Foto: Qamshy.kz
Qańtar oqıǵasynan keıin túrli aıyp boıynsha isti bolyp jatqan azamattardyń týystary Almatyda baspasóz jıynyn ótkizip, prezıdent Qasym-Jomart Toqaevqa, bas prokýror Berik Asylovqa, ishki ister mınıstri Marat Ahmetjanovke úndeý joldady. Olar túrmede, tergeý kezinde, sot otyrysynda jasalyp jatqan zańsyzdyqtar toqtamaı, kerisinshe azaptaý, qýdalaý, jalǵan aıyp taǵý ýshyǵyp jatqanyn aıtady.
Jıynǵa qoǵam belsendileri, qamaýda otyrǵan adamdardyń ata-analary men jaqyn týystary qatysty. Aralarynda kúdikti retinde tergelip jatqan azamat ta boldy.
Aldymen qoǵam belsendisi Áset Ońalbaev Almaty oblysy boıynsha qamalǵan, tergeý júrip jatqan azamattardyń isi boıynsha qalyptasqan ahýaldy baıandady.
Onyń sózinshe, qazirgi ýaqytta Almaty oblysynda qańtar oqıǵasynan keıin 91 adam qylmystyq is boıynsha tergelip jatyr. Atap aıtqanda 24 adamǵa qylmystyq kodekstiń 188-baby 3-bóligi (urlyq), 13 adamǵa 272-bap 2,3-bóligi (jappaı tártipsizdik), 25 adamǵa 274-bap 4-bóligi (Qarýdy, oq-dárilerdi, jarylǵysh zattardy jáne jarylys qurylǵylaryn zańsyz ıemdený, berý, ótkizý, saqtaý, tasymaldaý nemese alyp júrý), 28 adamǵa 291-bap 4-bóligi (Qarýdy, oq-dárilerdi, jarylǵysh zattar men jarylys qurylǵylaryn jymqyrý ne qorqytyp alý) boıynsha aıyp taǵylǵan. Olardyń deni 15-25 jas aralyǵyndaǵy balalar.
– Ister óte baıaý júrip jatyr. Tergeýshiler, prokýrorlar úlgermeı jatsa, ózge óńirlerden, otstavkadaǵy, zeınettegi burynǵy qyzmetkerlerdi shaqyrsyn. Tergeý ızolıatorlarynda jatqandardyń biriniń sabaǵy, biriniń jumysy, biriniń kredıti bar. Sonda aılap jatatyn bolsa, oqýdan shyǵyp ketýi kerek pe? Onsyz da qansha adam jumystan shyǵyp, kredıtin tóleı almaı jatyr. Onyń ústine olarǵa medısınalyq, moraldyq, psıhologııalyq kómek kerek. Al ol jaqta olarmen dóreki sóılesip, adam qurly kórmeıdi. Prezıdenttiń kináliligine qaraı jazany jeńildetý kerek degen sózin qulaǵyna ilip jatqan eshkim joq. Balalardyń ata-analary, týǵan týysy "peredacha" tasyp bar aqshalaryn taýysty. Olardyń da jumysy, basqa bala-shaǵasy joq pa? Bizdiń basty talabymyz – SIZO-da jatqan balalardy kepilmen, qolhatpen shyǵarsyn, jazalaryn jeńildetsin. Biz eshkimdi sýdan taza, sútten aq dep turǵan joqpyz. Tek tergeýshi, prokýrorlar bári qazaqtyń balalary ǵoı, "formany sheship" adamsha sóılesýin suraımyz. О́ıtkeni abaqtyda jatqan balalardyń aýyr qylmystarǵa kináliligin dáleldeıtin birde-bir vıdeo, foto aıǵaq joq. Demek olar búldirýge, qıratýǵa qatyspady degen sóz. Qarý urlady deıdi. Balalardyń kóbi qarýdy ashyq-shashyq jatqan jerinen taýyp alǵan. Taýyp alǵannan keıin 102-ge habarlasqanynda eshkim jaýap bermegen. Artynsha dúrbeleń basylǵanda qarýdy ákep, túsinikteme jazyp ket dep, bas salyp ustap alyp, aıaýsyz azaptaǵan. Biz sol balalardan tárkilengen qarýdan bir oq bolsa da atyldy ma dep suradyq, olar jaýap bere almady. Demek atylmaǵan, – degen ol kúdikke alynǵandardyń kóbisin uryp-soǵyp áldebir qaǵazdarǵa qol qoıdyryp alǵanyn, ol jerdegi jazýmen tanysýǵa mursha bermegenin aıtady.
Jıynda sóz sóılegen ata-analardyń biri balasynyń kináli emestigin aıtyp bosatýdy talap etetinin jetkizse, biri taǵylyp otyrǵan aıyp tym aýyr dep, ony jeńildetýdi suraıdy.
"Balalarymyzdy bosatpasa, ata-analar bolyp mıtıngke shyǵaıyq", "forma kıgender adam da, forma kımegender adam emes pe, qaza tapqandardyń aty atalsyn" deýshiler boldy.
Jınalǵan jurtshylyq bir aýyzdan karantın sharalary jeńildegendikten sot prosesterin onlaın emes, ashyq túrde ótýin talap etetinin málim etti.
Úsh jerinen oq tıip, aýrýhanada jatqan jerinen abaqtyǵa alyp ketip, azaptalǵan Qosaı Mahanbaev esimdi azamat ózi sııaqty qylmystyq kodekstiń 272-baby, 2-bólimi – "jappaı tártipsizdikke qatysty" degen aıyp taǵylǵan ózge de adamdar qolhatpen bosatylýǵa tıis deıdi. Ol "qamaýdaǵy balalardyń jazasyn jeńildetý nemese tolyq bosatýy kerek, óıtkeni beıbit sherýde adamdardy avtozagke qamap, granata jaryp arandatý jasaǵan bıliktiń ózi" degen pikirde.
Baspasóz máslıhaty sońynda jınalǵandar zańsyzdyqtardy toqtatý týraly úndeý jasap, tómendegideı talaptaryn qoıdy.
"1. Qazaqstan túrmelerinde qamaýda otyrǵan týystarymyzǵa túrme qyzmetkerleriniń, tergeýshilerdiń, sottyń túrli azaptaý, jalǵan isti moıyndaýǵa májbúrleý, qysym jasaý, bopsalaý, qorqytý áreketterin qatań túrde toqtatýdy;
2. Qazaqstan Respýblıkasynda Koronovırýsqa baılanysty barlyq shekteýler alynyp tasalsa da, qańtar oqıǵasyna baılanysty qamalǵan azamattarǵa qasaqana “onlaın” sot ótkizýdi toqtatyp, ashyq jáne “offlaın” sot ótkizýin;
3. Qańtar oqıǵasynda oq tıip nemese basqadaı jaraqat alyp múgedek bolyp qalǵan azamattardyń otbasyna memlekettik qyzmetkerlerge jasaǵandaı kómek kórsetýlin;
4. Qańtar oqıǵasy kezinde qaıtys bolǵan azamattardyń otbasyna qaıtys bolǵan memlekettik qyzmetkerlerdiń otbasyna jasaǵan memilekettik kómekti jasaýyn;
5. Kámeletke tolmaǵan balalary bar jas otbasy nemese qart áke-sheshesi bar bir úıdiń jalǵyz asyraýshysy bolyp otyrǵan azamattardy kepildikpen shyǵarýdy;
6. Qańtar oqıǵasy kezinde qamaýǵa alynǵan azamattardyń keıbirin 3 aı ótsede áli de isin qaramaı otyrǵandardy jazalap, olardyń isin tez qaraýdy;
7. Qańtar oqıǵasy kezinde beıbit sherýge shyǵyp alańda nemese basqa oryndarda zań buzýshylyq jasamasa da tek vıdeoǵa túsip qalǵany úshin olardy qýdalap, jaýapqa tartýdy toqtatýdy.
Talap etemiz!!!
Qurmetti Qasym-Jomart Kemeluly!
Siz Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarynyń quǵyǵyn men bostandyǵynyń kepili retinde bizdiń joǵarydaǵy talabymyzdy tıisti oryndarǵa tapsyrma berip qana qoımaı, ózińiz tikeleı aralasýyńyzdy, qadaǵalaýyńyzdy suraımyz, sebebi qazirgi kezde atalmysh quzyrly mekemeler sizge jalǵan málimetter berip, halyqtyń máselesin odan ary ýshyqtyryp, qoǵamnyń tynyshtyǵy men ornyqtylyǵan buzýda, bul óz kezeginde sizdiń Jańa Qazaqstan qurý josparyńyzǵa halyqtyń senimi men qoldaýyn azaıtýǵa alyp baratynyn aıtqymyz keledi, ony biz qarapaıym halyq retinde sezinip otyrmyz.
Qasym-Jomart Toqaev myrza, biz sizden zańsyzdyqty toqtatyp, qamaýdaǵylardy bosatýdy talap etemiz!" delingen úndeý mátininde.
Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.
Pikir qaldyrý
pikir