• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

23 Maýsym, 07:47:50
Almaty
+35°

2023 jyldyń 11 qarashasynan bastap, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Úkimeti arasyndaǵy Taraptar memleketteriniń azamattaryna qatysty aqparat almasý týraly kelisim kúshine enedi.

Bul kelisimniń negizgi maqsaty – osy memlketter arasynda elge kelý, berilgen vızalardyń sany jáne azamattyǵyna qabyldanǵan adamdar týraly málimettermen almasý bolyp tabylady.

Osyǵan qatysty Qamshy.kz aqparat agenttigi Kóshi-qon qyzmeti komıtetiniń tóraǵasy Aslan Atalykovqa habarlasyp pikirin bildi.

Kelisim qandaı maqsatta qabyldandy?    

Eki el arasynda aqparatpen almasý tek qos azamattyqty anyqtaý jáne zańsyz kóshi-qonnyń jolyn kesý maqsatynda ǵana júzege asyrylady.

Qazirgi qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes (naqty Zańdy kórsetken jón), basqa eldiń azamattyǵyn alǵan adam bul týraly ózi habarlaýǵa mindetti. Bul norma 2016 jyly engizilgen bolatyn.

Elimizdiń Ata Zańyna saı Qazaqstan azamatynda basqa eldiń azamattyǵy bolmaýy tıis (10-baptyń 3-tarmaǵy). Osyǵan oraı, qos azamattyqqa qarys kúres bizdiń eń basty mindetterimizdiń biri.

Qytaıda da qos azamattyqqa jol berilmeıdi. Sondyqtan osy Kelisim azamattyq alǵan adamdar týraly málimetti jyldam alýǵa, nátıjesinde qos azamattyq faktilerin anyqtap, boldyrmaýǵa yqpal etedi.

Qandaı aqparattarmen almasady?

Kelisimge sáıkes, Qazaqstan men Qytaı arasynda aqparat almasý tórt baǵyt boıynsha kózdeledi:

  • berilgen vızalar týraly
  • vızasyz kelgen/barǵan azamattar týraly
  • elge kelý jáne bolý tártibin buzýshylar týraly
  • azamattyqqa qabyldanǵan adamdar týraly

2023 jyldyń 9 aıynda Qytaı azamattyǵyn alýyna baılanysty 18 adam Qazaqstan azamattyǵyn joǵaltty.

Aıta keteıik, mundaı shart Ázirbaıjan, Belarýs, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Reseı, О́zbekstan elderimen jasalǵan jáne búginde kóshi-qon salasynda sátti júzege asyrylyp keledi. Bul jalpy álemdik tájirıbe.

Odan basqa, osyndaı Kelisimdder Armenııamen, Grýzııamen, Moldovamen, Túrkııamen, Ýkraınamen jáne Fransııamen jasalý josparlanýda.

Azamattar týraly aqparat derbes derekterge jatady, sonda mundaı derekter qalaı qorǵalady?

Qazaqstandyqtardyń «Derbes derekter jáne olardy qorǵaý týraly» zańda kózdelgen quqyqtardyń buzylýyna qatysty alańdaýshylyǵy bolmaýy tıis. Kelisim sheńberinde quzyretti organdar kelesi máselelerdi qamtıtyn aqparatpen almasady: aty-jóni, jynysy, týǵan kúni men orny, azamattyǵy, tıisti qujatty berý organy, serııasy, kúni, ulty men fotosýreti. Bul málimetter qazaqstandyqtardyń «jeke kýálikterinde» burynnan bar. Basqa aqparat suratylmaıdy. Osyǵan baılanysty azamattardy sáıkestendirý úshin talap etilmeıtin salyqtyq, qarjylyq nemese basqa da derekterdi berý múmkindiginen qoryqpaý kerek.

Qansha azamat qos azamattyq úshin jaýapqa tartyldy  jáne olardyń ishinde qansha Qytaı azamaty bar?

Jyldyń basynan bastap qos azamattyq úshin 525   (2022 jyly - 841) azamat  ákimshilik jaýapqa tartyldy.  Olardyń kóbisi Reseı - 477, Germanııa – 9, Túrkııa – 9, Izraıl – 6 azamattary. Qytaı azamattary jaýapqa tartylǵan joq (2022 jyly  RF-800, AQSh – 8, Germanııa – 7, Túrkııa – 6, QHR azamattary joq).  

Qazaqstan azamattyǵyn alǵannan keıin etnıkalyq qazaqtar úshin Qytaıdyń azamattyǵyn toqtatý  rásimi qandaı?

Qytaıdan kelip, Qazaqstan azamattyǵyn alǵan qandastardyń qolyna habarlama-mindetteme beriledi. Osyǵan sáıkes olar  Qytaıdyń azamattyǵyny toqtatý úshin burynǵy azamattyǵy bolǵan eliniń ýákiletti organyna pasportyn tapsyrýlary qajet. Iаǵnı Qazaqstan azamattyǵyn alǵanan kúnnen bastap kútizbelik 30 kún ishinde osy rásimdi júzege asyrýy tıis.

Sonymen qatar, burynǵy azamattyqty toqtatý máseleleri ishki ister organdarynyń quzyretine kirmeıdi.

Mundaı rásim Qytaıdyń ulttyq zańnamasymen retteledi.

Qos azamattyqqa tyıym salynǵanyn eskersek, anyqtalǵan adamdarǵa qatysty azamattyqty joǵaltý júzege asyrylady ma?

Árıne, eger adam Qazaqstan azamattyǵyn alǵannan keıin, basqa memlekettiń azamattyǵyn alǵany anyqtalsa, ol bizdiń eldiń azamattyǵyn joǵaltady.

Qos azamattyq anyqtalǵan jaǵdaılarda ákimshilik sıpattaǵy sharalar qabyldanady ma?

Qazaqstan azamattyǵyna qabyldanǵannan keıin basqa eldiń azamattyǵyn alyp, ol týraly habarlamaǵany (kúntizbelik 30 kún ishinde)  úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 496-babynda ákimshilik jaýapkershilik kózdelgen. Atap aıtqanda; 200 AEK aıyppul nemese elden tys jerge shyǵarý qarastyrylǵan.

Qazaqstan azamattyǵyn alýda qandaı qıyndyqtar bar?

Bizdiń qandastarymyz úshin azamattyq alýda eshqandaı qıyndyq joq. О́ıtkeni, etnıkalyq qazaqtar úshin Qazaqstanda turaqty turýǵa qaldyrý  jáne azamattyqty alý tártibi barynsha jeńildetilgen.

Osylaısha:

  • Qytaıdyń azamattary bolyp tabylatyn etnıkalyq qazaqtar 2016 jyldan bastap sottylyǵy týraly anyqtamany usynbaıdy
  • Bankte shotynyń bar ekenin rastamaıdy, bul shamamen 4 jarym mıllıon teńge;
  • «Qandas» mártebesi bar etnıkalyq qazaqtar Qazaqstan azamattyǵyna 3 aı merzimde qabyladanady;
  • «Qandas» mártebesi bar etnıkalyq qazaqtar burynǵy azamattyǵynan shyqpaı, bizdiń azamattyqty ala alady;
  • Vıza sanatyna qaramastan, turaqty turýǵa qaldyrý týraly ruqsat berýge quqyly.
  • Osylaısha, etnıkalyq qazaqtar  úshin barynsha qolaıly jaǵdaılar jasalǵanyn atap ótkim keledi.
"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Qytaı vızasyz rejım

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir