Kredıtti keshirý: Halyqtyń emes, banktiń qaltasyn toltyrdy!

Burnaǵy kúni azamattardyń borysh júktemesin azaıtýǵa qatysty QR Úkimetiniń qaýlysy jarııalandy. Bul – memleket basshysynyń 26 maýsymdaǵy «Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń borysh júktemesin azaıtý sharalary týraly» Jarlyǵyn júzege asyrý jolyndaǵy kezekti prosedýra. Atalmysh kómek 500 myń adamdy qamtymaq. Onyń ishinde 250 myń adamnyń nesıesi tolyqtaı jabylady dep kútilýde. Buryn sońdy bolmaǵan bastamaǵa buqara «bárekeldi» dep-aq jatyr. Biraq. Iá biraq bul ıgi istiń kólegeıli tustary da joq emes. Máseleniń táris jaǵy degende kópshilik «kredıt keshirilse, el jatypisher jalqaýǵa aınalmaı ma» degen pendeshilikke kóńil bólip júr. Qamshy.kz aqparat agenttigi onyń saıası reńkterine toqtalyp kórmek.

Aldymen kredıtti keshirý – bıliktiń kompromıstik qadamdarynyń biri bolǵanyn aıta ketken oryndy bolar. Jyl basyndaǵy bes búldirshinniń qazasy jyldar boıy qordalanyp kelgen máselelerdiń betin ashqany kóptiń esinde. Artynsha kópbalaly analar bas kóterip, naqty talap qoıdy. Úı berińder, jumys kerek, qysqasy jaǵdaıymyzdy túzeńder, bizge de bir ýaqyt kóńil bólińder dedi. Joǵarydaǵylar halyqtyń bul jolǵy kóńil-kúıin baǵamdap, onymen sanaspaý múmkin emestigin túsindi. Uzamaı ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndap, jeńildetilgen baspana baǵdarlamasyn qabyldaýǵa májbúr boldy. Prezıdent saılaýy naýqany aıasynda ótken televızııalyq debatta «Aq jol» partııasynyń tóraǵasy Azat Perýashov partııa tarapynan parlament qabyrǵasynda kópbalaly otbasylardy qoldaýǵa arnalǵan turǵyn-úı baǵdarlamasyn usynǵanda bıliktiń qabyldamaı qoıǵanyn aıtqan bolatyn. Sondyqtan bir kezderi qajet dep tappaǵan bıliktiń bul qadamy májbúrlik emeı nemene?!

Túsine bilgenge analardyń belsendiligi qoǵamǵa ǵana emes, qoǵamdyq sanaǵa da birshama ózgeris ákeldi. Endi-endi aıaqqa turyp kele jatqan azamattyq qoǵamnyń irgesi qataıa túsip, halyq qalyń «uıqydan» oıana bastady. Bul ásirese prezıdent saılaýynda elektorattyń belsendili, táýelsiz baqylaýshylardyń kóptigi, halyqtyń ózgeriske daıarlyǵy negizinde erekshe kórinis berdi. Buny aqordadaǵy polıttehnologtar da baıqamaı qoımady. Halyqtyń bank aldyndaǵy bereshegin azaıtý sol polıttehnologtardyń oılap tapqan kezekti «týyndysy» bolsa kerek. Alysty oılaıtyn olar aldaǵy parlament saılaýynyń qarsańyndaǵy qoǵamdyq kóńil-kúıdiń durys bolýyn oılamady deısiz be?! Joq, árıne! Ne deımiz, asa sátti júris! Eldiń saıası belsendiligin báseńdetip, yqylasyna bólený úshin, bıliktiń reıtıngin kóterýde 105 mlrd teńgeni qurban etýge bolady. Boryshtyq júktemeni azaıtýǵa osynsha somadaǵy qarjy jumsalmaq. Bunyń 85,5 mlrd teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten, ıaǵnı halyqtyń aqshasynan, 17 mlrd teńgesi Qarjy mınıstrliginiń enshiles kompanııasy – Problemalyq kredıtter qorynyń oblıgasııalaryn shyǵarý arqyly alynbaq.

Kredıtterdi keshirý arqyly bılik halyqqa ǵana emes, qorǵashtaı qoryp, únemi «saýyqtyryp», qarjylaı kómegin aıamaı kele jatqan bankterge de jaqsylyq jasamaq. Istiń kólegeıli tusy dep otyrǵanymyz osy. Bul qarjylyq uıymdar úshin tabystyń tóte joly. Bankter áleýmettik turmysy tómen otbasylarǵa nesıe berýde belgili bir táýekelge barady. Osy rette memleket olardyń qaıtarylmaı jatqan aqshalaryn bir demde shottaryna aýdara salmaq. Basyńdy aýyrtyp, «qashan tóleısiń?» dep ár klıetpen qyrqysyp jatýdy qajeti joq. 250 myń adamnyń nesıesiniń jabylatyny bankterdiń 250 myń «qaterden» qutqarady degen sóz.

Aıtpaqshy, memleket bankter men shaǵyn qarjy uıymdaryna aıyppul men ósimpuldyń 70 paıyzyn ózderine tóletpek. Tóletpek bolǵanda, aýadan jasalǵan ǵaryshtyq paıyzdyq ósimpuldar alynyp tastalady. Bary sol ǵana. Bankter budan eshqandaı shyǵyn kórmeıdi. Kerisinshe, memlekettiń aıyppul men ósimpuldyń qalǵan 30 paıyzyn satyp alýynan paıda kóredi. Osy jerdegi jekemenshik qarjy sektorynyń bıliktiń «ósimpuldy alyp tastańdar» degenine yń-shyńsyz kelisýinde talaı kinarat jatyr. Aldymen ańǵartatyny – bankterdiń basybaılyǵy. Daǵdarysty jeleý etip «saýyqtyrý» aıasynda qazynadan mıllıardtap qarjy alǵan soń baǵynbaı qaıtsin. Ekinshiden, bankter paıyzdarynyń tym joǵarylyǵynan qoǵamnyń ósimpuldardyń eseptelý júıesine nazar aýdarýyna múddeli emes. Sondyqtan «urynyń arty qýys» demekshi, basy artyq áńgimeden ózderi áshkerelenip qalǵysy kelmeıdi.

Nesıelik júktemeni jeńildetý birneshe sanattan turatyn áleýmettik turmysy tómen otbasylardy qamtıtyny belgili. Al qaı bank qansha alatyny ázirge báımálim. Ne de bolsa, eldegi iri bankterdiń ıeleri: Tımýr Qulybaev, Qaırat Satybaldyuly, Vıcheslav Kım, Bolat О́temuratov, Ǵalymjan Esenov, Vladıslav Lı, Alıdjan Ibragımov syndy olıgarhtar memlekettiń esebinen qaltalaryn bir qampıtyp alatyny anyq.