Serıal kórip kógere me sanaly urpaq?

Brazılııa serıaldaryn basyp ozyp, qazirgi tańda kósh basynda turǵan – káris pen túrik jáne úzilmeıtin, úzdiktire kúttiretin úndi serıaldary. Negizi, olardyń (serıal ıeleri) oıy, maqsaty – qazaqtyń (qazaqtan basqa kim kóredi eken?) sanasyn ýlaý ma, álde óz tirshilikterinen habar berip, óz mádenıetterin, salt-dástúrlerin osy bir «tásilmen» kórsetý me? Álde bıliktiń halyq sanasyn basqa jolmen ýlap, "óspesin, óshsin", memlekettik problemalarǵa bas qatyrǵansha, bolmaıtyn, ómiri taýsylmaıtyn, rejısserinen basqa eshqashan eshkim sheship bere almaıtyn sheteldiń otbasylyq problemalaryn bas qatyryp otyrsyn, halyqtyń sanasy, deńgeıi, bilimi óspesin, bilimge emes serıalǵa ýaqyt jumsap, ómirlerin bosqa ótkizsin degen "jasyryn basqarý quraly" ma?

Biz, qazaqtar, ómir-jolynan talaı taıyp, san márte súrinip-jyǵylyp, qaıta turǵanbyz. О́mir-ózenniń daýylyna tótep berip, Táýelsizdik aralyna ata-baba armanymen, batyrlardyń kúshimen, kók bórige tán ójettigimizben, qyrandaı qyraǵylyǵymyzben, barystaı batyldyǵymyzben jetkenbiz! О́mir-kitapqa ózge jaza almaǵan tarıhty jazyp, ózge oqı almaǵan jazbany oqyǵan erekpiz! Biz jasynnyń jarqylynan qoryqpaıtyn, selge aqpaıtyn, teńizge batpaıtyn, kúnge kúımeıtin, quzǵa qulamaıtyn, tuǵyry taý shyńynyń shynaryna salǵan qyran uıasyndaı bıik, asqaq, jigerli elmiz Jaratqan bizdi solaı jaratqan!

Sonda sol serıaldar arqyly bizdi ómirdiń ashy dámin tatpady, otbasy kúıreýin, otbasy baqytyn kórmedi, aqshaǵa qunyǵýdyń, ógeıliktiń, jetimdiktiń, aýrýdyń qasiretin, aramnyń aılasy asyp, adaldyń ary taptalǵanyn, bolmashy bireý úshin armannyń aıaqasty bolyp, úmittiń úzilýiniń ne ekenin bilmeıdi demekshi me? Biz olardan zorǵysyn kórgenbiz! Kórgenbiz de, kóngenbiz! Sonaý «qalmaq qyrǵannan», súıekke teri ǵana qaptalǵan ashtyqtan, jeldi Jeltoqsannan...taǵysyn-taǵy aman ótip, Táýelsizdiktiń týyn erkin jelbiretip kele jatqan muńy bir tóbe, jyry bir tóbe, jetken jetistikteri, asqan asýlary bir tóbe bolǵan azat elmiz! Sol saǵyzsha sozylǵan serıaldardaǵy oıdan shyǵarylǵan kórinisterdi biz óz basymyzdan ótkergenbiz!

Ymyrt kire kók ekranǵa talasý bastalady (bir kisi aıtqandaı: «Ol televızor emes, ol – tiri bezer». Ras, ol tiri bezer...). Sen kórmeıtindi men kóremin, men kórmeıtindi sen kóresiń... Qazaqtyń ózge sharýasy azdaı, endi qalǵany túriktiń kúıregen otbasy úshin kúızelip, káristermen qosyla jylap, «myljyń» meksıkandyqtarmen qosyla kúlip, baspaldaqtan eki kún túsip, akteri joqtaı bir adam eki adam bolyp oınap basty qatyratyn, óldi degeni tirilip, soqyry kórip, esalańy es jıyp, nemeresimen birdeı bolyp kórinetin ne bir qartaımaıtyn saıqymazaq ártisterine toly, túkke turǵysyz máseleni aılap sheship, tumsyq astyndaǵyny kórmeıtin, sanany bitep, kózdi tumshalaıtyn úndi serıaldaryna arbalyp, óz joǵyn joqtamaı, óz tigisin tikpeı, ózgeniń oıdan quralǵan ómirine ókinip, onsyz da mújilgen kóńildi odan ary bolmashy kórinistermen mújý...bastalady, jalǵasady, bitpeıdi...

Taǵy bir aıtpaǵym, álgi «jarnama» deıtin nárse. Kezinde, biz oqýshy bolǵan shaqta, sol bir «dúnıe» kóp-aq edi. Kóptigi sonsha, «jarnama kóreıin deseń, serıaldaryn jylt-jylt etkizip qaıta-qaıta kórsete beredi» deıtin kórermen qaýym. Sol jarnama ataýlynyń ózi jaqsy ma edi dep qaldym. Kezinde sony beker kóp kórsetpese kerek...

Áne, áne, kele jatyr, qazir, qazir... serıaldyń dál «áldekimder» kútken jeri. Bálkim, rejısserdyń «aıtpaq oıy», kınonyń «túıini», bireýler úshin serıaldyń «qyzyǵy» da sol bolar?! Kele jatyr, ánekeı, serıaldyń, hám, kınonyń «uıatty» jeri... Qap, jarnama! Kórinistiń jalǵasynan buryn «júgirip» ketken «oıymyzdy» aqyl sezip qoıyp, qyzý maıdanǵa tústi ar men uıat... Jarnama bitti, dál «sol» jeri de ótip ketti (qaljyńsúıerler: «bul sátti ózderi kórip alyp, bizge jarnama kórsetip qoıdy» der). Kórip «kózaıym» bolar sátten aıyrǵan «eı, qý jarnama»!

Ol (jarnama), negizi, jaqsy edi! Ol – aqyldy edi! Ony der kezinde jiberip otyratyn kók ekrannyń arǵy betindegi aǵaı-apaılar, tipten jaqsy edi! Ol dál kerek kezde paıda bolyp, adamnyń uıatyn oı-qapastan julyp alatyn edi, ol serıalǵa sán beretin edi... ol... ol... negizi... ol kerek edi!

Kóptiń qalaýymen, tynymsyz shalynǵan qońyraýlardyń áserimen jarnama joıyldy. Álgindeı sátterdi kórý múmkindigi kóbeıdi! Tipten, arasynda jarnama berilip jatsa da, dál sondaı bir «mándi» jerlerin toqtatyp qoıyp, jarnama bitken soń qaıta qosady. Al, buryn, «ol jerlerdi» ótkizip jiberetin.

Bala-shaǵa úlkendermen jaǵalasyp kóretin. Arasynda jarnamasy az qaptaǵan serıaldardyń «sondaı» jerlerine kelgende uıaty bar, tárbıesi mol keıbir kishkentaılar kózin jumǵandaı bolady. Kózin jumǵasyn kórmeıdi dep oılaıtyn úlkender, bala-shaǵada da qulaq baryn umytty...

 Joq emes, qazir de jarnamany kóp kórsetetin telearnalar bar. Biraq olar jarnamany dál qaısy kezde kórsetý kerek ekendigin bilmese kerek. Uıatty fılm, serıaldarda kórsetpeı, jańalyqtardyń, áldebir jap-jaqsy baǵdarlamalardyń arasyna jarnama qosyp qoıatynyna ne deýge bolady endi...

Otannyń otbasynan bastalatyny sııaqty, bala bolashaǵy «uıada ne kórse, ushqanda sony iledige» tikeleı baılanysty. Úlkenderdiń birdeńe surap bilgisi kelip byldyrlap moınyna asylǵan balasyna «myjyma» dúnıeni táptishtep túsindirip jatar ýaqyt joq. Olar óte qarbalas. «Sol baıaǵy bala qamymen shapqylap shaldyǵyp júrmiz»... deıdi-aý... Syltaý. Adam adamnyń, kóńildiń qunyn bilse, aǵyp bara jatqan ýaqyttyń, zymyrap bara jatqan ómirdiń bir sáttik, qas-qaǵym mezetinde de ár nársege ýaqyt taba alady.

Otbasynan kórgen tárbıe súıekke bitken tańbadaı ǵumyr boıyna saqtalyp, balanyń qalyptasýyna óz áserin tıgizeri sózsiz. Sol tárbıege kók ekrannyń «kómegi» de kóptep tıip jatyr-aý... shamasy...

N.ǵ. ...otandyq serıaldarǵa asa suranys joqtyǵyna dál sol ózge eldiń serıaldary 100 paıyz kináli!!!