Tursyn Jurtbaı: "Kún men túnim – Abaıdyń tutqyny"

«О́tken ǵasyrdyń ortasynda áıgili oıshyl-ultshyl degdar Ánýar Álimjanov marqum birde qazaq qoǵamy týraly áńgimelep otyryp: «Qazaqqa keleshegine qaýipti – rýshyldyq emes, ol bulqynystan, bir dıktatordan aspaı ydyraıdy. Men, búgingi jastardan, solardyń erteń dala qazaǵy men qala qazaǵy bolyp ekige jarylyp, ózara qaıshylasýynan qorqamyn. О́ıtkeni qala jastary – oqyǵan, shıraq, bárine beıim jáne olar aýyldaǵy qazaqshylyqqa umtylmaı­dy, olardy kemsitip qabyldaıdy. О́ner­kásipti ıgerýde, qarjy tabýda, bankini bas­qa­rýda, saýda-sattyqta, saıasatta olar ústemdikke ıe bolady. Aqyry, solar­dyń degeni – degen, sóılegen tili – ulttyq emes, memlekettik til bolady. Mine, qazaqtyń qazaqtyǵyna sodan bastap qaýip tónedi. Olar ońaıshylyqpen jeńistik bermeıdi. Kúlme, Tursyn, áli basymyzǵa keledi. Ony sen kórip qalasyń», – dep edi. Mine, aıtqany keldi», – deıdi Abaıtanýshy, alashtanýshy belgili ǵalym, jazýshy Tursyn Jurtbaı. Qalamger elimizde memlekettik ıdeologııanyń aqsap turǵanyn ashyna aıtty. Biz kólemdi suhbattyń Abaı men Alash taqyrybyna qatysty jerlerin usynyp otyrmyz.

«ABAI JOLY» – ABAIDYŃ О́Z О́MIRI EMES

– Men úshin Abaı – máńgilik tylsym, yntyzarly taqyryp. Qazir Abaı týraly bilgen-túıgenimdi, jazǵandarym men jıǵandarymdy júıelep: «Kúıesiń júrek, …súıesiń júrek!..» (tolyqtyrylǵan nusqasy), «Zábir sultany», «…Ol bolamyn demeńder», «…Sol shynshyl» atty tórt kitapty jazyp ta, óndiriske daıyndap ta jatyrmyn. Kúnim men túnim – Abaıdyń tutqyny. Bul rette úlken ókinishim de, kúter jubanyshym da bar. Jańa jylda barlyq kóz kórgenderime jáne ózime de: «Joǵaltqandaryń – tabylsyn, baryń – joǵalmasyn», – dep tileý tiledim. Osy sózdiń astarynda bar kóńil qalaýym bar. Bul qoljazbalardyń mazmunyn taratyp jatpaıyn. «Jas alash» pen «Qazaq ádebıetiniń» oqyrmandary taıaý arada shetjaǵalap tanysyp ta qalar. Alda, Abaıdyń ómiri týraly qyryq jyldan beri daıyndalyp kele jatqan (táýekelim jetse – dál qazir de kirisip ketýge daıynmyn) eńbegimdi qolǵa alý oıymda bar. Alaıda men Abaıdyń úrim-butaqtary men týystaryna sóz bergen adammyn. Abaıǵa qatysty ashylýǵa tıisti nemese jasyryn kúıinde qalýǵa tıisti jeke qupııa jaılar qanshama?! Sonyń ishinde, ashyǵyn aıtaıyn, Abaıdyń jeke ózine qatysty óte kúrdeli jáne sheshýshi úsh másele bar. Shyńǵystyń qaratuıaǵy, kúni keshe ómirden ótken Beken Isabaev degdarmen on jyldaı ejiktesip-egeılesip júrip, bireýiniń amalyn tapqan sııaqtymyn. Ol másele týraly ishki qarsylyǵymdy jeńdim dep esepteımin. Qalǵan eki máseleni jeńe alam ba, joq pa, belgisiz bolyp tur. Abaıdyń týǵandary men úrim-butaǵy ol syrdy maǵan senip tapsyryp, amanattap ketti. «Eger men olardy sol qupııa kúıinde saqtasam, shyndyqqa qııanat bolmaı ma? Men kimge amanattaımyn ony?» – degen oı kókeıimnen ketpeıdi. Bir senimdi, úmitti, árıne, Abaı úshin ar-ojdanymen jaýap bere alatyn bir jas talap tabylsa ǵoı, shirkin… «Abaı joly» roman-epopeıasy – Abaıdyń óz ómiri emes. Ol – kórkemdik shyndyq», – dep jaǵym talmaı sarnap júrgenim de sol. Kórkem qııal men qısynsyz da Abaıdyń óz tragedııasy ózine jetedi.

«О́mirlik shyndyq bitken jerden – kórkem shyndyq bastalady» (Iý.Tynıanov). Sondyqtan da «Abaı jolyndaǵy» sýrettelgen sıýjettik oqıǵalar – Muhtar Áýezovtiń kórkem shyndyǵy. Kórkem shyǵarmanyń basty zańdylyǵy da sol. Qıynnan qıystyra otyryp, myń ómirlik shyndyqtan bir kórkem shyndyq jasaý kerek. Áıtpese, «soqtyqpaly, soqpaqsyz, etek bastylyqty» beınelegen shyǵarma bolyp shyǵar edi.

– Mundaı pikir «Abaı joly» romanynyń qundylyǵyn túsirip jibermeı me?

– Jo-oq, kerisinshe, Muhtar Áýezovtiń uly talantyna tabyndyra túsedi. Ol óziniń qýatty kórkem qııalynyń qudiretimen Abaıdan uly danyshpan obrazyn jasap shyǵardy ǵoı. Kórkem shyndyqtyń qudiretin tanytty bul shyǵarma. Endi, eshqandaı qazaq balasy mundaı uly shyǵarmany qaıtyp ómirge ákele almaıdy. Oǵan esh kúdiksiz, kámil sen.

– Al hakim Abaıdyń shynaıy beınesi qandaı?

– Abaıdyń ómirin tereń jáne shynaıy qalpynda bilip, sezingen saıyn onyń son­shama aqyldan tartqan azapty kóterip, qusaly kóńilmen qalaı ómir súrgenine tańdanasyń. Abaıdyń ómiri – eshqaıda bastamaıtyn tuıyq jolmen aıaqtalatyn, aqyldyń azabyn shekken, qusaly, yzaly, býlyqqan, qumyǵýly ómir. Men Abaıdyń sondaı janyn azaly etken aqyldyń azabyna qalaı shydaǵanyna tań qalamyn. Abaıdy «qorlyq pen mazaǵyna qaldyryp» tabalaǵan «kópke» tań qalamyn. Netken azapty, jankeshti ómir deseńshi?!.

Já, áńgimemizdiń beti teris betkeıge tar­typ barady. Osy aradan ás-sabyr rahym desek qaıtedi, aınalaıyn?

QAZAQ HANDYǴY – ALTYN ORDANYŃ ZAŃDY MURAGERI

– Alash uranynyń túp negizin Kók Tú­rik qaǵanatymen baılanystyra otyryp, kósh­peliler áleminiń ortaq tulǵasy Edige tusynan tartyp, túrki jurtyna ortaq mıssııa retinde tarqatasyz. Búgingi kózqaras turǵysynan osy ıdeıanyń mańyzdylyǵy qandaı?

– Munyń, ıaǵnı, kók túrik qaǵanaty tu­synda qalyptasqan «máńgilik el» ıdeıa­sy­nyń túbegeıli jáne sheshýshi mańyzy bar. О́ıtkeni ıdeıa, sonyń ishinde eldik, qaǵanattyq tutastyq ıdeıasy – eldiktiń, memlekettiktiń irgetasy, negizi, rýhy. E­ý­roa­zııanyń ulanǵaıyr keńistigindegi qaǵanatty bir ortalyqqa jipsiz baılap, bir týdyń, bir keńistiktiń, bir bıliktiń astyna biriktirip turǵan da sol «máńgilik el» ıdeıasy. Tipti, muny túrik qaǵanatynyń ıdeologııasy dese de bolady. Sol ıdeologııa álsiregen tusta, qaǵanat ta ydyrap, toz-tozalasy shyqqan. Dospanbet jyraýdyń: «Ketbuǵadaı bılermen, keńes qurar kún qaıda?» dep armandaýynda da sondaı uly ańsar jatyr. Qazaq-noǵaı jyraýlarynyń da uly ańsarly saryny osy. Olar, uly tutastyqty basty ıdeıa etip alǵan. Ortaq ıdeıasyz, ortaq múddesiz ult – toqyraýǵa bet alǵan, óz-ózine degen senimi joǵalǵan, óziniń asyl qasıetin ózi syılamaıtyn, kúı­reýge, ydyraýǵa bet alǵan ult. Bul – meni keıingi otyz jylda úzdiksiz tolǵandyryp, únemi jaýabyn izdeýge umtylyp, derek-sebepterdi jınaqtap, ishteı oı qorytyp júrgen másele edi. Endi, olardy jeke-jeke oı talqysynan saralap, pikirdi damytyp, dáleldeý, tujyrym jasaý, meniń jasymda kesh. Sondyqtan da jeke-jeke taqyryp boıynsha oqshaý tııanaqtap, «Dýlyǵanyń» jazylmaı qalǵan bir kitabynyń mazmuny men aıtar oıyn, emeýrinin bir maqalaǵa yqshamdap syıǵyzsam degen umtylys tý­ǵan. Sonyń barlyǵy tujyrymdala ke­lip, táýelsizdiktiń búgingi, erteńgi tarıhtan alatyn ashy-tushy taǵdyryna sabaq bolsa eken deımin. Tujyrymy: Qazaq handyǵy – keshegi kók túriktiń, Deshti-qypshaqtyń, Shyńǵys qaǵanatynyń, Altyn ordanyń zańdy murageri. Olardyń ortaq ıdeıasy – máńgilik el, ıdeologııasy – memlekettik tutastyq, ortaq jer, ortaq til, ortaq dil, ortaq ekonomıka, ortaq qazyna úlesi, zań dárejesinde qatań saqtalatyn dástúrge negizdelgen ulttyq memleket. Qorqyttyń – «Ozanynda», Ketbuǵanyń – «El aıyrylǵanynda», Asanqaıǵynyń – «Jeruıyǵynda», Shalkıizdiń – «Edilinde», Buqar jyraýdyń – «Eı, Abylaı, Abylaıynda», Dýlat pen Shortanbaıdyń «Zar zamanynda», Abaıdyń – «Qaıran elim, qazaǵymynda», Maǵjannyń – «Túr­kistanynda» sol ańsar-ıdeıa barynsha asqaq ári tereń, jan tebirenterlikteı áserli beınelengen dep esepteımin. Bul ıdeıa – búgin de asa mańyzdy, tipti, erteńgi taǵdyrymyzdy anyqtap beretindeı sheshýshi nysana. Sondyqtan da memlekettik ıdeologııaǵa jaýap beretin dábirlerdiń bul jaıdy tereń zerttep, jandaryn qınap, sanasyn sarqyp, jaýapkershilikpen, el aldyna qandaı da bir usynyspen shyǵýy tıis. Áıtpese, eldi ydyratyp alý qaýpi qazirdiń ózinde bar.

ALASh ARDAQTYLARYN ARANDATÝShY PIKIRLERDIŃ ÚNI О́ShÝI TIIS

– Osy ıdeıalardyń jolynda kúresken Alash ardaqtylarynyń táýelsizdik tujy­rym­dary qandaı? «Alash» partııasynyń, «Alashorda» úkimetiniń, «Alashorda» halyq keńesiniń quramyndaǵy tulǵalardyń báriniń pikiri, oıy ortaq bolǵan ba? Álde, kózqaras qaıshylyqtary baıqala ma?

– Men bul suraqqa bar ımanymmen ant bere otyryp: «Alash urandy qaırat­ker­lerdiń arasynda eshqandaı ózara dushpan­dyq, ózara qastandyq, ózara satqyndyq, kózqaras turǵysynan alǵanda ózara qarama-qarsy qaqtyǵys bolǵan joq», – dep jaýap beremin. Olardyń kózdegen jalǵyz-aq maq­saty boldy. Ol – qazaq ultynyń táýel­sizdigi. Al qazaq elinde tarıhı úlgisi joq memleketti qurýdyń strategııalyq-taktıkalyq sharalaryn júzege asyrýdyń joldary týraly kózqarastar ustanymy, pikir almasýlar, kelispeýshilikter boldy. Biraq bul olardy ózara dushpandyqqa, bólinýge alyp keldi degen sóz emes. Bul – kózqaras alshaqtyǵy emes, ortaq maqsatqa jetý jolyndaǵy pikirler men usynystar. Buǵan mysal retinde, «qalaı da alash qaıratkerlerinen min tappaı qoımaımyn» dep júrgen ólermender (muny meniń ózime málimdeme retinde jarııalaǵan tarıhshylar men zertteýshilerdiń, «qanshyldardyń» – júzdik patrıottardyń attaryn atamaı-aq qoıaıyn) men ózeýregender, «Alash avtonomııasyn jarııalaý, jarııalamaý týraly bolǵan 1917 jylǵy tamyz aıyndaǵy qu­ryl­taıdaǵy pikir talasyn kóldeneń tartady. H. Jáne J.Dosmuhamedovter – dereý Alash avtonomııasyn jarııalaýdy, al Á.Bókeıhanov bastaǵan ekinshi top qashan sol tusta úshke bólinip turǵan qazaq jeri men eliniń tutastyǵy sheshilgenshe, bul máseleni sol aımaqtardaǵy quryltaı jınalysynyń ýákilderiniń daýys berýi arqyly sheship alǵan soń jarııalaý qajet­tigin, áıtpese, qazirgi soltústik bes oblys pen Túpkistan ýálaıatyna qaraǵan shyǵys-ońtústik batystaǵy bes oblystyń qazaq memleketinen bólinip qalý qaýpi baryn alǵa tartty. Sońǵy usynys kópshilik daýyspen bekitildi. Jeltoqsan aıyna deıin Ombyda – Aqmola ýeziniń, Túrkistanda – Túpkistan ýálaıatynyń quryltaıy ótip, qazaq avtonomııasyna kirý týraly qaýly qabyldaǵan soń ǵana, Alash avtonomııasy jarııalandy. Eger de, sol quryltaılardyń sheshimi bolmasa, 1924 jylǵa deıin Qazaq ASSR-niń quramyna kirmegen on oblys qazir Reseı men О́zbekstannyń, Túrk­mens­tannyń quramynda qalar edi. Mine, saıası kóregendik dep osyny aıtý kerek. 1920 jylǵy Qazaq avtonomııasynyń terrıtorııasy qaı mólshermen shekteler edi. Aıtaıyn, qazirgi Torǵaı, Qostanaı, Aqtóbe, Oral, Atyraý oblysynyń soltústik qanatymen qaıyrylar edi. Demek, bul – arazdyq emes, eldiń taǵdyryna adaldyq. Muny bári de qostap daýys berdi. «Batys alashorda» men «Shyǵys alashorda» – avtonomııanyń bólshektenýi emes, bas­qarý qurylymy. Batys pen Shyǵystyń arasyndaǵy oqıǵa kún saıyn emes, saǵat saıyn ózgerip otyrdy. О́zara baılanys joq. Jaǵdaıǵa qaraı derbes sheshim qabyldaý qajet. Batys orda jáne Torǵaı oblysy bolshevıkterdiń qorshaýyna erte túsip, keńes ókimetin erte moıyndady. Al Kolchak pen atamandardyń qursaýyndaǵy Shyǵys alashorda keńes ókimetine bir jyldan keıin moıynsyndy. Eger de, bolshevıkter jaǵyna shyqsa, olardyń, ıaǵnı, qazaqtardyń jappaı qyrǵynǵa ushyraýy sózsiz edi. Muny, A.Baıtursynov Máskeýdegi kezdesýde: «Shyǵys alashorda dál qazir keńes ókimetin ashyq moıyndaı almaıdy. Olar aqtardyń qorshaýynda qaldy. Sondyqtan da qarýlaryn ázir tastaı almaıdy», – dep málimdedi. Endi, osy da Batys alashorda men Shyǵys alashordanyń arasyndaǵy araz­dyqty, dushpandyqty bildire me? Mundaı, arandatýshy pikirlerdiń úni óshýi tıis.

 – Al bolshevıkter retinde tanylǵan tulǵalardyń ózge baǵytty ustanýynyń qan­daı sebepteri bolýy múmkin?

– Men buǵan Ahańnyń – Ahmet Baıtur­syn­ulynyń túrme tergeýshilerine bergen myna jaýaby arqyly qysqasha jaýap qaıyraıyn. Ahań: «Turar Rysqulovpen baılanysyńyz bar ma? Sizderdi jaqyn aralasady deıdi ǵoı», – degen suraqqa: «Rysqulov – bolshevık. Olar alashordaǵa jaý. Biz de bolshevıkterge qarsy boldyq. Sondyqtan da meni olar jek kóredi. Men jaqtyrmaımyn jáne ol meni Qojanovpen jaqsy dep oılaıdy», – dep jaýap beredi. «Endeshe, Qojanovpen qalaısyz?» – deıdi qadalyp. Oǵan: «Qojanov – kommýnıst. Men kommýnıstermen aralaspaımyn. Olar da meni jek kóredi jáne ol meni Rysq­ulovpen jaqsy dep oılaıdy», – degen ýáj qaıyrady. Eger, ekeýiniń birin moıyndasa, sol adam mindetti túrde túrmege qamalar edi. Ahań ekeýin de aqtap alyp otyr.

JYMSYMA HATTARDYŃ TALAIYN KО́ŃILDEN О́ShIRDIM

– Arhıvterdegi derekter sol tustaǵy ult qaıratkerleriniń adamı kelbeti men azamat­tyq kózqarasyn, is-áreketi men qandaı kúıde bolǵanyn tolyq dáıekteı alady dep senýimizge bola ma?

– Suraqty jáne odan týyndaıtyn máse­leni durys qoıyp otyrsyń. «Adamı kelbeti men azamattyq kózqarasyn» tanytatyn da, tanytpaıtyn da qujattar bar. Ol, birinshi, arhıv qujattarynyń mazm­unyn paıdalanǵan adamnyń zertteý baǵyty men óziniń ustanǵan pikirin qandaı maqsatta jáne qalaı paıdalandy, soǵan tikeleı baılanysty. Ol – sol ǵalymnyń da «adamı kelbeti men azamattyq kózqarasyn» jáne bilim aıasynyń tereń-taıazdyǵyn tanytady. Jalpy, qujattardy jarııa etkende oǵan úlken saqtyqpen qaraý kerek. Mysaly, joǵarydaǵy Ahańnyń T.Rysqulov pen S.Qojanov týraly tergeý­shige bergen jaýabyn sol qalpynda túsingen zertteýshiler, solardyń ishinde tarıhshylar: «Baıtursynov Rysqulovty nege jek kórgen?» nemese «Baıtursynov pen Qojanovtyń arasy nege nashar bolǵan?» dep badyraıtyp suraq qoıyp, neshe túrli saıası aıyptar taǵyp, Ahańdy qaralaýǵa beıim bergen maqalalar jarııalady. Negizinde, Ahań osy jaýaby arqyly ekeýin de jaladan qorǵap otyr ǵoı. «Jaqsymyn» – dese bitti, «Alashordanyń kósemderimen astyrtyn baılanys ornatqan» – dep, qaı-qaısysyn da túrmege qamaıtyny anyq qoı. Al saıası qaıratkerlerdiń óz qolymen jazyp, óz erkimen joldaǵan, olardy atý jazasyna alyp kelgen aıyp taqqan jaǵymsyz pikirlerin shyndyq retinde qabyldaǵannan basqa amal joq. Ony zorlyqpen jazdyrǵan eshkim joq. Qalaı aqtap alýdyń amalyn tappaı qınalatyn sátteriń óte jıi kezdesedi. Al tergeýdegi jaýaptardy tekserip, olardyń jeke kózqarastarymen, ustanymymen salystyryp baryp paıdalanǵan durys. Dáleldenbegen ondaı jymsyma hattardyń talaıyn kózden ótkerip, kóńilden óshirdim. Aıtqyń da kelmeıdi.

– Búkil sanaly ǵumyryńyzdy ult qasiretiniń qatparyn arshyp, ult qaımaqtaryn aqtaýǵa, olardyń asyl qasıetterin urpaq jadyna sińirýge arnap kelesiz. Osynaý mehnatty jolda kedergiler kóp boldy ma?

– Úkimet tarapynan jasalǵan qysym men shetqaqpaıǵa eshqandaı da keıisim joq. Olar sol bıliktiń buıryǵyn oryndady. Kerisinshe, Qarabı Muhametqalıev, Shyńǵys Salyqbaev sııaqty Qaýipsizdik komıtetiniń polkovnıkteri oń qabaǵyn berdi. Eń qıyn, qumyǵýly kúıdi sol qujat­tardy oqyǵan kezdegi mazmuny men sony jazǵan adamnyń atyn oqyǵandaǵy sátte jáne solardyń urpaqtary aldyńa kelip: «Endi biz qaıtyp ómir súremiz?» – dep su­raq qoıǵan kezderde keshtim. Tula boıyń túrshigip, ishteı tunshyǵyp, esh jaýap bere almaı qala beresiń. Munyń qasynda, olardyń rýlastary men júzdesteriniń kek alýǵa ant berip, qoqan-loqqy jasaǵany túk te emes. Men eshkimniń qolyna – qalam berip, aldyna – qaǵaz qoıyp, jazyqsyzdy jazaǵa tartqyz dep májbúr etkenim joq. Alash qaıratkerleriniń esil ketken ómirin jaladan arashaladym.

…ALTY-JETI JYL BOIY QUMYǴYP О́MIR SÚRGENIM RAS

– Derektermen tanysý barysynda ishińizdi alaı-dúleı etken, oıyńyzdy múlde ózge baǵytqa burǵan aqparattar kezdesti me? Mysaly, qandaı aqparattar bolýy múmkin?

– O, ondaı sátterdi basymnan kóp kesh­tim. Otyzǵa tolmaǵan kezimde 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisi kezinde jazalaý otrıadynyń bastyǵy: Bir saıda 511 balany qylyshtyń astynan ótkizdim. 256-sy qyz, 255-i ul eken! – dep bósip jazǵan «erli­gin» oqyǵanymda, tún ortasynda qalamymdy laqtyryp jiberip, tósekke qulaı ketip, óksip-óksip jylaǵan sátterimdi áli umytpaımyn. Al «Uranym – Alashty» jazǵanda alty-jeti jyl boıy qumyǵyp ómir súrgenim ras. Qalaı júıkem shydady, soǵan qazir sol kitapty keıde paraqtap otyryp ózim de tań qalamyn.

– Alashorda úkimetiniń ıdeıasyna eńbegi sińgen, alaıda ol sanatta esimi atala bermeıtin tulǵalar bar ma?

– Árıne, bar. Biz tek asa uly iz qaldyr­ǵan tulǵalar týraly ǵana maǵlumattardy jınaq­taı alyp jatyrmyz. Mysaly, Muhamedjan Tynyshbaevtiń tarıhı eńbekteriniń tolyq nusqasy áli jınaqtalǵan joq. Al, onyń ınjenerlik eńbekteri sol jabýly kúıinde jatyr. Sondaı-aq, qazaqtyń tuńǵysh bıolog ǵalymy Jumahan Kúderınniń sol kezde jaryq kórgen eńbekteri áli qaıta basylǵan joq. Onyń ártúrli salaǵa arnalǵan 26 ǵylymı eńbegi bar. Jalpy, Jumahan Kú­derın­niń ómiri men ǵylymı eńbekteri arnaıy zertteýdi qajet etedi.

ALPYSTAN KEIIN ARHIVPEN AINALYSPAIMYN DEÝShI EDIM

– Alash ıdeıasyn zerdeleýge erte den qo­ıýyńyzdyń sebebi nede? Jas kezińizden aqyn, jazýshy retinde de keńinen tanyldyńyz.

 – Jıyrma jeti jasyma deıin jeti-segiz povest, bir roman jazyppyn. Eki óleńder jınaǵym jaryqqa shyqty. Sol kezeńderge oı júgirtsem, táp-táýir, jurt qatarly jazýshy bolatyndaı múmkindigim bolypty. Meni Alash taqyrybyna bas ıgizip, sanaly túrde ıtermelegen jaılardyń biri – Alash ıdeıasyn shyǵarý úshin Muhtar Áýezov týraly Romen Rollannyń «Jan Krıstofy» sekildi kitap jazý edi. Muhtar Áýezovti sahna­nyń aldyna dekorasııa retinde ala otyryp, Alash ıdeıasyn aldyǵa shyǵarǵym kelgen. Endi, Áýezovtiń shyǵarmalaryn, olardyń jazylý tarıhyn zertteı bastadym. Áýezovke arnap bir emes, bes-alty kitap jazyp júrgenimniń de sebebi osynda. Al­ǵashqy «Besqarager» atty povesimde Muhtar Áýezovtiń prototıptik sıpaty bar bolatyn.

Al Sovet odaǵy tusynda tarıhı shyn­dyq­ty aıtý óte kúrdeli edi. Ásirese, «Qıly zamanǵa» qatysty arhıv materıaldarymen tanysqannan keıin, ólim ishinen – ómir, ómir ishinen – ólim izdegen jandardyń jankeshti kúılerin kórip turyp, ony jarııalamaý ózime qylmys sııaqty kórindi. Keıde, jazyp júrgenimniń barlyǵyn tekke ýaqyt ketirgen dúnıe sekildi sezindim. О́zim qatarlas qalam ustap júrgen jazýshylarmen birge ataqqa da, abyroıǵa da, laýreattyqqa da, azdaǵan qarjylyq táýelsizdikke de jetetindeı múmkindigim bar edi. Biraq osy­nyń barlyǵyn sol tebin tirshilikke sarp ettim. Sondyqtan da sol bir oılaǵan kórkem shyǵarmalar jazylmaı qaldy. Qazir de, ózim­di májbúrli túrde, jerinip ketken soqa­ǵa amalsyzdyqpen qaıtadan jegilgen óler­men ógiz sııaqty sezinem jáne sol jaz­ǵan­darymnyń da, ózimniń de eshkimge keregim joq sııaqty kórinedi. Mundaı kóńil kúı jıi bolmasa da, oqtyn-oqtyn oısoqty kúıge ushyratady.

Degenmen de, shyndyǵymdy aıtaıyn, ótkenniń bári ómirlik jáne shyǵarmashylyq derekke aınalyp ketken soń, endi meni eshkim de mardymsyp ketti demes. Men jas kezimnen táýelsizdik, rýhanı táýelsizdik jolyna bútindeı bolmysymmen bet burdym. Qandaı da bir amalyn taýyp otarlaý saıasatyn áshkerelegim keldi. Ony 1976-1977 jyly jazylǵan «Jer-besik» atty roman-novellamnan anyq ańǵarasyz. Tek, ustazym R.Nurǵalıev: «Basyń ketedi», – dep nyǵarlap otyryp, Káriboz – Shákárimge qatysty oqıǵany 31-jyldan 1916 jylǵa shegertti, Sarjan – Maǵjan oqıǵasyn 16- 22 jyldan 37-38 jylǵa ilgeriletti. Shy­ǵarma 1982 jyly jaryq kórdi. Baspadaǵy M.Asylǵazın, Q.Aıtolqyn, Q.Qurmanǵalı sııaqty azamattar qyrnasa da ótkizdi. Sol shaǵyn roman-novellanyń sol kezde jarııalanyp ketkenine qazir ózim de tań qalamyn.

Aqyry, derekti dúnıege den qoıǵannan keıin kóne, este joq eski zamannan bas­tap búginge deıingi ultymyzdyń júrip ótken joldary kim-kimdi de oılandyrary haq. Eki myń jyldy qamtıtyn «Dýlyǵa» sol jyldary jazyldy. Sodan keıin, Qasym-Kenesary qarsylyq tanytyp, joıqyn kúres júrgizgen qazaqtyń otarlaný júıesi men búgingi ahýaly ózegimdi jegi qurttaı jeı bastady. Sol úshin búkil kórkem dúnıemdi tastap, osy taqyryppen túbegeıli aınalystym.            «Alpystan keı­in arhıvpen aınalyspaımyn» dep oılap júrýshi edim. Biraq búgingi jastardyń yqylassyz nıet-yntasyna, bilim óresiniń shekteýli ekenine, taqyrypty jan alyp-jan berip zerttemeıtinine, taǵy da basqa «qyrlaryna» qarap, keıde jabyrqap qalatynym bar. Qarap tursam: endi sol men tapqan arhıv derekteri men sondaǵy men qorytqan pikirlerge kelý úshin taǵy bir ózim sekildi ıtjandy bireý elý jyl arhıv aqtarý kerek bolady eken. Sonda, qazaq halqynyń keıbir tarıhı ózekti oqıǵalaryn saralaý úshin arada elý jyl ýaqyt ótip ketedi eken. Oǵan endigi urpaqtyń múmkindigi bola ma, keler urpaqtyń rýhanı qajettiligi týyndaı ma, kim bilsin?! Sondyqtan da ózimdi ózim tebinge, ózimdi ózim jankeshtilikke zorlyqpen kóndirip júrgen jaıym bar. Al ishki armanym, ol – kórkem shyǵarma. Sol bir oıymda ekshelgen daıyn taǵdyrlar beınesi osy kúnge deıin túsime kiredi.

MAǴJAN – OIY ULY, OBRAZDARY KÚRDELI KESEK TULǴA

– Qazir qandaı taqyryptarǵa qalam tartyp júrsiz? Professorsyz, dáris oqyp turasyz ba?

– Qazir dáris ataýlydan shettedik qoı. Suranys ta, usynys ta joq. Tek, stý­dent­terdiń, magıstranttardyń, doktorant­tar­dyń qalaýymen bes-alty jyldan beri solardyń uıǵarǵan taqyrybyna oraı on bes kúnde, beısenbi kúni bir ret, ıaǵnı, aıyna eki ret aqysyz, erkin leksııa oqımyn. Oǵan keıde oqytýshylar men jýrnalıster de qatysady, ishinara Astanadaǵy qurylysta jumys jasap júrgen jigitter de kelip tyńdaıdy. О́tken jyly sońǵy dáriste Maǵjan týraly leksııa oqydym. Onyń sebebi, Maǵjan Jumabaev jaıynda otyz bettik materıal daıyndaýym kerek boldy. Alǵashynda on-on bes kúnde jazyp shyǵarmyn dep oılaǵanmyn. Jıyrmaǵa jýyq ǵylymı dıssertasııalar men jarııalanǵan zertteýlerdi qarap kep jibergende, dymym shyqpaı qaldy. Professor Sh.Eleýkenov pen E.Tileshovtiń monografııalarynan basqasynda Maǵjannyń ómiri men aqyndyq álemi tolyq ashylmaǵan eken. Oqyǵan eńbekterimniń bári bir-biriniń kóshirmesi bolyp shyqty. Ne teorııalyq, ne ómirbaıandyq, ne kózqarastyq turǵydan alǵanda esh jańalyq joq. 1988-1989 jyldary aqyndy qalaı da aqtaý maqsatymen keńestik ıdeologııaǵa kóz jazdyrý maqsatynda jasalǵan: «Maǵjan dinge qarsy bolǵan, Sovet ókimetine eshqandaı qarsylyq tanytqan joq, «Alashorda» ókimetine qyzmet istegen joq, astyrtyn uıymmen eshqandaı baılanysy bolǵan joq, tek aqyndyqpen jáne oqý-aǵartý isimen aınalysqan»,– dep májbúrli túrde aıtylǵan anyqtamalar men sıpattamalrdy kóshire bergen.

Odan beri zaman ózgerdi, zań ózgerdi, memlekettik ıdeologııa ózgerdi. Maǵjannyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna alash jurtynyń kózqarasy turǵysynan qaraıtyn kez jetken joq pa, tipti, ótip ketti ǵoı. Al Maǵjannyń shynaıy bolmysy bul aıtylǵandarǵa múlde qarama-qaıshy. Ol – jáı musylmandyqty bylaı qoıyp, dintaný ǵylymynyń magıstri. Tórt jasynda qıssa jattaǵan, ákesi Bekmuhamed medrese támámdaǵan adamdy úıine muǵalim etip jaldap, Maǵjannyń 5-7 jasynda dinı saýatyn ashqan. Sodan keıin, Bekmuhamedtiń aýyldaǵy jeke medresesinde úsh jyl oqyǵan. Sodan keıin Stamboldan joǵary oqý bitirip kelgen Muhamed Bekishevtiń gımnazııa dárejesinde tirkelgen medresesin bitirgen. Sodan keıin, sol kezde Reseıdegi ýnıversıtet dárejesinde tirkelgen Ýfadaǵy Ǵalııa medresesin támámdady. Onda Túrkııa men Mysyrdyń dinı ýnıversıtetterin bitirip kelgen 17 adam dáris oqydy. Bul degenińiz, qazirgi magıstrlik dárejemen para-par. Jaratylys pen qoǵamdyq jáne dinı pánderdiń bárinen (jıyny otyzǵa jýyq) emtıhan tapsyrǵan. Qurandy jatqa bilgen. Tórt dinniń negizinen synaq tapsyrǵan. Al Eýropa men Shyǵys ádebıetin tereń zerttegeni óz aldyna.

Dálel: birinshi, Maǵjan qazirgi Stanbol ýnıversıtetiniń magıstri deńgeıindegi joǵary dinı bilim alǵan adam, ımam-hatıbtik dıplomy bar magıstr, demek, ol jáı panıslamıt emes, naǵyz ıslam ǵulamasy. Ekinshi: jáı túrikshil emes, ýnıversıtet deńgeıinde jalpy túrik tarıhynan, Túrkııa tarıhy men ádebıeti tarıhynan, arab, parsy, túrik ádebıeti teorııasynan dáris tyńdap, emtıhan tapsyrǵan túrik mádenıetiniń mamany. Úshinshi: muǵalimder gımnazııasynda Eýropa men orys ádebıet-mádenıet tarıhyn tereńdep oqyǵan batys ádebıeti men mádenıetiniń bakalavry. Endeshe, dekadenttik, sımvolızm, natýralızm, sentımentalızm, romantızm, pessımızm, mıstıka ol úshin jaı ǵana ádebıettegi elikteý aǵymy emes, kádimgi pán dárisi. Tórtinshi: ol – sanaly túrde ulttyq-saıası baǵytty ustanǵan «Alash» partııasynyń jáne «Alashorda» úkimetiniń múshesi, Aqmola (Omby) oblystyq keńesiniń tóraǵasy, demek, ult-azattyq qozǵalystyń kúreskeri. Besinshi: bostandyq ıdeıasynyń (alash ıdeıasynyń) «jan sózin» jyrlaǵan ult aqyny.

Al endi, qur sózben «kinásiz edi», – deı bergenshe, osy shyndyqty dál osylaı ash­yq aıtyp: «ol – adasqan joq, óıtkeni ol – ult azattyǵy, ulttyq rýh, sóz, pikir bostandyǵy jolynda astyrtyn jáne ashyq uıymdar men partııalarǵa múshe boldy, sol úshin jazaǵa tartyldy», – desek, shyndyqtyń ózin aıtqan bolamyz.

Ol «Álemdik qasiretti», bizshe aıtqanda, «álemdik zarzaman» aǵymyn óziniń kóńil-kúıi etip alǵan. Sondyqtan da onyń ár týyndysy astarly obrazdar men emeýringe toly. Tek qana, «Paıǵambar» atty óleńin alsaq ta, jetkilikti. Onyń ár jolynda sımvoldyq maǵyna bar. Emeýrin – sofylyq poezııanyń, eýropalyq sımvolızmniń basty maǵynalyq quraly. Maǵjan bul eki poetıkalyq mekteptiń ábilhaıat sýyn qanyp ishken aqyn. Sondyqtan da onyń «Bostandyq» atty óleńindegi:

«Táńirisi bop Lat, Manat, Júrgizip Ibi­lis ámirin, Jaýyzdyq jaıyp tamyryn, О́rship ótirik, dushpandyq…» – degen joldardyń astarynda Lenındi atqan áıel Kaplannyń kekshildigi men jaýyzdyǵy meńzelip otyr, – desek, jańylys jala bolyp tabylmaıdy.

О́ıtkeni Injil, Taýrat, Zabýr, Quran raýııattary boıynsha: Manat – opasyz taǵdyrdyń, qarǵys pen jazmysh jazasynyń táńirııasy. Ol o dúnıedegi jer astynyń táńir anasy ári qabir azabynyń tynyshtyǵyn baqylaýshy áıel. Al Lat – Ibilis Taıftiń ámirshisi, ne oılap, nápsisi ne qalasa, sony isteıtin áıel qudaı. Manat pen Lat qudaıdyń qyzdary eken-mys delingen. Olardyń aq tastan jasalǵan músini ár úıdiń tórinde turǵan. Islam dini engen soń olardyń músini qıratylyp, attary mansuq etilgen. Maǵjansha aıtqanda: Ibilistiń – nastyqtyń ámirııalary, ótirik-ósektiń, jaýyzdyqtyń, qastandyqtyń qaǵanaǵy. Maǵjannyń bul emeýrinin ajyratsaq: Kollan hanym – Lenınniń eń jaqyn qurbysynyń biri ári áriptesi, kóńiljyqpasy. Talaı qastanshyqpaǵyr áreketke barǵanda ony Lenın qorǵap qalǵan. Bul áıel de «oılaǵany men nápsisiniń degenin júzege asyryp otyrǵan». Ashynǵan kezinde Lenınge qarsy «jazmyshtyń jazasyn» tartqyzyp otyr.

 Meniń, Maǵjandy «Adaspaǵan «adasqan aqyn» – dep ataýymnyń mánisi, mine, osynda. Sondyqtan da ol – oıy uly, obrazdary kúrdeli, kesek tulǵa.

– Salıqaly áńgimeńizge kóp raqmet!

Eskertý: Materıal "Qazaq Ádebıeti" gazetinen kóshirilip basyldy. Suhbattasqan – Móldir Raıymbekova.