• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

22 Sáýir, 13:44:07
+35°

Sýret ashyq derekkózden alyndy

Jýrnalıst Orazbek Saparhannyń YouTube-tegi arnasynda qazaq tiliniń qazirgi jaıyna, bolashaǵyna qatysty tilshi, ǵalym Ádilet Ahmettiń suhbaty shyqqan eken.

Onda «qazaq tili ǵylym tiline aınala almaıdy» degen kópshiliktiń pikirine ǵalym bylaı deıdi:

– Eshbir halyqtyń tilin ǵylym tiline jaraıdy, ne jaramaıdy dep kemsitýge bolmaıdy. Turaqtandyrylǵan dúnıe joq. Máselen, myń adam ǵana qoldanyp júrgen tilder bar. Múmkin, sol tildiń keıin aıaq-astynan baǵy janyp, kóterilip ketetin bolsa, ol tildi qoldanýshylar qarap jatpaıdy. Ol tildi memlekettik, keıin tipti halyqaralyq qatynas tiline deıin damytýǵa tyrysady. Sondyqtan ondaı sózderdi aıtqyzýǵa tarıhı sebepter bolýy da múmkin. Iаǵnı, basqa halyqtyń áńgirtaıaǵy tıdi. Sodan kelgen qasirettiń saldary bolýy da múmkin. Ekinshiden, jahandaný qubylysy sebep. Bir qazannyń ishinde bári bitesip qaınap jatyr. Aǵylshyn tili qoldanýshylary kóp bolǵandyqtan, eń úzdik tilderdiń birine aınaldy. Sondyqtan jahandanýdaǵy úderiske daıynbyz ba, daıyn emespiz be, belgisiz. El bolyp synalatyn kezge keldik. Iаǵnı, buny Táýelsizdik bolǵannyń ózinde saqtap qala almaıtyn deńgeıge jettik. Biraq qazaq tilin anaý-mynaý deńgeıde kúni batyp bara jatqan til dep aıtýǵa bolmaıdy, – deıdi Ádilet Ahmet.

Ǵalym qazaq tiliniń memlekettik til de, halyqaralyq til de bola alǵanyn aıtady.

– Kezinde «Túrki tilder sózdigi», «Kodeks kýmanıkýs» sózdigi qazirgi Oxford sózdiginiń rólin atqarǵan. Demek, qazaqtyń tili, qypshaq, túrik tilderi bir kezderde álemdik til bolǵan. Keıin zaman aýysty, baq aýysty, eýropalyq órkenıet ósti. Orystyń mártebesi joǵarylap, baǵy jandy. Bizdiń túrkiler keri sheginis jasady. Demek, dúnıe bir orynda tura bermeıdi. Sol sebepten, eń birinshi tildi qorǵaýymyz kerek. Ahmet Baıtursynnyń ózi «Sózi joǵalǵan ulttyń ózi joǵalady» dedi. Iаǵnı, sóziń joǵalǵannan keıin ulttyq kıim kıip, áshekeı taqpaı-aq qoı. Sóziń joǵalǵannan keıin búkil bolmysyń joǵalady dep túsiný kerek.

 Kalkadan qutylýǵa ábden bolady

 – Bir azamatymyz aıtpaqshy, «jedel aıaqkıim tigý» degendi tez tigetin jer eken desem, olaı emes eken. Esikke kelsem, «О́zińe», «О́zińnen keri» degen sóz jazylǵan. Qazaq ony «ıter», «tart» dep aıtady. Sonda ol sózdi birinshi oryssha oılap, sodan keıin aýdaryp jaza salǵan. «Ár zamannyń ózine saı surqyltaıy bolady» demekshi, áleýmettik jeli, ǵalamtor damydy. Onyń ıqýatyn (fýnksııasynan) biz jaqsy paıdalanyp otyrmyz. Sol áleýmettik jeliniń ıqýatyn jaqsy jaǵynan paıdalanyp, qazirgi zamanda bir ataý kezdesse, sony gýglǵa sala salady da «Ot sebıany» tikeleı aýdara salady. Bul jaǵdaıdyń saldarynan kúlkige qalǵan kezder de bolǵan. Bir úıdiń shatyrynyń astyna «Abaılańyz, súmelek muz!» dep jazyp qoıypty. Sony ǵalamtordan tikeleı aýdara salyp, jazyp turǵany ǵoı. Sol sebepten, Ahmetter zar qaqpaqshy, qalalyq órkenıetke kóshýdi birden emes, birtindep bastaý kerek. Tabıǵı túrde ótsek, kóp nársemiz de joǵalmas edi. Tilimiz, mádenıetimiz, oılaý júıemiz adam sekildi birtindep beıimdeledi.

Áleýmettik jelilerge senip, aýdarýdan, tipti tehnologııaǵa ıilgenniń jóni osy eken dep tehnologııa jasap bergen tilge eliktemeý kerek. Mysaly, «kele jatyrǵan» degen sózder bar. Endi mundaıdyń aldyn alý úshin ulttyq rýhymyz basty orynda bolý kerek, – dedi ol.

Bıfat Eltaeva

Avtormen onyń Facebook paraqshasy arqyly habarlasýǵa bolady.

Jazylyńyz

"Qamshy" silteıdi

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir