• USD 468.56

  • EUR 497.56

  • RUB 7.3

  • CNY 67.18

12 Maýsym, 20:36:43
Almaty
+35°

04 Maýsym, 2024 NEWS

"Jyǵa" sóziniń maǵynasyn bilesiz be?

Belgili etnograf Bolat Bopaıuly kónergen, qazir qoldanystan joıylyp bara jatqan "jyǵa" sóziniń maǵynasyn ashyp beripti.

Foto: ashyq derekkózden

Bir jas qyz tilshi:
- "Jyǵa" degen ne? Onyń qandaı maǵynasy bar? Yrymdyq máni ne? Jyǵany erler ǵana kıe me? Áıelder kıse ne bolady? Aıtyp berińizshi, - dep suraq joldapty.
"Jyǵa" sózi - qazaq mádenıetinde mańyzdy maǵynaǵa ıe jáne birneshe kontekste (uǵymda) qoldanylady. Eń túp maǵynalarynyń biri - bul dástúrli qazaqtyń bas kıimi, ıaǵnı "Taqııa" nemese erlerdiń kórikti bas kıimin - “ Jyǵa” dep ataǵan.
Jyǵa kóbine arnaıy saltanatty sharalarda nemese dástúrli kıim kesheniniń quramynda kıiledi. Onyń ereksheligi - sándik elementteri jáne kıizden, teriden nemese basqa materıaldardan jasalady.
Jyǵanyń taǵy bir maǵynasy - jyǵa adam nemese janýardyń moınyndaǵy júnniń shubarlaý jeri. Bul sóz keıbir dıalektilerde jáne jergilikti erekshelikterde qoldanylýy múmkin.
Osy eki negizgi maǵynalary arqyly "Jyǵa" sózi qazaqtyń mádenıeti men dástúrlerinde aıtarlyqtaı oryn alady.
Qazaq tilindegi "jyǵa" sózi kóptegen salt-dástúrler men rásimderde kezdesedi. Jyǵanyń dástúrlik maǵynasyn ashyp kórsetý úshin onyń birneshe dástúrlik uǵymdaryn aıtaıyn.
1. Bas kıim retindegi jyǵa:
- Jyǵa - bul dástúrli qazaqtyń bas kıimi. Er adamdardyń bas kıimderiniń biri retinde jıi qoldanylǵan. Jyǵa sándi bas kıim bolǵandyqtan kóbine arnaıy rásimderde kıiledi. Bul bas kıim ártúrli áshekeılermen bezendirilgen jáne kıizden, teriden, asyl taza máterııaldardan kórikti etip piship tigiledi.
2. Tulpardyń jyǵasy:
- Jyǵa sózi qazaq eposynda jáne batyrlar jyrynda jıi qoldanylady. Munda jyǵa tulpardyń (jylqynyń) jaly nemese moınyna taǵylatyn sándik elementti bildiredi. Batyrlardyń tulparlarynyń jyǵalary altynmen, kúmispen, asyl tastarmen bezendirilgen, bul olardyń mártebesin kórsetken.
3. Rýhanı jáne sımvolıkalyq maǵynasy:
- Jyǵa dástúrli qazaq qoǵamynda tek sándik element emes, sonymen qatar belgili bir sımvolıkalyq maǵynaǵa da ıe. Jyǵa kııý nemese tulpardyń jyǵasyn taǵý adamnyń áleýmettik mártebesin, batyrlyǵyn, erligin nemese erekshe qasıetterin kórsetýge baǵyttalǵan.
4. Jyǵa salý dástúri:
- Keıbir dástúrli rásimderde jyǵa salý nemese jyǵa berý erekshe oryn alady. Bul rásimderde jyǵa kııý arqyly nemese jyǵa taǵý arqyly adamdar arasyndaǵy qarym-qatynasty nyǵaıtý, qurmet kórsetý jáne ulttyq biregeılikti saqtaý kózdeledi.
5. Erlerdiń jyǵasy:
- Er adamdar jyǵany saltanatty sharalarda, joryqtarda jáne merekelik kıimniń bir bóligi retinde kıgen. Jyǵa er adamnyń mártebesin, batyrlyǵyn jáne áleýmettik dárejesin kórsetý úshin qoldanylǵan. Batyrlar, bıler jáne basqa da qurmetti adamdar jyǵany jıi qoldanǵan.
6. Áıelderdiń sándik elementteri:
- Áıelderdiń kıimderinde de olarǵa tán sándik elementter bolǵan. Mysaly, sáýkele, kımeshek, oramal sııaqty bas kıimderde áshekeıler, monshaqtar, jiptermen órnektelgen elementter bolǵan. Bul elementter keıde jyǵaǵa uqsas bolýy múmkin, biraq olardy "jyǵa" dep ataý durys emes.
7. Yrymdyq máni:
- Jyǵa kııýdiń jáne qoldanýdyń yrymdyq máni de bar. Er adamdardyń jyǵasy olardyń batyrlyǵyn, kúshin jáne erligin bildirgen. Sonymen qatar jyǵanyń altyn, kúmis jáne asyl tastarmen bezendirilýi onyń ıesiniń baılyǵy men mártebesin de kórsetken.
Qoryta aıtqanda, jyǵa negizinen er adamdardyń kıimi retinde belgili, biraq áıelderdiń de sándik elementteri bar. Jyǵa kııýdiń ózine tán yrymdyq máni men salt-dástúrlerge negizdelgen sımvolıkalyq maǵynasy bar. Osylaısha, jyǵa qazaqtyń dástúrli mádenıetinde tek bas kıim nemese sándik element qana emes, sonymen birge rýhanı jáne sımvolıkalyq maǵynaǵa da ıe kıeli zat.
Bergen jaýabym qajetińe jarap jatsa qýanamyn!!
"Qamshy" silteıdi
Ilmek sózder: Jyǵa etnograf

Qate tapsańyz, qajetti bólikti tańdap ctrl+enter basyńyz.

Pikir qaldyrý

pikir