28 Qańtar, 2020 Tarıh

"Sumdyq! ... Elde qalǵan Zamanbekke, Altynbekke ne istegenin oılap kóreıik"

Dál osy – avtordyń "Shekesi qyzǵan shetel aspaıdy" degen jazbasyndaǵy esh túzetýsiz tııanaq oı. Tolyǵyraq ol "el asqandy jazǵyrmas buryn búgingi bıliktiń elde qalǵan Zamanbekke, Altynbekke ne istegenin oılap kóreıik" depti.

Foto: alashainasy.kz

Bul týraly tarıhshy Kamal Ábdirahman "Feısbýk" jelisindegi óz paraqshasynda jazdy.

Osy rette, avtorlyq quqyqty saqtaı otyryp, tolyq mátindi qaz-qalpynda usynyp otyrmyz.

ShEKESI QYZǴAN ShETEL ASPAIDY

Kim Otanyn tastap, týǵan jerin qıyp ketedi? Bul  – qazaqtyń mańdaıyna bitken bir sory. "Aqtabanda... " bastalǵan shubyryndy toqtamaı-aq qoıdy. 1720 jyldary qansha qazaq tentirep ózbek, túrkimen, tájik asty? Kim sanady? Qanshasy oraldy, qanshasy ultyn umytyp, jatqa sińip ketti? 1830 jyldardan soń qansha qazaq atasy basqa myńǵul jerine qotaryldy? 1864 jyly orys pen qytaı shekara bólgende qansha qazaq ot orynda otyryp, biraq kúnde qytaı jerinen shyqty? Onan 1916 orys soǵysynyń áskerine jigitterin bermeımiz dep, onan soń kollektıvtendirýge kónbeımiz dep qansha qazaq qytaı, myńǵul, aýǵan asty? Kim sanapty? Jetiskeninen aýyp júr me? Solardyń urpaqtary búgin elge oralyp, qazaǵy úshin eńbek etýde. Qazaq ǵylymyna, ádebıetine, ónerine jańa serpin, aıta bersek, jaqsy maǵynasyndaǵy básekelestik ala keldi. Búgin Nyǵmet Myńjan, Zardyhan Qınaıatuly, Maıra Muhametqyzy, Qarjaýbaı Sartqoja, Tursynhan Zákenuly, Aýyt Muqıbek, Dúken Másimhan, Baqyt Ejenhan, Beken Qaıratuly sekildi etbaýyrlarymyz qazaq mádenıetimen ónerimen ǵylymymen bite qaınasyp ketti. Ekinshi d.j. s. bitken soń nemiste tutqynda bolǵan qansha soldat elge qaıtpaı túrikterge, AQSh-qa ketti? Meniń aýylymnan ǵana eki azamat atalatyn. Qazaqstanda eń kemi oń myńdaı aýyl bar. Al, sanashy. Sumdyq! Shet el asqandy jazǵyrmas buryn búgingi bıliktiń elde qalǵan Zamanbekke, Altynbekke ne istegenin oılap kóreıik. Elden ketpegen Ǵalymjandy jeti jyl túrmege qamady. Bulardyń qazaqqa jasaǵan qııanaty, esh jazyǵy joq qoı. Bas amandyǵyn, otbasynyń saýlyǵy men balalarynyń qamyn oılap, qan jylap shetke ketkenderdi beker jazǵyrmaıyq, azamattardyń amandyǵyn tileıik.

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Banner

Pikir qaldyrý

pikir