Shala qazaqtar qalaı sóıleıdi?

     Aýyz eki tilderine sózderdiń áripterin, býyndaryn, sózaralyq sózderin túsirip aıtý (boshy, sashy, qaıtan, enshe, jeıtin bar ma?), sóz sońyna shala tildik jalǵaýlardy jalǵap sóıleý (barýyn kerek-pin, kerek-ti, bardym-shy), etistik sózderdi jalǵaýsyz aıtý (aǵam, qaǵam), jat tildik sózderdi burmalap qoldaný (gdesin, vtornıkte keseı, zanıt pa, bátir nan), tilderindegi sózdik qordyń tapshylyǵynan sózben sózdiń arasyn boqtyq sózdermen baılanystyryp otyrý sııaqty aýyzsha aıtylatyn túrleri jatady.

     Joǵaryda keltirilgen shala tildik sózderdiń durys aıtylý (jazylý) úlgileri:
Bolshy, salshy, qaıtadan, endeshe, jeıtin tamaq bar ma, barýym kerek, aldym (alǵanmyn), qaldym (qalǵanmyn), qaıdasyń, seısenbi kúni kel, bos emes pe, qýyrylǵan (keptirilgen) nan (ózbekshe: Potır nan), qarma nan (ózb-e: Tondır nan). Ádebı tilderine jazý úlgisindegi dúnıeler kiredi. Shala tildik sózdermen jazylǵan maqalalar, shala tildik kórkem shyǵarmalar, shala tildik ǵylymdyq eńbeksymaqtar, shala tildik sózdikter, basqa ulttardyń tilderinen sózbe-sóz shala qazaqsha aýdarylǵan nemese jat tildik sózderdiń sońyna qazaqsha, shala qazaqsha jalǵaýlar jalǵanǵan sózder men sóılemder kiredi. Shala qazaqtardyń «ádebı» tilderindegi kúrdeli sóılemderiniń arasynda, jaı sóılemderindegi sózben sózdi baılanystyryp turatyn jalǵaýlarynyń bolmaıtyny sııaqty, sóılem men sóılemniń arasyn baılanystyryp otyratyn sóılemaralyq jalǵaýlary bolmaıdy. Bir sóılemge ekinshi sóılemdi jalǵaýsyz tirkestire salý, sonymen birge sóılem ishindegi kez-kelgen sózdi ataý sóz bolmasa da, bas árippen bastap jaza berý, erejesiz tildegi qalypty jaǵdaılar.

     Mysaly: a) Azamattarǵa arnalǵan úkimet «Memlekettik koorporasııasy» komersııalyq emes aksıonerlik qoǵamynyń Sorbulaq aýdany boıynsha fılıaly «Áleýmettik tólemderdi vedomstvo aralyq esepteý ortalyǵy» Departamentiniń Sorbulaq aýdandyq bólimshesi.
     á) 29-31.07.22. Almaty obl. Nóser jaýyn kútilýde, 15-20 m/s deıin jeldin uıtqý qateri kútilýde, kún kúrkirep, burshaq jaýýy kútilýde. Durysy: Shilde aıynyń 29-nan – 31-ne deıingi aralyǵynda, Almaty obylysynda sekuntyna 15-20 metr jyldamdyqpen kúshti jel turady (soǵady). Kún bulttanyp, burshaq aralas jańbyr jaýady. Endi tildi buzý áreketteriniń qandaı joldarmen oryn alǵanyn jeke-jeke kórsetip, keıbireýine toqtala keteıik.
1. Til erejeleriniń burmalanýy;
2. Oqý oryndaryna shala tildi adamdardyń ustazdyq etýge qabyldanýy;
3. Oqýlyq kitaptardyń shala qazaq tiliniń sózderimen qurastyrylýy;
4. Shala qazaqsha sózderdiń baspasóz betteri arqyly taralýy;
5. Bilim berý salasyna (mektepterde) tez oqytý ádisiniń engizilýi;
6. Qoǵamdyq (qalalyq) jolaýshylardy tasymaldaý (shala qazaqsha: Jolaýshylar tasymaly) kólikterin júrgizetin adamdardyń arasynda shala tildi júrgizýshilerdiń kóp bolýy;
7. Orys klasynda oqıtyn oqýshylar men qazaq klasynda oqıtyn oqýshylardyń bir mekteptiń ishinde qatar oqytylýy;
8. Til salasyna jaýapty úlken mekemeniń ózinen kóptomdyq (qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha) shala tildik sózdikterdiń qurastyrylyp shyǵarylýy jáne olardyń ártúrli joldarmen elge taratylýy;
9. Shala qazaq ánshilerdiń maǵynasyz sózderden turatyn ánderdi (áýenderi ózbekshe) eldiń qulaǵyna sińirýi, ártisterdiń tursaı, qoısaı dep shala qazaq tilinde el aldynda óner kórsetýi, shala qazaq tilinde túsirilgen kınolardyń (shala qazaqsha: Túsirilimderdiń) elge usynylýy (Kelınka, Atashka t.b), radıo-telearnalardan ártúrli habarlardy júrgizetin jastardyń tilderine buzylǵan sózderdi aralastyryp sóıleýi, sýyryp salma aıtysýshy
aqyndardyń (shala qazaqsha: Aıtysker) bir-birimen aıtysyp otyrǵanda Baqosh, Saqosh, ap kettik, qap kettik sııaqty shala qazaq tiliniń sózderin qoldanýy, osynyń bári tilaralyq buzylǵan tildiń el arasyna tez jaıylyp, qazaq tiliniń buzylǵan shala tilge aınalyp ketýine yqpal etken jaǵdaılar. (Shala qazaqsha: Jaǵdaıattar). Osylardyń ishinen…
(Jalǵasy bar)