Qyzylorda oblysynda kúrish alqabynyń 80-85 myń gektaryn saqtap qalyp, qalǵanyn basqa daqyldar úshin paıdalaný kerek. Bul týraly Qyzylorda oblysynyń ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova «Apta» baǵdarlamasyna bergen suhbatynda aıtty.

– Qyrǵyzstandaǵy Toqtoǵul sý qoımasynda byltyr 18 mlrd. tekshe metr sý bolsa, bıyl 12 mlrd. tekshe metr ǵana sý boldy. Sol sııaqty О́zbekstannan keletin sý bizdiń Shardarada sý qoımasynyń mólsheri byltyrǵymen salystyrǵanda 1,1 mlrd. tekshe metrge az bolǵan. Jazǵy ýaqytta egis egilgen soń qıyndyqtar boldy, sol sebepti egistikti sýǵarýdy qol rejıminde basqarýǵa týra keldi. Ekologııa jáne tabıǵatty qorǵaý mınıstrligine kóp rahmet aıtamyz. Kúnde tańerteń jumysty solarmen bastap, sýdy rettep otyrýǵa týra keldi. Bizdiń kásipkerler men eginshilerimizge de rahmet aıtqym keledi. Olarǵa sýdy kezek-kezek berip otyrdyq. Mysaly, kúnde sekýndyna eń keminde 550 tekshe metr sý kelýi kerek bolsa, ol 450 tekshe metrge deıin túsip ketken kezderi boldy, - deıdi Qyzylorda oblysynyń ákimi Gúlshara Ábdiqalyqova.

Onyń aıtýynsha, bıyl óńirde egis jaqsy shyqqan. Atap aıtqanda, bıyl 551 myń tonna kúrish jınaldy. Bul byltyrmen salystyrǵanda 15 myń tonnaǵa kóp.

– Egiste de ártaraptandyrý máselesi bar. Mysaly, kúrishtiń 1 gektaryna 33 myń tekshe metr sý qajet, al týra osyndaı kólemdegi sýdy 10 myń gektarǵa egilgen qyzanaqqa da jumsaýǵa bolady. Kúrishtiń 1 gektarynan 650 myń teńge kiris bolsa, qyzanaqtyń 1 gektarynan 25 mıllıon teńgege deıin kiris alýǵa bolady. Bul kórsetkishti jońyshqamen de, basqa da daqyldarmen salystyrýǵa bolady. Sondyqtan biz kásipkerler, eginshilermen birge oılanyp, kúrish alqabynyń 80-85 myń gektaryn saqtap, qalǵanyn basqa daqyldar úshin paıdalaný kerek dep túıdik, - deıdi ol.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir