Agroónerkásiptik keshendi údeden shyǵara aldyq pa?

Qazaqstan Respýblıkasynyń agroónerkásiptik keshenin damytý jónindegi 2021 – 2025 jyldarǵa arnalǵan ulttyq jobanyń aıaqtalýyna nebári bir jyl qaldy. Bul jobanyń mindetterine toqtalsaq, elimizdiń aýyl sharýashylyǵyn gúldendirip, kórshilerimizden oq boıy ozyq turýǵa tıis edik. Buǵan bas-aıaǵy 4 100 mlrd teńge bólingen. Sarapshylar bul jobanyń iske asyrý barysynda túrli qıyndyqtar bolǵanyn aıtady. Ishki jáne syrtqy faktorlar – negizgi sebep.

Ulttyq joba ıgi maqsattardy kózdeıdi. Atap aıtsaq, olar – eńbek ónimdiligin eki jarym ese arttyrý, AО́K óniminiń eksportyn eki ese ulǵaıtý jáne otandyq óndiristiń áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarymen qamtamasyz etý arqyly básekege qabiletti agroónerkásiptik keshen qurý. Sonymen qatar, aýyl sharýashylyǵynda jumys isteıtin bir adamǵa eńbek ónimdiligin 6,2 mln teńgege deıin ulǵaıtýdy, óńdelgen ónim úlesin 70 %-ǵa deıin jetkize otyryp, agroónerkásiptik keshen ónimderiniń eksportyn 6,6 mlrd AQSh dollaryna deıin ulǵaıtýdy kózdeıdi. Aýyl sharýashylyǵy qyzmetkerleriniń jalaqysyn 2019 jylǵy 115,4 myń teńgeden 2025 jyly 230,8 myń teńgege deıin arttyrý qarastyrylǵan.

Aýyldyń shyraıyn kirgizip, kem degende 1 mıllıon aýyl halqynyń tabysyn ulǵaıtyp, ekojúıelerge 350 myń fermerlik jáne úı sharýashylyǵy tartylýy tıis. Aýyl sharýashylyǵynda 500 myńǵa deıin adamdy jumyspen qamtyp, ishki suranysty áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarymen 80 paıyz qamtamasyz etý kerek-ti.

Jalpy respýblıka boıynsha bes jyl ishinde 4,5 trln teńge somaǵa 845 ınvestısııalyq jobany iske asyrý kózdelgen. Onyń sheńberinde dándi jáne maıly daqyldardy, jemister men kókónisterdi, qantty, et pen sútti óndirý jáne óńdeý boıynsha ekojúıeni qurý jónindegi ınvestısııalyq jobalardy iske asyrý josparlanǵan.

Árıne, atqarylǵan sharýa az emes. Egistikterdiń kólemi artyp, osy joba aıasynda talaı sharýa men dıhan jeńildikter aldy. Janar-jaǵar maıdan tapshylyq kórmedi. Mıneraldy tyńaıtqyshtarmen der kezinde qamtyldy. Tozyǵy jetken alqaptar tyńaıtyldy. «Sıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý sheńberinde alqaptardy sıfrlandyrý jumystary jalǵastyrylyp, jaıylym jáne shabyndyq alqaptarynyń elektrondyq kartalary rásimdelip jatyr. Mal sharýashylyǵynda da zamanaýı ózgerister jasaldy.

Dese de, jobada kórsetilgen maqsattardyń birazyna jete alǵan joqpyz. Onyń obektıvti jáne sýbektıvti sebepteri de bar. Sonyń biri – jobanyń o basta kem-ketiktiginiń bolýy.

 «Ulttyq jobalardyń bárine qatysty bir nárseni ashyp aıtý kerek. Bul jobalardyń bári Qańtar oqıǵasyna deıin jasaldy. Onyń bárin qaıta súzgiden ótkizip, qaıta qarastyrý kerek degen pikirimdi jıi aıtyp júrmin. «Kóp syn aıtylsa da, qaıta jasaýǵa bolmaıdy. Qol qoıylyp qoıǵan», – degendeı jaýap estidik», – deıdi ekonomıst Maqsat Halyq.

Onyń sózine sensek, ulttyq jobalardyń bárinde rettilik joq. Muny Ulttyq ekonomıka mınıstriniń ózi ózgeris kerek ekenin moıyndap otyr. Mejeler, naqty ındıkatrlar qoıylady, biraq naqty júzege aspaıdy.

Sonymen qatar, álemdegi turaqsyzdyqtyń de áseri tıgen. 

«Geosaıası silkinister de qol baılaý. Dese de bul bizge kóp múmkindik ashyp berip otyr. Ony óz deńgeıinde paıdalana almaı otyrmyz. Álemdegi jaǵdaı kúrt ózgerip jatyr. Taıaý Shyǵystaǵy ahýaldyń da álemdik ekonomıkaǵa yqpaly bar. Álemdik daǵdarysqa uryndyrýy yqtımal. Bizde uzaq merzimdi baǵdarlamalardan bólek, aldyn ala boljam jasap, osyndaı ózgeristerge, turaqsyzdyqtarǵa jyldam reaksııa kórsete alatyn  táýekelderdi basqarý keńesi kerek», – deıdi ekonomıst.