AES salamyz deıdi, Astanany aýyz sýmen qamtı almaı

Aýyz sý tapshylyǵyn aýyldy jer ǵana emes, Astana qalasynyń ózi kórip otyr. Qazir shahardaǵy turǵyn sany 1,4 mln adamǵa jetti. Turǵyndardyń tyǵyzdyǵy qazir 1 sharshy kılometrge 1900 adamnan keledi. Halyqqa sý jetpeıdi, ınfoqurylym bundaı júktemege daıyn emes bop shyqty.

Qazaqstan aýyz sýdy qaıdan alady? Qazaqstandaǵy qópjyldyq ortasha ózen sýlarynyń kólemi jylyna 102 tekshe shaqyrym, jergilikti aǵyn sýlardyń kólemi shamamen 52 tekshe shaqyrym. Elimizdegi sý resýrsynyń 40%-yn Ertis, Ile, Syrdarııa men Jaıyq, Tobyl, Shý sekildi shet elder arqyly aǵatyn ózender quraıdy. Sý jaǵynan kórshi elderge táýeldimiz. Qytaıdan 19, О́zbekstannan 15, Reseıden 8, Qyrǵyzstannan 3 tekshe shaqyrym sý alyp otyrmyz. Transshekaralyq sýlarǵa qatty táýeldi óńirler – Qyzylorda, Túrkistan oblystary 90%, Batys Qazaqstan, Atyraý oblystary 80%, Jambyl oblysy 75%.

Birikken Ulttar Uıymynyń damý baǵdarlamasynyń  boljamyna saı, Qazaqstan 2040 jylǵa qaraı sýǵa degen muqtajdyǵynyń 50%-yna deıin tapshylyq sezýi múmkin. Ekonomıkanyń barlyq salasy sýǵa táýeldi bolǵandyqtan, 2050 jylǵa qaraı el óńirlerinde onyń tapshylyǵyna baılanysty JIО́ 6%-ǵa tómendeýi múmkin.

– Aýyz sý men egin sharýashylyǵyna qajetti sýdyń tapshylyǵy keleshekte eselene túsedi. Munyń bári osy salaǵa jaýapty Ekologııa mınıstrliginiń mardymsyz jumys istegeniniń saldary. Bul – mınıstrliktiń ǵana emes, soǵan tikeleı baǵyt-baǵdar berip otyratyn úkimet jumysynyń da olqylyǵy. Úkimet munaı, gaz salasyna ǵana basa nazar aýdarady da, adamzatqa eń qajetti resýrs – aýyz sý máselesi kóbine kóleńkede qalyp qalady. Mysaly, Túrkistan oblysyndaǵy Yntymaq aýylynda myń gektar baqsha ónimderin egetin egistik jer bar. Bıyl О́zbekstannan sýdyń az kelý sebebinen, 300 gektar jerine ǵana sý jetti. Qazirdiń ózinde respýblıka boıynsha sý tapshylyǵy 5 mlrd tekshe metrdi quraıdy. Osynyń esebinen qurǵaqshylyq pen qýańshylyq boldy.

Qýańshylyqtan Aqmola, Batys Qazaqstan, Qostanaı jáne Pavlodar oblystarynda 170,9 myń gektar dándi daqyldar egis alqaby joıyldy. Nátıjesinde azyq-túlik baǵasy 35%-ǵa qymbattap, qazir elde un tapshylyǵy bastaldy.

Sý tapshylyǵymen kúresýdiń jalǵyz joly: jańa tehnologııalardy paıdalanyp, artezıan sýlaryn alý. Sonymen qatar, kórshi eldermen jaqsy dıplomatııalyq baılanys ornatýymyz qajet. Jer ústindegi aǵyn sý, jerasty sýlarynyń eshqandaı esebi joq Qazaqstanda. Biz áli keńes odaǵynan qalǵan eski esepti qoldanyp júrmiz. Bul saladaǵy ǵylymdy kúsheıtý – óz aldyna úlken másele. Qazaq bıligi jańasha esep júrgizip, jańasha statıstıka jasaýǵa kiriskende ǵana tapshylyqpen kúrese alamyz, dep túsindirdi ekolog Azamatqan Ámirtaı.