip kitap aqtaratyndardyń qatary azaıyp ketkeni ras qoı. (Dastan).

Jaýap: Kitap oqylmaıdy degenge kelispeımin. Ádette osy biz Eýropada poezııa oqylmaıdy eken, kitap satylmaıdy eken degendi kóp aıtamyz. Múldem qate pikir. Mıllıondaǵan taralymmen kitaptary jaryq kóretin jazýshylar kóp. Al bizdede kitap oqıtyn orta bar. Tek kitap taralymy, nasıhaty, saýdasy jolǵa qoıylmaǵan. Sol jaǵyn rettep, kitaptyń qoljetimdiligin arttyryp, sosyn «nege oqymaısyń?» desek, jarasady. Taǵy bir aıtarym, óleńdi bári oqýǵa mindetti emes!

Suraq:Aqyndardyń baqyty degen ne sizdiń oıyńyzsha? Oqyrman sizge kóbirek kerek bolǵanda ma álde siz oqyrmanǵa kóbirek kerek bolǵanda ma? (Aıjamal)

– Aqyndardyń baqyty dep bólekteýge bolmas. Qarapaıym adamnyń baqyty qandaı bolsa, aqyndardyń baqyty da sondaı. Al qýanyshym men jubanyshy sál ózge bolsa bolar... Oqyrmany kóptiń de, oqyrmany joqtyń da ózindik sheshilmegen qıyndyǵy bar. Saýatty, sanaly oqyrman bolmaıynsha, jel keýletip, eldiń maqtaýyna masattaný... maǵan qajetsiz. Buryn bári oqysa eken dedik, endi óz kaıfimiz ózimizde. Eger meniń bir jyrym, tym qurysa óleńdegi bir jolym, bir sózim áldebir oqyrmannyń arǵy tanymyna shı júgirtse, onda meniń qýanyshym sol.

(jalǵasy bar)