QR kásipkerler quqyǵyn qorǵaý boıynsha ókili Rústem Júrsinov iri bıznes sýbektileri nesıe, salyq jáne jalaqy mindettemeleri boıynsha túsken qarjylyq qysymǵa baılanysty alańdaýshylyq bildirip, memleketten kómek surap otyrǵanyn málim etti.

Karantın sheńberinde qabyldanǵan shekteýlerden alǵash shaǵyn jáne orta kásipkerlik sýbektileri zardap shekkendikten buǵan deıin barlyq qoldaý sharalary solarǵa baǵyttalǵanyn aıtqan ol endi iri kásipkerliktiń de eleýli qıyndyqtarǵa tap bolyp otyrǵanyn aıtty.

– Iri bıznestiń basym bóligi eksportqa baǵyttalǵan. Jáne qazir ol álemdik baǵa men tutynýdyń tómendeýi sııaqty jahandyq ekonomıkalyq trendterdiń qysymyna tústi. Eksportqa baǵdarlanǵan kásiporyndar úshin QQS asyp ketken somasyn qaıtarý problemasy eksporttyq áleýetti damytýǵa eleýli kedergi bolyp otyr. Qazirgi qalyptasqan jaǵdaıda iri bıznesti qoldaý kásiporyndardy saqtap qana qoımaı, daǵdarys kezeńi aıaqtalǵannan keıin ekonomıkany qalpyna keltirýge múmkindik beredi. Biz Úkimetke úlken júıe quraýshy kásiporyndardy qoldaý sharalaryn bastaý kerek degen bastamany jetkizdik. Iri bıznestiń barlyq sýbektilerine QQS asyp ketýin ońaılatylǵan tártippen qaıtarý boıynsha Salyq kodeksiniń normalaryn taratý bóliginde salyq normalaryn qaıta qaraý, sondaı-aq qaıtarý shegin 90%-ǵa deıin arttyrý múmkindigin usyndyq, – dedi QR kásipkerler quqyǵyn qorǵaý boıynsha ókili facebook paraqshasynda.

Sondaı-aq kásipkerler quqyǵyn qorǵaý ókili iri bıznesti qoldaý úshin shekteý sharalaryn (QQS asyp ketýin qaıtarý boıynsha tekserýlerdi qospaǵanda) jáne transferttik baǵa belgileý boıynsha tekserýlerdi júrgizýdi toqtatý, sondaı-aq Memlekettik kirister organdary júrgizetin transferttik baǵa belgileý boıynsha eseptilikti tapsyrý merzimderin aýystyrý boıynsha sharalar qarastyrý usynylǵan.

Uıym tabys mólsheriniń tómendeýine jáne QQS boıynsha aınalym kóleminiń tómendeýine baılanysty eńbekaqy tóleý qory boıynsha salyq júktemesin tómendetý de oryndy bolar edi dep sanaıdy. Mysaly, 30% - 50% - 80% gradasııasyndaǵy QQS aınalym kólemi tómendeýiniń ózara baılanystylyǵy.

Budan basqa, kásipkerlerge túsetin ákimshilik júktemeni tómendetý úshin bıznesti qoldaýdyń kelesi sharalaryn qarastyrý usynylǵan:

- qosarlanǵan salyq salýdyń halyqaralyq konvensııalaryn zańdy qoldaný úshin rezıdent emesterdiń 2019 jylǵy salyq kezeńine berilgen rezıdenttik kýálikterin salyq agentterine jáne sáıkesinshe salyq agentterin salyq organdaryna usyný merzimderin 2020 jyldyń 31 jeltoqsanyna deıin keıinge qaldyrý;

- jyl sońyna deıin rentabeldiligi tómen ken oryndary úshin paıdaly qazbalardy óndirýge salynatyn salyq stavkalaryn tómendetý tártibin derbes avtomatty túrde qoldaný tártibin engizý;

- taýarlarǵa ilespe júkqujattardy jappaı engizý merzimin 2020 jyldyń 1 shildesinen 2022 jyldyń 1 qańtaryna deıin aýystyrý;

- bank kepildigin alýdyń kúrdeliligine baılanysty salyqtardy tóleý boıynsha merzimin keıinge qaldyrý jáne merzimin uzartýdy bank kepildigin talap etpesten usyný.

"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: kásipkerlikti qoldaý

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir